Júma, 21 Mausym 2024
Biylik 5772 0 pikir 25 Qyrkýiek, 2015 saghat 13:52

BATYRLYQ – JÝREKTEN

Eger menen: «Halqy ýshin qaytpay kýresken qaysar jandy bilesing be?» dep súray qalsa, oilanbastan: «Bilemin. Ol – mening Túrsyn agham, Ábduәliyev!» (Surette) – dep jauap berer edim.  

 ... Búrynghy Taldyqorghan oblysynyng ortalyghynan shyghatyn «Oktyabri Tuy» gazetining bas redaktory Túrsyn Ábduәliyev birde qyzmetkerlerin jinap alyp, qúrylysy ayaqtalugha jaqyn qalghan mektepti qazaq tilinde dәris beretin oqu orny jasaugha úsynys aitayyq dep oy tastady. Búl – 1986 jylghy oqighadan keyingi qiyn-qystau kýnderding biri edi. Taldyqorghanda jalghyz ghana qazaq mektep-internaty barlyghyna namystanyp jýrgen  azamattar mәseleni birden qoldap, kóp keshikpey oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Anatoliy Jigulinning aldynan bir-aq shyghady. Qalamgerlerding úsynysyn tyndap bolghannan keyin ólkening jarty patshasy Jiguliyn: «Búlarynnan týk shyqpaydy. Ghimarat orys mektebine arnalghan!» – dep tótesinen ketti. Bas hatshy Kolbinning sayasaty boyynsha qazaq tili men orys tili tendey jýrgizilui kerek ekenin týsindirmekshi bolghan Bas redaktorgha: «Sen ózi kimning aldynda otyrghanyndy bilesing be?!» – dep aibat shegedi. Osynday el men er namysy synalar sәtte Ábduәliyev: «Men ýshin sening taghynnan halqym qymbat!» – dep, jurnalisterdi ertip shygha beredi.

Keshegi kommunistik jýieni kórgender birinshi hatshygha qarsy shyghudyng nemen ayaqtalatynyn jaqsy biledi. Júmystan quylsan, әriyne, onda onay qútylghanyn. Odan da zoryn jasaymyn dese eshkim qoy dey almaydy.  «Endi ne bolar eken» degen saual sol kezde әrkimdi de mazalaghany aqiqat. Túrsyn agha qyzmet kensesine kele salysymen újym mýshelerin qaytadan jinap alyp, sonyna deyin aiqasugha dayyn ekenin, ol ýshin basqa jol  qalmaghanyn jetkizgen. «Eger menimen jýrem desender – erinder, joq desender oghan da renjimeymin. – degen ol. Kópe-kórneu últyna jasalyp otyrghan qiyanatty kórip, qandary qarayyp jýrgen azamattyr ne bolsa da birge kóruge osylay bel bughan bolatyn.

Bas redaktor  bastaghan bastamashyl toptyng belsendileri bolyp gazet qyzmetkerleri – jazushy-dramaturg Tәken Álipbaev, últjandy jigitter Qanat Asqarov, Kemel Qúsainov, Kamal Abdrahmanovtar jedel iske kirisip ketedi. Sol kezde «Sosialistik Qazaqstan» gazetin basqaryp otyrghan últymyzdyng birtuar azamaty Sherhan Múrtazanyng kómegimen Jigulinning solaqay sayasaty men birjaqty әreketterin әshkerelegen maqalalar birinen keyin biri respublikalyq basylymgha shygha bastaghan. Alghashynda últtyq mektepten bastau alghan әngime qazaqtardyng jyldap túrsa da kezegi jyljymaytyny, shetten kelgen kelimsekterge kezeksiz baspana beriletini, jergilikti halyqqa tek birinshi jәne besinshi qabattaghy pәterler búiyratyny, kóshelerding birinde de últtyq batyrdyng esimi joqtyghy naqtyly derek-dәiektermen jariya bolghan. Qúrghap túrghan shópke tastaghan shyrpy siyaqty, әdiletsizdikke qapalanghan júrtshylyq birinshi hatshy men jandayshaptarynyng zansyz әreketteri jayly mәlimetterdi redaksiyagha ózderi әkelip tapsyryp jatty. Halyqtyng qyzu qoldauyn sezingen qalamgerler endi tartynbaugha bel bughan edi.

Azamattardyng tegeurindi qarsylyghynan qaymyqqan Jigulin ózi kelip mәmile jasady. Kópshilikting talabyn oryndap, jana ghimarat qazaq mektebine berildi, qazaqsha balabaqsha ashyldy, gazet jurnalisterining kópshiligi qonys toyyn toylap jatty, kóshelerge halyq qaharmandarynyng esimderi berildi. Endi bayyz tapsa da bolghanday edi. Biraq, Túrsyn Ábduәliyev últtyq mýddeni jeke  basynyng mýddesine aiyrbastamay, kýresti jalghastyru kerek dep sheshken. Ortalyq Komiytetting ekinshi hatshysy qyzmetine Taldyqorghannan ketken Anufriyev ózi kelip, mәmilegerlik jasasa da qaysar jigitter iylikken joq. Birinshi hatshy kezekten tys plenumda orynan ketuge mәjbýr bolghan. Búl Túrsyn agha bastaghan últjandy azamattardyng kýshi teng emes shayqasta qarsylasyn oisyrata jengen alghashqy tabysy bolatyn.

Qylyshynan qan tamghan qyzyl imperiyanyng qaharynan qaymyqpay, onyng jandayshaptaryna qarsy shyghatyn Túrsyn Ábduәliyev degen kim edi dersiz, bәlkim?!  Alyp anadan tuady. Batyrdy zaman qalyptastyrady. Áytpese Týrkistan – Sibir temir jolynyng boyynda, qarapayym júmysshy otbasynda dýniyege kelip, tirshilik tauqymetin bir adamday tartyp ósken auyl balasy keleshekte elim ýshin egeske týsemin dep oilamaghan da shyghar. Enbek jolyn temirjolshy retinde bastady, әskery tenizshi bolyp azamattyq boryshyn atqardy. Ómir mektebinen ysylyp, jaqsy men jamandy aiyrghan shaqta bilimsiz kýni qarang ekenin úqqan. Osylaysha oqugha attandy. Almatyda bastalghan bilim joly Mәskeude jalghasyn tapqan. Qazaq, orys tilderimen qatar nemis tilin de bir adamday mengerdi. Sol kezdegi eng manyzdy pәn – marksizm men leninizmdi zerttedi, dýniyening astan-kestenin shygharghan «Kapitaldy» ong jambasyna aldy. Sayasattyng sýiegin shaghyp, mayyn ishti. Mine, osynday dayyndyq, jyldar boyy jinalghan tәjiriybe, jan-jaqty bilim onyng әlgindey dandaysyghan shovinistermen egeusge  mýmkindik bergen siyaqty. Al eng bastysy, Túrsyn aghanyng boyynda әdiletsizdikke tóze almaytyn, qiyanatqa jol bermeytin asqaq ar, ózgening mazaghyna beyjay qaray almaytyn nayzaghay namys, últyna degen sheksiz mahabbaty boldy. Mine,  beybit aspan astynda ómir sýrip jatyrmyz degenimizben, últtyq mýddeler toghysyndaghy bitispes maydan bir kezderi osylaysha jýrgen edi.

Men Túrsyn aghanyng sanaly ghúmyrynda jasaghan batyrlyqqa barabar isterining birin ghana mysalgha keltirdim. Al, AQSh pen Kenes ýkimeti arasyndaghy kelisimderge oray Batys Europada ornalasqan yadrolyq qarulardy Kerbúlaq audanynyng aumaghyna әkelip jonggha qarsy jasaghan әreketteri qanday. Abaydy dýniyege әkelgen kiyeli ólkeni jarty ghasyr yadrolyq synaq alanyna ainaldyrghanda kim oghan qarsy shyqty?! Úmytylghyn últtyq dәstýrdi, qúrdymgha kelip tirelgen qazaq tilin, taptalghan namysymyz men sualghan sanamyzdy qayta oyatu ýshin Túrsyn aghanyng tikeley aralasuymen qúrylghan «Azat» qozghalysyyng oblystyq bólimshesi  men «Ana tili» qoghamdyq qúrylymynyng qyruar júmysyn kim joqqa shyghara alady?! Al, Almaty men Taldyqorghan oblystary qosylghan tústa oblystyq mәslihattyng kezekti sessiyasynda mamandardy tandau, júmysqa ornalastyrudaghy birjaqtylyqty syn tezine alyp, әkimdi tuәbesine keltirgeni de el arasynda anyz bolyp ketkeli qashan.

    Men biletin Túrsyn agha, Ábduәliyev: «Osy bir erlik jasap tastayynshy» – dep dayyndalmaydy. Qiyanatqa qarsy shyghu – onyng qanyna singen, tabighatyna daryghan qasiyeti. Al, kýndelikti tirlikte qarapayym, kópshil, jany jaqsylyq jasaugha qúshtar. Ary taza azamat kórse, astyndaghy atyn týsip beruge dayyn túratyn jomarttyghy jәne bar. Qaramaghyndaghylardyng qamyn aldymen oilap jýretin qamqor basshy. Onyng gazet qyzmetkerlerine pәter әperudegi, sonau qiyn-qystau kezenderde sharuashylyq basshylarymen kelisip, azyq-týlik jetkizudegi  janqiyarlyq әreketi әrkimning esinde.

 Bәrin qozghap, Túrsyn Ábduәliyevtyng shygharmashylyghy jóninde aitpay ketsek, onda týk demegenmen birdey bolar edik. Ol eng aldymen alyp ta, shalyp ta jazatyn, jaqsy isti alaqaylap qarsy alyp, qynyrdy jerge kirgizerdey әshkereleytin qalamy qarymdy, tili shalymdy jurnalist. Túrsyn aghaday tereng bilimdi, keng oilaytyn, adam janynyng qaltarys-búltarystaryn zerdeley alatyn adam kórkem әdebiyetke týbi bir soghatynyn bilu ýshin sәuegey boludyng qajeti joq. Sondyqtan  qazaqtyng danqty qyzdarynyng biri – Zyliha Tamshybaeva haqyndaghy «Ómir órinde» atty romanyn júrtshylyq jyly qabyldady. Al, aitystyng aqtangeri Baqtybay Jolbarysúly turaly  Ábdiqadyr Alashbaevpen birigip jazghan roman-dilogiyasy tarihtyng terenine tarta otyryp, aqynnyng kýrdeli de qiyn ómirin kóz aldymyzdan ótkizdi. Oqighagha, tarihy derekterge toly enbek qanday da marapatqa layyq. Búr, әriyne, Túrsyn aghanyng shabytty shaqtarynyng bir ghana jemisi dep senemiz.

Jan jary Rәsh apayymyz Jetisudy jyrymen jelpindirgen Artyq aqynnyng qyzy bolsa, otbasyndaghy jarasymdylyq pen týsinik qaydan keldi deuge kelmes. Keshegi qiyankeski kezende: «Bala-shaghannyn bolashaghyna ziyan keledi ghoy, sony nege oilamaysyn!» – dep  baybalam salsa, qansha jerden jýrekti bolghanymen aghamyz oilanyp qaluy mýmkin edi ghoy. Rәsh apayymyz da taptalghan últ namysyn qaytsem kóteremin dep jýrgen jaryn qoldap,  jaqsy sózimen dem berdi. Osylaysha júptary jarasa jýrip úl-qyzdaryn tәrbiyeledi, qútty oryndaryna qondyrdy. Nemere sýiy baqytyna ie boldy. Mine, býgin aghayyn-dos, qalamdastaryn jinap mereyli merekesin kóppen bólisuge niyet etip otyrghan jayy bar. Osy bir saltanatty sәtte asyl da ardaqty aghany quanyshymen qúttyqtay otyryp, últ mýddesi bezbenge týsken shaqta aryn janynan biyik qoyyp, qazaghyna qorghan bola bilgen janmen birge jýrgenime, jany jaqyn ini bola bilgenime maqtanatynymdy qosa jetkizgim keledi. Ózinizge degen alghausyz aq tilegim óleng bolyp týzilgen.

Tektilik

 

Túrsyn agha!

Perzent eding boylay ósken Shaghandy,

Enbegine halqyng berdi baghandy.

Izetimdi jetkizuge inilik,

Qolyma aldym qalamdy.

 

Túrghan kezde kompartiya shep qúryp,

Sanamyzdy jaylap edi kóp kýdik.

Sonday shaqta iri isterge bastady,

Qangha bitken tektilik.

 

Has túlparlar tynshymaydy kermede,

Últ úlany ghúmyr kesher sherlene.

Jasyq jigit basyn bәske tikpeydi,

Jasaymyn dep men nege.

 

Er jigitti elding múny shynday ma?

Batty ma eken jat qorlyghy shymbaygha?

Qarsy aqtynyz qara nópir aghyngha,

Jýrek kerek múndayda.

 

Jan pida dep eger elim qoldasa,

Atoy saldyng kókti túman torlasa.

Bara bermes batyrlyqqa kez-kelgen,

Eger namys bolmasa.

 

Túrghan kezde ar men namys ýilese,

San jýrdiniz qanjar jýzi kýy keshe.

Ermin degen jýzding biri barmaydy,

Eger elin sýimese.

 

Toltyram dep júrtynnyn joq, kemisin,

Úrandatyp jýrding talay el ishin.

Ár isiniz demeu boldy halqyna,

Ýlgi boldy men ýshin.

 

Shalqar kólding tolghanday bop kemeri,

Býginde de is qylasyz óreli.

Enbegindi elge singen әli de,

Keler úrpaq beredi!

 Úzaq ta maghynaly ghúmyr keship, halqynyzdyng mahabbatyna bólene beriniz, ardaqty Túrsyn agha!

Quat Qayranbaev

Abai.kz

0 pikir