Sәrsenbi, 28 Shilde 2021
«Soqyr» Femida 6064 68 pikir 5 Mamyr, 2017 saghat 11:59

Soghys... Jenis... Atalargha taghzym...

(tolghanys oilar)

Jeniske de 72 jyl toldy. Búl soghys eng zúlmat - auyr soghys. Adam balasyn, onyng ishinde qazaq elin de qan jylatqan qyrghyn. Ózi de «Voennyy kommunizm», «Krasnyy terror», «Kishi Oktyabri», «Asharshylyq» t.b. súmdyqtardy qoldan jasaghan súrqiya sayasat qúrbany bolghan, bar jaqsysynan airylghan elimizdi «jyghylghangha júdyryq» degendey osy soghys mýlde túralatyp ketti!

Soghys... Ataluy da, oqighalary da mýlde tolyq aitylmaghan júmbaq! Tek qana keyingi kezde Úly Jenisti dәripteuge ainaldyrylghan qandy qyrghyn! Ashylar ma eken sonyng tolyq júmbaqtary... Áy qaydam...

Úly Jenis! Atalarymyzdyng óz elinen jyraqta mәngilik kóz júmuymen, elge oralghandardyng mýgedektigimen, apalarymyzdyng jas sәbiylerin ýige qamap ketip, kýn-týn demey etken janqiyar enbekterimen, bizding úrpaqtyng әke-sheshelerining joghaltqan balalyq, kóz jastarymen kelgen jenis! Sonysymen de qadirli! Úmytam dese de, eshkim úmyta almaydy!

Nege júmbaqtary kóp?

Bәri anyq sekildi bolghanymen de shyndyghynda solay! Kerek deseniz ataluy da. Bizge Úly Otan Soghysy degendi miymyzgha qúiyp keldi. Sәl tariyhqa kóz jýgirtip oilansaq she? Eger Otan Soghysy bolsa «Jenilmeytin Qyzyl Armiya» nelikten «Mangermeyn» syzyq-shebin búzyp ótip, masqara bolyp, jat jerde, jat elde nege batpaqqa batyp qaldy? Berlinnen keyingi Goby men Hingan shólinen ótken jankeshtilikti qalay úmytamyz? SSSR-gha qarsy soghys jariyalaghan (Rumyn, Bolgar, Polyak… t.b.) elderdi aitsa, qinalyp, jaltaqtap qalatynymyz qalay? Al kommunistik iydeologiya migha «satqyndar» dep sinirgen «Týrkistan legionyndaghy» atalarymyz shynymen satqyn ba? Olardy qayda jiberemiz?

Barlyq Sovet kinolarynda Vlasovshylar «qandyqol, satqyn, ishkish, tonaushy» týrinde kórsetiledi. Al úmytpasam, sol armiyanyng bas shtabyn basqarghan polkovnik Neryanin sol soghystyng basynda «Sovet Odaghynyng Batyry», onyng aldynda «Samyy blyastyashiiy ofiyser Krasnoy Armiy» degen at alghan bolatyn! Armiyanyng «Kazak polktaryn, úshqysh eskadriliyalaryn» basqarghan ofiyserler she? Bizding de key atalarymyz sol armiyada da boldy! Olar satqyn ba? Álde Leniyn-Stalindik qyryp-joida kýnәsiz ólgen әkeleri men bauyrlarynyng qanyn joqtady ma?! Serik aghamyzdyng jazuy boyynsha «Padenie Bolishego Turkestana-da» elimizding naghyz últjandy-patrioty Mústafa Shoqaygha qara kýie jaghyldy. Al elimizdi «bolishevik ezgisinen qútqaram» dep desant bolyp kelgen Aghaev (shyn familiyasyn aitpay-aq qoyayyn. Elimizding Batys ónirining tumasy. Jer qatynastary bóliminde agronom bolghan) tәrizdiler de ózimizding atalarymyz ghoy! Olardy satqyn deuge auyzymyz barady ma? Álde iydeologiya qúrbandary ma?

Estuimshe Týrkiyada qazir Aqsaq Temir men Bayazitting eskertkishi qatar túryp, ekeui de «Týrki әlemining danqty qolbasshylary» retinde baghalanatyn kórinedi. Aqsaq Temirdi «Músylman әlemin kýiretushi» dep eshkim qaralap jatqan joq desedi. Olay bolsa taghdyrdyng tәlkegimen (keyi óz qalauymen… ofiyser búiryghyn oryndap… qaranghylyqtan… sharasyzdyqtan… jaralanyp… tútqyndar bezingen Stalin búiryghy… t.b.)  maydannyng qarama-qarsy jaqtarynda qalyp qoyghan atalarymyzdy da úmytpay, taghzym etuge tiyisti emespiz be! Olardyng kinәsi bar ma?! Joq... bәri de sheyit-qúrbandar!

Olay bolsa soghystyng ataluy da «Ekinshi Dýniyejýzilik Soghys» boluy kerek! Al tarihy oqighalar sol «Soghysqa qazaqtardyng qatysuy» dep atalghany dúrys bolar.

Adam shyghyny júmbaghy... Bizge kezinde Sovet Odaghy 22 mln adamynan airyldy dep oqytyldy. Al Gorbachev kezinde 40, Elisin kezinde 60 degen de sifrlardy kórdik. Óz basym sol Sovet elining joghaltqan adam sany 50 millionday degenge tolyqtay senem. Óz qazaghymyzdy alsaq, soghys órti sharpymaghan otbasy joq ta shyghar. Bizding әuletten alty atam soghysqa ketken. Mýgedek bolyp oralghany óz atam. Al atamnyng bes birdey nemereles bauyrlarynan habar da joq, úrpaq ta qalmaghan. San jaqqa jazyp jatyp, ekeuin ghana anyqtadym, ýsheui iz-týzsiz.

Sayasat statistikany da jasyrady. Óz súmdyqtaryn kórsetpeu ýshin kommunistik rejim de terror qúrbandarynyng sanyn jasyrdy. Adam sanyn kóbeytip aitty. Solay bolghanmen de, tipten deportasiya qúrbandaryn aitpaghannyng ózinde qazirgi zertteulerdegi әskery shyghynnyng ózi-aq jaghandy ústatady. Eng birinshi Moskva týbindegi jәne «Rjevskiy vystup» (shyndyghynda el Rjevskaya myasorubka dep ataghan) shayqastarynda Sovet armiyasy jeniske jetti. Sonda barghan bir qazaqstandyq diviziyadaghy 12 myng adamnan 450-i ghana tiri qalghan! Moskva týbindegi әskery shyghynnyng ózi 1 mln ekeni, al «Stalingrad shayqasyndaghy» shyghyn 1,5 mln ekeni aityla bastady.

Stalingradtaghy Paulusting armiyasy 320 myng ekeni belgili, sonda qalay bolghany? Sovet komandovaniyesi bir nemis soldatyn óltiru ýshin segiz soldattyng ómirin qighany ma? Qazirgi kýnde basqa jerde opat bolghan bir amerikandyq soldatqa Últtyq Qaraly kýn jariyalanyp jatady. Al sondaghy qyrghyngha qalay qarau kerek. Ol - bolisheviyk-kommunisterding adamdy mýlde adam sanamay, qoysha aidap qyrghyngha úshyratuy ma? Sol «Stalingrad shayqasyna» qatysqan atam eki-ýsh adamgha bir myltyq jәne 5 patron beriletinin aitqan edi. Osy eki jeniske de qazaqtarymyz kóptep qatysqany da anyq! Sol qúrbandargha taghzym etelik!

Qazir alapat qyrghyndy búrmalaushylyqqa tózuge bolady ma? Mysaly,  keybir polyaktardyng óz elin ukraindyqtar azat etti degeni qanday oimen aityldy desenshi. Óz elimizde de osy Jenisting 70 jyldyq qúrmetin óz jeke bastaryna paydalanyp, óz mýddelerine iske asyrghandardy da bayqap, adamgershilikke jat pighyldaryn kórsetkenine  titirkenedi ekensin.

Barlyq soghys qúrbandaryn eske ala otyryp, ruhtaryna bas iyelik!

Azken Altay

Abai.kz

68 pikir