Beysenbi, 8 Jeltoqsan 2022
Bilgenge marjan 10340 0 pikir 11 Mamyr, 2016 saghat 13:40

AQYRZAMAN QAShAN BOLADY?

«Qily-qily zaman bolar, 

Qaraghay basyn shortan shalar» 

Asan qayghy

Sudaghy balyq qaraghay basyn qalay shalmaq? Demek, babamyz osy eki-aq auyz sózben dýniyening astan-kestenin shygharatyn alasapyrannyng tuatynyn menzep otyr ghoy? Áriyne, aqyrzamannyng qashan bolatyny bir Allagha ghana ayan. Biraq keyingi kezderi osy «aqyrzaman» turaly aqparat taratu – erikkenning ermegine ainalghanday. Olar júrtqa ýrey taratyp, sodan lәzzat alatynday. Ásirese, 2012 jyldyng 21 jeltoqsanyndaghy «aqyrzaman» eshkimning esinen shygha qoymas. Alayda býgingi jaghdaydy bajaylap, ghalamshardyng ekologiyalyq jaghdayyna taldau jasau ar­tyqtyq etpes.

Tirshilikting su, aua, topyraq jәne ot dep atalatyn negizgi tórt elementten túratynyn tórt jasar bala da biledi. Sondyqtan qanday qa­terdi bolsyn, biz osylardan kýtemiz.

1.Topan su...

Qazaq әdebiyetining klassiygi, jazushy Gha­bit Mýsirepovting kýndelikterinde mynaday joldar bar eken:

– Aqyrzaman bola ma? – Bolady. Bir kezde aua atmosfera de­gendi kómir qyshqyl gazy – CO2 qazirgi normadan anaghúrlym asyp, múz tenizderin eritip jiberse, adam balasyna, jalpy jan-januar, ósimdikterge eki týrli qasiretti kýn tuady: 1. Jer betin topan su basady; 2. Ottegi auadaghy óz normasynan orasan kemip ketken son, jan-januarlar ulanady. Sol kezde Núqtyng kemesining de paydasy bolmay qalady. Múhit sularynyng óz CO2 gazyna lyq toly bolmaq.

Osynyng belgilerin  biz býginde kózben kóre bastadyq...  Ghalymdar Jer sharynyng ortasha temperaturasynyng ghasyr sayyn ýsh gradusqa jylyp, sonyng saldarynan Soltýstik Múzdy múhittyng ery bastaghanyn anyqtaghaly da birshama jyl ótti. Tipti 2015 jyldyng 30 qarashasynda Parijde dýniyejýzining 196 memlekettening   Preziydentteri bas qosuy tikeley osy mәselege baylanysty. 1997 jyly bolyp, Kioto hattamasy qabyldanghan sammitke AQSh qatyspaghan edi. Endi osy jolghy jiyngha AQSh qatysyp, «Men Amerikanyng songhy jeti jylda tendessiz jetistikterge qol jetkizip kele jatqanyn kóre otyryp, biz ortaq kelisimge kelemiz degen optimistik kónil kýidemin» dep jazghan AQSh preziydenti Barak Obama Fransiyagha saparynyng aldynda Facebook paraqshasynda. – «Búl jiynnyng manyzdylyghy sonda, 180 el klimattyq ózgeruge sebep bolyp otyrghan qauipti qaldyq shygharudy qysqartudyng josparyn úsynyp ýlgerdi». Qorytyndysynda qatysushy memleketter jan-jaqty klimattyq ózgeruding aldyn alatyn kelisimderge qosa parniktik gazdardyng taraluyn boldyrmau maqsatyndaghy ekologiyalyq baghdarlamalar ýshin jyl sayyn 100 milliard dollar jinaytyn bop tarqasty. Áytpese, tabighattyng keyingi jyldardaghy tosyn minezi tosyltyp tastady. Onyng sebebin ghalymdar  «Kólemi jaghynan Antarktidadan keyingi «Jasyl jer» Grenlandiya múzdyqtarynyng da erip, tenizder dengeyining kóteriluinen dep tapqan. Alayda múnday mәlimetter qarapayym halyqtan qashan da qúpiya saqtalady.

Alayda, aqiqatty kózimiz kórip otyr. Germaniyada, Qytayda, Ýndistan, Nepal, Butan, Bangkok, Bangladesh t.b. әlemning әr nýktelerinde, tipti óz elimizde de kenetten oryn alghan su tasqynynan qanshama zardap shektik... Sonyng bәri – Soltýstik Múzdy múhiy­tynyng eruinen. Angliyadaghy Reyding zertteu tobynyng jetekshisi Djonatan Gressori: «Býkil әlem ýshin qorqynyshty qúbylys – teniz dengeyining 7 metrge deyin kóterilu mýmkindigi. Onyng aldyn alu ýshin atmosferany kómir qyshqyl gazymen ulau­dy toqtatu kerek, – deydi. Al aua neden lastanuda? Bir mezgilde әlemning týkpir-týk­pirimen baylanystyratyn әri telediy­dar, muzykalyq ortalyqtyn, әri júmys qúralynyng rólin qatar atqaratyn kompiu­ter­di oilap taptyq. Al onyng qanday jol­men jasalyp jatqanyn bilseniz. 24 kg bir kompiuterdi jasaugha 240 tonna himiya­lyq zattar men 1,5 tonna su júmsalady eken. Ol birinshiden, fabrikada júmys jasaytyn adamdardyng densaulyghyna ziyan keltiredi. Ekinshiden, auyzsudy lastaydy. Sonan song dayyn bolghan kompiuterding ózi auany avto­kólikterden góri kóbirek lastay­dy eken. Búl – auanyng lastanuyna keltiril­gen bir ghana mysal. Búghan qanshama avtokó­lik­terdi, zauyt, fabrikalardy qosynyz. Soltýstik Múzdy múhity men Grenlandiya múz­­­darynyng erui osy jyldamdyqpen jal­ghasa berer bolsa, onda 2050 jylgha deyin 20 payyzgha kemip, nәtiyjesinde, Túman­dy Alibion elinde aua rayy kýrt tómendemek. Onyng saldary Jer sharyna ottegi óndiretin tropikalyq ormandardyng joyyluyna aparyp soghady. Múzdyqtardyng erui bir jerlerge su tasqyny qaupin tón­dir­se, key­bir jerlerdi auyzsu tapshy­lyghyna úryn­dyrmaq. Ótken jyldardaghy orys orman­darynyng órtenuining ózi biraz jaydy anghar­t­qanday. Búl – klimattyq auytqu sal­darynan Afrikanyng salqynday bastap, Sibirding saryshúnaq ayazynyng júm­saruynyng basy ghana... Qazirding ózinde Saharada kók shóp shyghyp jatyr. Kók shyqqan jer kóp úzamay jap-jasyl baqqa ainaluy qiyn emes. Búl – Qasiyetti Qúranda aitylghan  «aqyrzamannyng belgilerinin» biri. 

2. Tokiony jer jútady deydi...

Dýniyejýzindegi damyghan elderding eng birinshisi sanalatyn Japoniyanyng asta­nasy Tokio kóp úzamay jer betinen joyy­la­dy degenge senging kelmeytindey. Biraq ony biz oidan shygharghan joqpyz. Sol elding seysmologiyalyq jaghdayyn zerttep jýrgen ghalymdar jer silkinisi saldarynan aldaghy 50 jyl ishinde Kýn Shyghys elining bas qala­synyng jermen-jeksen bolu qaupi baryn osydan birneshe jyldar búryn boljaghan eken. Múnday qasiretti Tokio 1923 jyldyng 1 qyrkýieginde bastan keshken, onda qaza tapqandar men iz-týzsiz joghalghandardyng sany 130 myng bolsa, 570 myng otbasy bas­pa­nasyz bosyp qalghan. Sol oqighadan keyin japondar óz ýilerin super ýlgide 6 ball­dyq jer silkinisine shydaytynday etip sal­ghan eken. Alayda biylghy jyly nauryzdyng 11-i kýni japon júrty magnitudasy 8,9 baldy qúraytyn jer silkinisin bastan ke­shir­di. Araldardy atameken etken halyqtyng qasiretine teniz de tajal bop tónip, biyiktigi 10 metrdi qúraytyn tauday tolqyndar kól bolghan kóz jasy men kóbirshik qandy sha­yyp ketkenin kózimiz kórdi. Soghan da qara­mastan, samuray ruhty halyq Otanda­ryn tastap ketken joq. Osy jaghynan kelgende, olar da qazekeme úqsaydy eken, yaghniy  «qyryq jyl qyrghyn bolsa da, ajalsyz ólmeydi» degen qaghidany tu etkendey.

3. Kýn sónedi...

Ghalymdardyng kóbi derlik Jerge tóner qauipting zoryn aspan denelerinen kýtedi. Nemis jәne britan zertteushileri osydan 200 jyl búryn Jerge alyp meteoritting qúlaghanyn aitady. Sol sәtte-aq tenizderden Sunamy kóterilip, biyiktigi bir metrge jetken tolqynnyng qanshama tirshilikti joyghanyn óziniz baghamday beriniz. Sodan bergi kezen­derde aspan deneleri bizding ghalamshary­myzgha qansha mәrte qauip tóndirgen. Býginde sonday asteroydtardyng sany 900-ge juyq kórinedi. Ol 900-ding bireui ghana abaysyzda jerge soqtyghysyp qúlar bolsa... oilaudyng ózi qorqynyshty! Kәdimgi ózimiz әr týni kózben kóretin júldyz­dardyng aghuy jiyilep ketse de qorqu kerek eken. Sebebi olardyng arasynda úsaq kometalar bolady. Olar auanyng ozon qabatyn tesip, múzdyqtardyng eruine әser etedi. Múhittarda tirshilik etetin mayda deneler qyrylsa, onymen qatysty balyqtar, odan qústar da ziyan shegedi. Eng qyzyghy, әri qorqynyshtysy – Kýnge qatys­ty aitylghan boljamdar. Golland astro­fiziygi doktor Pirs Van der Meer «Kýn jarylghaly túr» degen tosyn jaydy aitu­da. Kýn yadrosynda qalypty jaghdayda tempe­ratura 27 mln gradus bolsa, songhy jyldary ol 49 milliongha kóterilipti. Biz býginde Soltýstik Múzdy múhitynyng eruin auanyng lastanuynan kóremiz. Al búl ghalym ol prob­lemany osy Kýn qyzuynyng kóteri­lip ketuinen kóredi. Eger osy qarqynmen qyza berse, Kýn kóp úzamay jarylatyn kóri­nedi.

Búghan qarama-qayshy pikir aitatyn ghalymdar da bar. «Jer beti mәngilik qaran­ghy qapasta qalmaq» degen olardyng pikirine qúlaq týrsek, songhy onjyldyqta Jerge týser Kýn sәulesi 10 payyzgha kemip ketipti. Múny ghalymdar 90-jyldary bayqaghanmen, qúlaq asar jan tappaghan. Tek 2001 jyly Izrailidegi vulkonologiya ortalyghynyng mamandary 1958-1992 jyl­­dar arasynda­ghy ghalamshargha týser Kýn sәulesining jyl­dan-jylgha 0, 23 payyzdan 0, 32 payyz ara­ly­ghynda kemip otyrghanyn aitqanda baryp, búl mәselege mәn berile bastaghan.

P.S.

IYsi músylman qashan da imanyna berik, onyng qúlaq asatyny – tek Qúran. Ol jerde aqyrzamannyng aldyndaghy ýlken jәne kishi belgileri anyq jazylghan. Ony bilgen adamnyng eshbir alyp-qashpa әngimege qúlaq aspasy anyq. Sebebi aqiretke amal jasau – әr músylman ómirining mәni...

Mәriyam Ábsattar

Derekkózi: sn.kz

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2586
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1662
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1846