Júma, 21 Mausym 2024
Qúiylsyn kóshing 8690 9 pikir 2 Mamyr, 2017 saghat 16:51

Qandastar jerdi auyzben emes, hatpen súrauy kerek

Jaqynda  Abai.kz aqparattyq portalynda, sodan keyin «Egemen Qazaqstan» gazetining saytyndaghy tóte jazu núsqasynda «Núr Otan» partiyasy Respublikalyq qabyldau bólimining kenesshisi, qogham qayratkeri Auyt Múqiybekting oralmandargha jer beru tәrtibi, zangha sәikes iske asa bastaytyny turaly maqalasy jaryq kórdi. Júrtshylyqtyng búl jaghymdy janalyqqa yqylasy erekshe boldy. Degenmende, «Búl әli tolyq sheshimin tappaghan mәsele. Aytugha onay, sýiinshi súraugha erte» degen pikirler de qylang berdi. Mәseleni taldap týsindirudi súraushylar da boldy. Sondyqtan biz kópshilik kónilindegi týitkildi saualdardy osy mәselening basy-qasynda jýrgen Auyt myrzanyng ózine qoyyp, mәselening anyq-qanyghyn indete súraudy jón kórdik. 

 

 

– Auyt myrza, oralmandargha jer beru mәselesining sheshimi jóninde quanugha әli erte degen de pikir aitylyp qalyp jatyr. Onyng qanday qisyny boluy mýmkin?

 

– Týk te erte emes, qayta biz sýiinshini kesh súrap otyrmyz. Sosyn ózi bilmegen, teksermegen mәsele turaly teris aqparat bergendi, eldi shatastyrghandy qoi kerek. «Oralman» mәrtebesin alghan qandastarymyzgha jer telimderin beru mәselesi 2003 jylghy 20 mausymda qabyldanghan QR «Jer kodeksinde» (№442) sheshilip qoyghan. Atalghan kodeksting 46, 37, 97 jәne 100-babynda taygha basqan tanbaday ashyq kórsetilgen. Mәsele sonyng óz dengeyinde atqarylmauynda bolyp túr ghoy. Búl jerde kemshilik jergilikti atqarushy biylikpen qatar oralman aghayynda da bar. Oralmandar zandaghy osy jenildikterdi jәne ózderining qúqyqtaryn bilmey otyr. Atqarushy biylik bolsa, kóship kelgen qandastar arnayy hat jazyp kelip súramaghan son, búl sharuamen ainalyspaghan. Ákimderding «Kóshi-qon Elbasy erte jolgha qoyghan strategiyalyq sayasat edi. Al mynau mening alystan kelgen aghayynym ghoy. Zandy týsinbeytin shyghar, olargha degen qanday jenildikter bar edi?» dep qozghalmaghany jýregindi auyrtady eken. Sonyng kesirinen kóp otbasylar әli jer ala almay otyr. Tipti, zang normalaryn búrmalap týsindiretin Jer qatynastary basqarmasynyng basshylary men audan әkimderi bar. Sol sebepti qandastarymyz sergek bolsyn, zandaghy qúqyghy paydalanyp, jenildikterin alugha kelgende eshkimnen tartynbasyn demekpin.

 

– Atqarushy biylik «Orlman» mәrtebesin alghan aghayyngha Jer telimderin beruge bayaghydan mindetti eken. Sonda búl sýiinshide qanday janalyq bar?

 

– IYә, bayaghydan mindetti. Zangha Elbasy qol qoyady. Sosyn ol atqarylady. Aytpaqshy, «Oralman» mәrtebesin alghan qandastarymyzgha Jer telimderin beru mәselesi «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zannyng 23-babynda da Oralmandargha jer uchaskelerin beru oralmandargha, etnikalyq qazaqtargha jәne olardyng otbasy mýshelerine úsynylatyn memlekettik qoldau sharalarynyng tizbesine engizilgen. Songhy ret ózgertuler men tolyqtyrular engizilgen «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanyna Elbasy 2015 jylydyng 24 qarashasynda qol qoydy. 2016 jyldyng 1 qantarynan bastap atqarugha berildi. Mine, sodan beri bir jyl, bes ai, eki kýn ótti. «Oralman» mәrtebesimen jer aldym degen bir qazaqty kórgen de, estigen de joqpyn. Sol ýshin búl mәseleni kóterdik. Aldymen «Oralman» mәrtebesi bar aghayyndargha zandy týsindirip, hatyn jazyp, qolyn qoydyryp aparyp audandyq әkimdikke tirkettirip, әkimderding jauabyn aldyq. Ary qaray, «Núr Otan» partiyasy arqyly oblystyq Jer qatynastary basqarmalaryna jiberip, olardyng da jauabyn aldyq. Ókinishke qaray, audan әkimderi de, Jer qatynastary basqarmasynyng basshysy da búl zannan habarsyz bolyp shyqty. Ekeui de búrmalap jauap berdi. Sosyn búl mәseleni «Abai.kz» aqparattyq portalynda dýrkin-dýrkin jazdyq. Ákim de, Jer qatynastary basqarmasy da úiqysynan oyandy. Auyl sharuashylyghy ministrligi nazar audaryp, arnayy jinalys ótkizdi. Sóitip, Qytaydaghy qazaqtardyng tilimen aitqanda, qazir Auyl sharuashylyghy ministrligi tómenge qújat týsirip qoydy. Endi «Oralman» mәrtebesi bar aghayyndargha sharuashylyq qúru ýshin respublikanyng barlyq auyldy jerlerinen Jer telimderi beriledi. Búdan bylay jergilikti atqarushy biylikting búltarugha esh haqysy joq. Tek, kóship kelgen aghayyndarymyz jer telimin «oralman» kuәligin ala salyp, auyzben emes, hat jazyp baryp súrauy kerek. Sýiinshi súraytyn jerimiz – osy!

 

– Al Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alyp qoyghan aghayyndar she?

 

– Olardyng «Oralman» mәrtebesi azamattyq alghan kýni kýshin joyady. Endi Qazaqstan Respublikasynyng azamattarymen birdey, QR «Jer kodeksinde» kórsetilgen sharttar boyynsha jer telimderin aluyna bolady. Osy jerde bir mәselening basyn ashyp aita keteyin. «Oralman, oralman» dep nege shyr-pyr bolyp jýrmiz? «Oralman» degen janadan kóship kelgen qandastarymyzgha berilgen mәrtebe. Búl mәrtebe tek qazaqtargha ghana beriledi. Basqa últtargha berilmeydi. «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanda «Oralman – tarihy otanynda túraqty túru maqsatynda Qazaqstan Respublikasyna kelgen jәne osy Zanda belgilengen tәrtippen tiyisti mәrtebe alghan, Qazaqstan Respublikasy egemendik alghan kezde onyng sheginen tys jerde túraqty túrghan etnikalyq qazaq jәne onyng Qazaqstan Respublikasy egemendik alghannan keyin onyng sheginen tys jerde tuylghan jәne túraqty túrghan últy qazaq balalary» dep anyqtama berilgen. Keremet mәrtebe! Tek qazaq ekeninizdi dәleldeseniz bolghany, óziniz qonystanghan oblystyng Enbekpen qamtu jәne әleumettik qorghau basqarmasynan bes júmys kýni ishinde ala beresiz. Sol «oralman» mәrtebesine qoly jetken qazaq bórkin aspangha ata berse bolady. Sebebi, ol mәrtebeni alghan son, siz jenildetilgen tәrtippen azamattyq ala alasyz, tegin emdelesiz, tuylghan balagha jórgekpúl beredi. Eng bastysy, sharuashylyq qúru ýshin auyldy jerden jer telimderi beriledi. Eger, siz Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolsanyz, jer telimin alu ýshin «Jer kodeksinin» 48-babyna say, auksiondargha qatysasyz. Alystan kelgen aghayyn ýshin ol qiyn sharua. Al «oralman» mәrtebeniz bolsa, onyng bireuine de qatyspastan, jer telimin tike alugha qúqyghynyz bar. Mening qayta-qayta bәiek bolyp jýrgenim sol – Elbasymyzdyn, Memleketimizding alystan kóship kelgen qandastaryna jasap otyrghan osynau zor qamqorlyghynan paydalanyp, jer telimin alyp qalsa eken degen oi. Qiyn jeri – «Oralman» mәrtebesining merzimi qazir bir jyl ghana. Aghayyndar osy uaqyttyng ishinde ýlgirip, jer alyp boluy kerek.

 

Eger ol auylda bos jer joq bolsa ne isteu kerek?

 

– Óte dúrys súraq. Qazaqstan halqynyng ornalasuy әrqily. Almaty, Shymkent jaqta halyq tyghyz qonystanghan. Al Soltýstik aimaqtarda kerisinshe adam az, auyldar bos jatyr deuge bolady. Sol ýshin de Ýkimet ishki kóshi-qon ýshin tórt obylysty (Shyghys Qazaqstan, Qostanay, Pavlodar Soltýstik Qazaqstan), syrtqy kóshi-qon ýshin jeti oblysty (Aqmola, Atyrau, Shyghys Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qostanay, Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan) arnayy kóship kelushiler ýshin belgilep qoydy. Sol ýshin kóshting basyn birden osy ónirlerge tartu kerek. Búl – bir.

Ekinshiden, «Jer kodeksinin» managhy 100-bbyna say, oralmandardyng sharua nemese fermer qojalyghyn jәne auyl sharuashylyghy óndirisine baylanysty ózge de qyzmetti jýrgizui ýshin arnayy jer qorynyng jerinen birinshi kezekte jer telimderin alugha qúqyghy bar. Kórdiniz be, birinshi kezekte!

Qalay degenmen de kelem degen qandastarymyz ýshin meyli jer bolsyn, meyli azamattyq alu bolsyn, meyli bilim alu jaghy bolsyn – barlyghy zanmen sheshilip, rettelip qoyghan. Mәsele – sony qandastarymyzdyng týsine biluinde, oraydy qoldan bermey jedel qimyldauynda qaldy.

Endigi bir mәsele key auyldarda «bos jer joq» degen de aitylyp qalyp jatqan kórinedi. Qazir «Jer kodeksi» ózgertuler men tolyqtyrular engizip, qayta qabyldau ýshin Parlamentte talqylanyp jatyr. Onda elding kezinde kóptep alyp, paydalanbaghan jelerin qaytyryp alu sharalary qarastyrylyp jatyr. Parlament, eng jaqsysy, qazir qoldanystaghy nemese talqygha týsip jatqan  «Jer kodeksinin» (2003 jylghy 20 mausymdaghy №442) Oralmandargha jer uchaskelerin beru tәrtibi kózdelgen 46, 37, 97 jәne 100-baptaryn ózgerissiz qaldyrghany dúrys.

Sodan keyin bolashaqta alystan keletin qandastarymyz ýshin әr auyldan 10 payyz jerdi arnayy qorgha qaldyru mәselesin birneshe mәrte kóterdik. Búl Zanmen bektililse, tipti keremet bolar edi.

 

– Memlekttik qoldau, kvota jayly ne aitasyz?

 

–  «Oralmandar» men etnikalyq qazaqtargha jasalatyn qoldau sharalary «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanynyng 23-babynda túr. Sonyng ishinde qandastarymyzdyng eng kóp súraytyny bir jolghy beriletin kóship kelu somasy. Ol Ýkimet aiqyndaghan jeti oblysqa kelgenderge ghana beriledi. Tym kóp aqsha emes. 2016 jyly kóship kelgenderding sany 16 myng 417 otbasy. Sonyng Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge kelgen 2159 otbasyna kómek aqsha berildi. Soghan qarap, azamattyq almay, oralman mәrtebesining uaqyty ótip ketkender de bar. Esterinizde bolsyn, sol az tiyn-tebenge qaramay-aq, azamattyqqa qújat ótkize berinizder. Azamattyq alsanyz, odan da tiyimdi baghdarlamalar arqyly mol aqsha alyp, sharuashylyq qúrasyzdar. Biraq, jәne qaytalap aitayyn, «Oralman» kezinizde jer alyp alghanynyz óte dúrys bolady.

 

 

– Qandastarymyzdyng managhy Ýkimet aiqyndaghan ónirlerge kelui sәl bayau jәne az sekildi. Sizshe osy mәseleni qalay sheshuge bolady?

 

– Búl jerde bir nәrseni dúrys týsingen jәne eske berik saqtaghan jón. Memleket qazir shettegi qazaqtardy qotaryla kóship kelinder dep shaqyryp otyrghan joq. Ekinshiden, arnayy kólik shygharyp, kóshirip әkelip te jatqan joq. Biraq óz betimen kóship kelem deushilerge esik aiqara ashyq. Zandyq jaqtan, jogharyda aittym ghoy, barlyq jenildik jasalyp qoyghan. Qashan, qay ónirge kóship kelip, qonystanam deseniz, óz erkinizde. Keliniz de, zang ayasynda belgilengen tәrtippen jenildikterdi paydalanyp, qonystana beriniz. Menshe, búl shettegi aghayyndar ýshin zor qamqorlyq, tabylmas oray deuge bolady. Shyny kerek, bir elding qarmaghynda otyrghan qazaqtargha baryp kóshinder deu Zangha tura kele qoymas. Óte-móte QHR-da otyrghan tuystargha. Memleket túrmaq, әzir olargha ózing aita almaysyng kóshinder dep. Qayta, Elbasymyz búryn «Aynalayyn qazaghym, kelinder de bayyndar!» dep, birneshe qaytalap aityp jiberdi. Ony úmytpauymyz kerek. Sondyqtan, arghy bettegi el de esi barda elin tabugha qúlshynghany dúrys.

Endi bir uaq tәuelsizdik jyldary erterek kelgen azamattar – biz ózimiz de arttaghy elge sebimizdi tiygizuimiz kerek. Oilanatyn uaqyt jetti. Eng aldymen arnayy aqparattardy kóbeytip, sanasyn oyatyp, sauatyn ashu kerek eldin.

Sosyn bizde alystan erterek kelgen azamattar qúrghan «Qyzay qory», «Tanjaryq qory», «Er Jәnibek qory» degen ondaghan qorlar men «Múrat joly», «Jebeu», «Asar», «Jezbúida» atty qoghamdyq birlestikter bar. Olardyng batyr ata-babalardyng atyn tariyhqa qaldyru maqsatynda biraz júmystar istegenin de el úmytpasa kerek. Qysqasy, managhy batyr babalary men túlghalaryn shynayy bolashaqqa qaldyram dese, endi ekinshi qadam jasauy tiyis. Mysaly, Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Esil degen audanyna 16 auyldyq okrug qaraydy eken. Sonyng 11-ning aty oryssha. Soltýstik oblystardaghy Voloshinka, Zagradovka, Zarechnyi, Ilinka, Korneevka, Nikolaevka, Petrovka, Pakrovka, Spasovka, Yasnovka, Yavlenka atty auyldardan sýrinip jyghylasyn. Tipti, Leniyn, Kalinin atty auyldar da bar. Osy qorlar men úiymdar bas bolyp, Ýkimet aiqyndaghan ónirlerdegi kenestik kezenning atauymen siresip túrghan sol ónirge baryp, bir-bir auylgha en saluy kerek. Ákimderimen sóilesip, súhbat qúryp, foto-viydeogha auyldy týsirip, sayttar arqyly taratsa, alghashqy adamda bes-on otbasynyng kóship keluine yqpal etse, ary qaray kósh jalghasyp ketkeli túr. Áriyne, olar óz aqshasymen keledi. Baspanany da óz qarajattaryna satyp alady. Auyldy jerlerde bos ýiler kóp әri arzan. Júrt daghdaryp qaldy. Olargha tek, osynday naqty aqparat jәne jolbasshy kerek qazir. Óte kerek bolyp túr. Auyl halqy kóbeyip, tirshilik jandansa, Ýkimet erteng ózi-aq infraqúrylymyn jaqsartady. Sóitip, alysta qalghan tughan jering qayta qalyptasady. Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasynda ortagha qoyylghan «Tughan jer» baghdarlamasynyng da týp maqsaty osy. Batyr babalar men ardaqty analardyng aty aspa-tók toy-nәzir ótkizu jәne nauryz kóje berumen tarihta qalmaydy. Qayta solardyng aqyldy úrpaqtarynyng últyna, memleketine sinirgen enbegimen tarih betterine jazylady. Mysaly, erteng Voloshinka – Er Jәnibek, Zagradovka – Ospan batyr, Zarechnyy – Esengeldi batyr, Ilinka – Qyzay Ana, Korneevka – Kódek aqyn, Nikolaevka – Jәmenke bolys, Petrovka – Zuha qajy, Spasovka – Tanjaryq, Yasnovka – Bashbay Sholaqúly, Yavlenka – Sәttibay bi, Lenin – Bayeke bolys, Kalinin – Baytaylaq batyr auyly bolyp aighaylap túrsa, babalar ýshin odan artyq qanday qúrmet, syy kerek? Eskertkishti sonda ornatyp, joldy sonda salynyz, azamat bolsanyz! Ata-baba, últ, memleket, Otan aldyndaghy enbek degen osy. Aqyldy azamattar bolsa, býginnen bastap osy sharany úiymdastyrugha, osy jobany jasaugha kiriskeni jón. Qataryna shette jýrgen qaltaly qazaqtardy da tartsyn. Mening әzirge aitarym osy.

 

– Sheshilip súhbat әri túshymdy kenes bergeninizge kóp rahmet!

 

Súhbattasqan

Úlarbek Núrghalymúly,

«Egemen Qazaqstan»

 

 

 

 

 

9 pikir