Jeksenbi, 29 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130865. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
Qogham 14824 0 pikir 9 Aqpan, 2015 saghat 10:29

28 PANFILOVShYLAR ERLIGI: AQIQAT PA, ANYZ BA?

Tayauda aqparat aghynynda Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng Jenispen ayaqtalghanyna 70 jyl toluyna baylanysty Qazaqstan men Resey birlesip, «28 panfilovshylar» degen ataumen filim týsiredi, onyng shyghynyn da eki el kóterip alady degen mazmúnda habar taraghan edi. Sondaghy QazTAG-tyng habary boyynsha, Reseyding mәdeniyet ministri V.Medinskiy filim týsiru ýshin belsendi top ókilderi milliondap qarjy jinap ýlgergenin de aitqan edi.

Resey ministrining aituyna qaraghanda, búl filim anyghynda eki elding memlekettik qazynasy esebinen emes, qogham ókilderinen «jylu» jinau arqyly týsiriletin siyaqty. Álemdik arenada imperialistik pighylyn tanytyp ýlgergen Resey ýshin orys halqynyng patriottyq sezimin úshtaugha týrtki bolatyn filimdi halyqtan qarjy jinap týsiru – olardyng óz әuresi bolsa kerek-ti. Al tereng ekonomikalyq daghdarys jaghdayynda ýnemge kóshken Qazaqstan ýshin «belsendi top ókilderi» qajetti qarjyny qaydan jinamaq? Jәne Kremliding jetegine ergen úlyorystyq shovinizm sayasaty órship túrghan kezde bizding elge Mәskeudi qorghaghan-mys panfilovshy 28 jauynger jayly anyzdy aqiqatqa ainaldyru qanshalyqty qajet?

Mәskeu týbindegi Dubosekovo temirjol beketi manynda bolghan-mys «anyz» Reseyding óz ishinde sonau 70-jyldardan beri daugha ainalghan әngime. Panfilovshylar erligine qatysty zertteu Resey tarihshylary arasynda әldeqashan ekige jarylghany belgili. Solay bola túra, biz aqiqaty dýdәmәl «erlikti» elge, әsirese óskeleng úrpaqqa ýlgi etuge asyghystyq jasaghanymyz jón be?

Sóite túra, «28 panfilovshylar erligin qazaqstandyqtar asa joghary baghalaydy» degen QR mәdeniyet ministri Arystanbek Múhamediyúly tipti búl filim «kinoshedevr» bolady dep, «arbanyng aldynda» jýgire jónelgen eken. Býginde bizding elding ghalymdary men tarihshylary óz elimizding memlekettigi qay jyldan bastalady degen súraqty ýlken pikirtalastyq taqyrybyna ainaldyrghan kezde bóten elding býlindisin tyqpalaudyng qajeti qansha?

Ras, qyruar qarjy júmsalyp týsiriletin shygharmanyng «shedevr» boluyna momyn qazaq qarsy bolmas, biraq filimge jeleu bolar taqyryptyng qúndylyghy jәne onyng keshegi tarihtaghy aqiqaty men ornyn anyqtap alu әldeqayda manyzdy mәsele bolsa kerek. Odan búryn sovettik iydeologiyanyng iytermeleuimen týsirilgen «Za namy Moskva» filimin, onyng basty keyipkeri Bauyrjan Momyshúlynyng tarih moyyndaghan erligin janasha dәripteu әldeqayda manyzdy bolar edi.

Bauyrjan demekshi, qazaqtyng has batyry, sol soghysta danqy jayylghan qolbasshy osy Panfilov diviziyasynda rota, batalion, polk basqarsa da, 28 panfilovshynyng erligi turaly nege tis jarmay ketti? Búl da biz ýshin týiini sheshilmegen súraq.

Al sol Bauyrjannyng Mәskeu týbinen keyingi maydan joly, onyng ataqty Rjev shayqasyndaghy erligi, diviziya komandiyri bolghan kezdegi qolbasshylyq soghys qimyly jóninde bizding jas úrpaq dәnene bilmeydi. Soghystan keyin KSRO Qaruly Kýshterining Bas shtabynda jayau әskerding soghys taktikasy kursy boyynsha sabaq bergen polkovnik Momyshúly turaly biz ne bilemiz?

Mine, últqa úlaghat bolarlyq osynday esimdi dәripteuding ornyna bizding elding biyligi daqpyrty men dabyrasy kóp tariyhqa tәntilik tanytuda. «Daqpyrt pen dabyra» deytin sebebimiz – әsirese ótken ghasyrdyng 80–90-jyldary aralyghynda Resey tarihshylary men jurnalisteri baspasóz betterinde panfilovshylargha qatysty dýrlikken aitys tudyrdy: 28 batyr bolghan joq, ol soghys jyldarghy patriottyq iydeyadan tughan anyz edi degen taqyryp tónireginde kóp dau-damay boldy.

Sonymen, Mәskeu týbindegi shayqastyng tarihtaghy fabulasy qalay órbidi?

...1942 jyldyng 22 qantarynda «Krasnaya Zvezda» gazetinde әdebiyet bólimining mengerushisi Aleksandr Kriviskiyding «28 batyr turaly» ocherki jaryq kóredi. Onda 1941 jyldyng kýzinde Almatyda jasaqtalghan 316-atqyshtar divizisynyng 28 panfilovshy-batyrlarynyng soghystaghy erligi, gazet tilshisi óz kózimen kórip túrghanday, egjey-tegjeyli jazylady.

«Eluden astam jau tankisi Panfilov basqaratyn diviziyanyng jiyrma toghyz sovettik gvardiyashylary qorghaghan shepke jyljyp keledi... (Soldattardyng bireui keyinnen qorqaq bolyp shyghady – Red.). Soghys tórt saghattan astamgha sozyldy. Búl kezde jaudyng 14 tanki maydan dalasynda qimylsyz qalghan edi. Serjant Dobrobabin mert boldy, qyzyl әsker Shemyakin de qaza tapty... Konkiyn, Shadriyn, Timofeev jәne Trofimovtar da jan tapsyrdy... Kózi qyzaryp ketken Klochkov joldastaryna qarap: «Dostar, otyz tanki eken, bizge osy jerde óluge tura keletin shyghar. Resey keng baytaq, biraq sheginerge jer joq – artymyzda Moskva...» – dedi.

Eki qolyn keudesine aiqastyryp alghan Qojabergenov saqyldap túrghan jau pulemetining auzyna baryp qúlady... Barlyq jiyrma segiz adam jan tapsyrdy».

Ras, eger soghys alanyndaghy oqigha osylay bolghanda, búl – jankeshti erlikting kórinisi. Desek te, arada kóp jyldar ótkende, Resey tarihshylaryn búl erlikting tarihy nege dýrliktirip otyr? Sol tústaghy sayasy jýiening bedeldi әskery basylymyndaghy ocherk maydandaghy tilshi Vasiliy Koroteevting 1941 jyldyng 27 qarashada shyqqan «Mert bolghan 28 batyrdyng ósiyeti» atty maqalasynyng izimen jazylghan kórinedi. Biraq, Kriviskiy men Koroteevting jazghandarynda tolyp jatqan sәikessizdikter bar ekenin aityp, aqiqatty anyqtamaq bolghan Resey tarihshylary dabyl qaqty: «búl nasihattyq qiyal», «shyndyqqa say kelmeydi» dep, anyzdy әshkere etu ýshin jar saldy.

Ókinishke qaray, búl shayqastyng anyq-qanyghy býgin emes, sol soghys kezining ózinde-aq tiyisti oryndardyng kýmәnin tughyzyp, kónilin audarghany býgingi kýni belgili bolyp otyr. Resey basylymdarynda әr kezde jariyalanghan әshkere maqalalarda keltirilgen derekter boyynsha, 28 panfilovshynyng bәri birdey qaza bolmaghan.

Mәselen, songhy jyldary belgili bolghan mynanday birneshe derek bar. 1942 jyly-aq «ayyryqsha bólim» chekisteri fashisterge óz erkimen tútqyngha týsken Danil Qojabergenovti (A.Kriviskiy «jau pulemetining auzyna baryp qúlady...» degen) tútqyndaghan. Ol jauap alu kezinde ózining Panfilov basqarghan 316-atqyshtar diviziyanyng jauyngeri ekenin moyyndaghan. Sayasy jetekshi Vasiliy Klochkovtyng baylanysshysy bolghan Qojabergenov Dubosekovogha aqparat әkele jatyp, qolgha týskenin aitady. Yaghni, ol 17 qarasha kýngi «qyrghyn shayqas bolghan» razezge jetip ýlgermegen.

16 qarasha kýni ol әldebir jaghdayda tútqynnan sytylyp shyghyp, ormangha sinip ketedi. Sodan Qojabergenov orman arasynda Lev Dovatordyng atty әskerine tap bolady...

Osy jerde taghy bir adam sengisiz oqigha (dúrysy – ekijýzdilik) bolady. «Qaza bolghan» jauynger «tirilip ketken son», polk komandiyri 1942 jyly Panfilov diviziyasyna kele salyp, «qaza tapqan» Asqar Qojabergenovtyng aty «qate jazylghanyn», yaghny «Daniyl» bolyp ketkenin, shyn mәninde onyng tiri ekenin jogharygha habarlaydy. Nәtiyjesinde Asqar Qojabergenovke «Sovet Odaghynyng Batyry» ataghy beriledi. Biraq ózara attas eki jigitting eshbiri de Dubosekovo týbindegi shayqasqa qatysy bolmay shyghady.

Danil Qojabergenov bolsa, «tirilip» kelgen son, birden maydangha jiberiledi. Auyr jaralanyp, elge qaytady. Ot jaghushy bolyp júmys istep, 1976 jyly Almatyda qaytys bolady.

Maydanda «qaza tapqan» song marapattalghandardyng tiziminde birinshi bolyp túrghan Ivan Dobrobabinning taghdyry odan da qiyndau. Ol 1947 jyly qarashada Ukrainada tútqyndalyp, «memleketke opasyzdyq jasaghan» dep aiyptalady. Ol kezde óz erkinmen emes, jaralanyp, esinnen tanyp qalyp, jau qolyna tútqyngha týsseng de, sonyng ózi atu jazasyna nemese Qiyr Shyghysqa 10–15 jylgha jer audaryp jiberuge jetkilikti bolatyn. Biraq Ivan Dobrobabin 1942 jyly qarashada Mәskeu týbinde ólmegenin, tek jaralanyp, tútqyngha týskenin moyyndaydy.

Nemisterden qashyp shyqqan ol Harikov oblysyndaghy Perekop derevnyasyndaghy tuystaryna keledi. Sol jerde Dobrobabin nemisterge polisay bolyp qyzmet etedi.

28 panfilovshylar turaly zertteu jýrgizgen Artem Platonov búl jayynda bylay dep jazady: «1942 jyldyng tamyz aiynda mamandardy Germaniyagha júmysqa jiberu turaly nemisterding búiryghy shyghady. Dobrobabinge ózining tughan selosynda polisay bolugha tura keledi. Búl jerde ekining birin tandaugha tura kelgen edi: ne Perekopta polisay bolasyn, bolmasa Germaniyagha aidalasyn. Búnyng mәjbýrlikten bolghanyn, Ivannyng óz Otanyn satpaghandyghyn myna bir faktiler dәleldeydi. Dobrobabinning kezinde derevnyada birde-bir kommunist dargha asylmaghan, selogha kelip tyghylghan birde-bir sovet jauyngeri nemisterge berilmegen».

Alayda әskery chekister onyng ótken-ketkenin 1947 jyly anyqtaydy. Búl turaly Artem Platonov bylay dep jazady: «Áskery tribunal búrynghy vzvod komandiyrining orynbasaryn 15 jyl lagerige jiberip, jazasyn óteuge ýkim etedi. O basta «Otanyna opasyzdyq jasaghany ýshin» 25 jyl bermek bolady. Biraq qansha degenmen de, «әigili 28-din» biri emes pe, sol sebepti merzimin azdau beredi. Ol bostandyqqa merziminen búryn, jeti jyldan song shyghady».

Sonday-aq Larion Vasiliev, Grigoriy Shemyakiyn, Ivan Shadrin jәne Dmitriy Timofeev ózderining sol «ataqty shayqasqa» qatysyp, tiri qalghandaryn dәleldeydi. Sóitip, olargha da «Sovet Odaghy Batyrynyn» altyn júldyzy beriledi, biraq búl turaly kópshilik júrtqa basy artyq әngime aitylmaydy.

Shyn mәninde, tiri qalghan song da, yaghny soghystan keyin olardyng taghdyry onay bolmaghan. Mysaly, Ivan Shadrin әigili shayqasta tútqyngha týsip, odan 1945 jyly ghana bosady. Múnan song sovettik konslagerilerding birinde búrynghy tútqyndaryna arnalghan filitrasiyalyq elekte eki jylyn ótkeredi. 1947 jyly Altay ólkesindegi ýiine oralghanda, júrt oghan kókten týskendey qaraydy. Sebebi, ol «maydanda erlikpen qaza bolghan» edi.

Alghash Aleksandr Kriviskiyding «qiyaldaghy batyrlaryna» senbegen, panfilovshylardyng tarihyna jariya týrde kýmәn keltirgen әdeby synshy, prozashy Emili Kardin boldy. Onyng zertteui nәtiyjesinde «panfilovshylar qúpiyasy» 1966 jyly ashylady. 1948 jyly prokuratura jýrgizgen tergeu qújattary boyynsha maydanger jazushy, әdebiyet synshysy Emili Kardin «Novyy miyr» jurnalyna «Anyzdar men faktiler» atty maqala jariyalaydy.

Ol qolyna týsken qújattar negizinde keltirgen derekter boyynsha, 1075-atqyshtar polkining búrynghy komandiyri, kuәger Iliya Karpovtyng sózin keltiredi: «1941 jyldyng 16 qarashasynda Dubosekovo razezi manynda 28 panfilovshynyng nemis tankterimen shayqasy bolghan joq, múnyng barlyghy oidan shygharylghan. Búl kýni Dubosekovo razezi manynda 2-batalionnyng qúramynda 4-rota soghysty. Olar shynynda da batyrlyqpen shayqasty. Mәsele osy batyrlar turaly boluy kerek edi ghoy?! Búghan ne nәrse kedergi bolghan? Álde panfilovshylardyng atysta ólgeni – ólip, qashqany – qashyp, nemisterge berilgeni qol kóterip ketken son, múnyng artyn jabu kerek boldy ma? Al 4-rotada 100-den asa adam mert boldy, gazette jazghandaghyday, 28 adam emes. Búl kezende menimen eshqanday tilshi sóilesken joq. Eshkimge eshqanday 28 panfilovshy turaly aitqan emespin, múnday soghys bolmaghandyqtan, ol jayynda aituym da mýmkin emes», – degen eken polkovnik Karpov.

Arada 30 jyldan astam uaqyt ótkende, yaghny 1997 jyly, taghy sol «Novyy Miyr» jurnalynda tarihshylar Nikita Petrov pen Oliga Edeliman anyqtama-bayandamanyng tolyq mәtinin jәne onyng basty qorytyndysyn jariyalaydy:

«Tekseru-tergeu boyynsha belgili bolghanday, baspasózde jazylghan 28 gvardiyashy-panfilovshynyng erligi – әskery tilshi Koroteevtin, «Krasnaya Zvezda» gazetining redaktory Ortenbergting jәne әsirese gazetting әdeby hatshysy Kriviskiyding oidan shygharghan, qiyaly dýniyesi. Búl qiyaly dýnie keyinirek jazushylar Tihonovtyn, Stavskiydin, Bektin, Kuznesovtyn, Lipkonyn, Svetlovtyng jәne ózgelerding shygharmalarynda qaytalanyp, Sovet Odaghy halqynyng arasynda keninen taraldy».

Búl - әldebir jurnalist nemese tarihshy emes, Kenes Odaghy Qaruly Kýshterining Bas prokurory, yustisiya general-leytenanty N.Afanasiev shygharghan qorytyndy. Áskery prokuror anyzgha osylay ólimshi etip, ýkim shygharyp, ony elding bas prokurory G.Safonovqa joldaydy. Al Safonov óz kezeginde VKP Ortalyq Komiytetine jóneltedi.

Biraq Ortalyq Komiytetting Sayasy Buro mýsheleri múny talqylady ma, joq pa degen mәsele qúpiya kýiinde qalady. Talqylau bolghan kýnning ózinde jabyq esik jaghdayynda qabyldanghan sheshim boyynsha, 28 panfilovshylardyng «erligi» elding patriottyq sezimine qyzmet etu ýshin jyly jauyp qaldyryluy әbden mýmkin.

Aqiqatqa ainalghan anyzgha qatysty kýdikting birazyn keyinnen Aleksandr Kriviskiyding ózi seyiltken. Onyng óz sózi boyynsha, ocherk jariyalanysymen, ony Kenes Armiyasy Sayasy Bas basqarmasynyng bastyghy general-polkovnik Aleksandr Sherbakov shaqyrtyp alady.

«Azdaghan әngimeden son, Sherbakov kýtpegen jerden:

– Joldas Kriviskiy, siz ocherkte 28 panfilovshy týgel qaza bolghanyn jazasyz. Sonda sizge Klochkovtyng «...Rossiya úlan-baytaq... Biraq artymyzda Moskva – sheginerge jer joq!» degen sózin kim jetkizdi? – dep súraydy.

Kriviskiy:

– Men osynday sәtte Klochkov osyghan tektes sóz aituy mýmkin-au degen oimen onyng auzyna búl sózdi ózim saldym, – dep, turasynan jauap beredi.

Sherbakov Kriviskiyge úzaq uaqyt ýnsiz qarap túryp:

– Siz óte dúrys istegensiz, joldas Kriviskiy, – degen...».

Sherbakovtyng osynday qoldauynan bolsa kerek, Kriviskiy әbden erkinsiydi. Ol keyinnen: «28 batyrdyng sezimi men әreketine kelsek, búlardyng barlyghy – mening әdeby qiyalym. Men jaralanghan nemese tiri qalghan gvardiyashylardyng eshqaysysymen sóilesken emespin. Jergilikti túrghyn halyqtan men tek Klochkovtyng jerlengen beyitin kórsetken 14–15 jasar balamen ghana sóilestim», – degendi ashyq aityp jýredi.

Keyin 60-jyldary Mәskeu týbindegi soghystyng anyzy men aqiqatyn jazyp jýrgen tarihshy Emili Kardin 28 panfilovshy turaly anyzdy qújattargha sýiene otyryp, sonyna deyin әshkerelegen tústa, oghan sonau jogharydan Brejnevting ózi qatty eskertu jasap, basyp tastaydy.

Kriviskiy bolsa, kez kelgen dau-damayda: «Sender ne desender, ol dender, mening maqalam tarihy qújat bolyp qalady!» – dep, eshkimge des bermeydi. Mine, anyzdy aqiqatqa ainaldyrghan avtordyng ózi osylay moyyndap otyrghan jaghdayda «28 panfilovshylar erligin» odan әri dabyra etip, últ úrpaghyn jalghandyqqa moyynsúndyru әdiletsizdikting әkesi bolmay ma?

Bir kónil audaratyn mәsele – soghystan aman qalghan panfilovshylardyng birde-biri búl pikirtalasqa aralaspaghan, ózderin qorghap, uәj aitqan eshkim bolmaghan. Soghan qaraghanda, búl «erliktin» kólenkeli tústary kóp bolghanyn «tarihy kuәgerler» de ýnsiz moyyndaghan synayly. Sebebi, Kenes Odaghynyng búqaralyq sanany baghyndyrugha baghyttalghan alyp iydeologiyalyq mashinasy bolmasa, ólim men ómir arasyndaghy adamdardyng taghdyry búlaysha búrmalanyp, osynshama dabyramen nasihattalmaghan bolar edi!

Sonday-aq býgingi kýni Qazaqstanda qoghamdyq qúrylym ózgerip, tәuelsiz elding tarihy jasalyp jatqan kezde, kenestik sayasy nasihat aqiqattyng mysyn basqan kommunistik iydeya ózgermey kele jatqanyna, jalghandyqtyng jany múnsha siri bolatynyna da qayran qalasyz. Kórshiles Ózbekstanda sovettik múra men onyng nasihattyq negizderi qiratyldy. Gruziya «Úly Otan soghysy» degen tarihty qaytadan saralau ýstinde. Baltyq jaghalauy elderi búl soghysty «bolishevizmnen azat etu soghysy» dep jariyalady. Ukraina reseylik múrany ghana emes, tútas pravoslavie dýniyesin últtyq újdanmen qaytadan qarauda. Al bizding el Reseyding «úlyorystyq» shovinizm iydeyasyn qaytadan «tiriltuge» jan-dәrmenimen jәrdem jasauda.

Osy orayda «28 panfilovshylar» oqighasyna qatysty kenestik kezde qalyptasqan resmy tarihty qayta qarap, oghan aqiqat derekter negizinde janasha bagha beru qajettiligi «ótirik» kino týsiruden әldeqayda manyzdy bolsa kerek. Ras, biz Panfilov diviziyasynyng Ekinshi dýniyejýzilik soghystaghy batyrlyghyna shek keltire almaymyz. Biraq sol soghystyng aqiqaty men anyzyn aiyryp alatyn uaqyt әldeqashan jetti.

Keyinnen 8-gvardiyalyq general Panfilov atyndaghy diviziya atalghan әskery qúramanyng 1077-polkinde komandir bolghan Zinoviy Shehtman óz estelikterinde: «...Tek eki kýngi úrystyng ózinde polkting 400 adamy mert bolyp, 100 adamy jaralanyp, 600 adamy iz-týzsiz ketti. Dubosekovo razezin qorghaghan 4-rotanyng besten bir bóligi ghana aman qalyp, 5- jәne 6-rotalardyng shyghyndary odan da kóp boldy...» – dep jazdy. Sondyqtan bizding maqsatymyz – erlikti joqqa shygharu emes, aqiqatty jaryqqa shygharu.

Bir kezderi kenestik әskerding ruhyn kóteruge qajet bolghan úrandar men iydeyalar býgingi Qazaqstan ýshin últtyq úlaghat bola ala ma? Aytalyq, «Moskovskiy komsomoles» gazetining sholushysy Aleksandr Minkin 28 panfilovshynyng tarihyna týsinikteme bere kelip, 2009 jyly mamyr aiynda «Azat Europa/Azattyq» radiosynyng orys qyzmetining habarynda bylay dep mәlimdedi:

«Búl búrmalau (!) býgin jasalghan joq. Ol soghys uaqytynda әskery ruhty kóteru ýshin jasaldy. Men búl jaytty aiyptaugha asyqpas edim. Sarbazdardyng ruhyn kóteruge tyrysty. Maydan dalasynda tauymyz shaghylyp, biz jyldam sheginip bara jattyq. Tútas armiyalar qorshauda qalyp, qúryp ketip jatty. Qalay bolghanda da, әskery ruhty kóteru kerek edi».

Al әigili tarihshy әri publisist Roy Medvedev búl búrmalaudyng sebepterin aita kelip, oidan shygharylghan qiyaly dýniyege bylay dep týsinikteme berdi: «Tarih degeniniz – óte kýrdeli ghylym jәne onymen óte bayypty týrde ainalysu kerek. Búl óte qiyn dýniye, pikirtalastyru kerek, kez kelgen shynayy týsindirmege mýmkindik beru kerek. Biraq búrmalau – búl shynynda da sayasy dýniye, kóp jaghdayda ol «aramniyetti ótirik», – dedi.

Sondyqtan da býgingi qazaq jastaryn «28 panfilovshylar» dep atalatyn filimning jelisimen «aramniyetti ótirikke» baulu bizge qajet pe?

Gýlmira TOYBOLDINA.

 

Abay.kz

 

DEREKKÓZI: «Obshestvennaya pozisiya» gazeti, (proekt «DAT» №05 (276) ot 05 fevralya 2015 g). 

0 pikir