Beysenbi, 24 Mausym 2021
Biylik 3015 0 pikir 9 Qazan, 2015 saghat 02:00

ÚLY DALA ELINDE JANGhYRGhAN ÚLTTYQ SANA

Úlytauda Preziydent Nazarbaevtyng «Habar» telearnasyna ótken jyly bergen taghylymdy súhbaty tek Úly Dala halqy emes, kýlli týrki júrtynyng jýregine jol tapqan dәris boldy desek, artyq emes. Olay deuge tolyq negiz bar. Óitkeni, býgingi tanda Preziydent Núrsúltan Nazarbaev – tek Qazaq eli ghana emes, týbi bir týgel týrkining kóshbasshysy retinde moyyndalghan jәne týrkitildes memleketterding yntymaqtastyghyn nyghaytugha barynsha kýsh júmsap jýrgen tanymal túlgha.

Atalmysh súhbatynda Elbasy qazaq memlekettigining bayyrghy tamyrlary óte әriden, atap aitqanda, bizderding ata-tekterimiz bolyp tabylatyn ghúndar men saqtardan, kók týrikterden jәne onyng ber jaghyndaghy Altyn Ordadan, al odan da naqtyraq aitqanda, HV-XIX ghasyrlar aralyghynda qanat jayghan Qazaq handyghynan bastau alatynyn pash etken bolatyn.

«Aytylmasa sóz jetim» demekshi, Elbasy qazaq halqynyng memlekettiligine qatysty tarihy shyndyqty qasiyetti Úlytauda der kezinde aitty. Sebebi, keyingi kezderde keybir sheteldik aqparat qúraldary «qazaqtardyng memlekettigi esh uaqytta bolghan emes» degen jalghan aqparat taratudy әdetke ainaldyra bastaghan edi. Sondyqtan, bile túra bilmegensip, kóre túra kórmegensip, shynayy tarihty qasaqana búrmalap, jymysqy aqparat taratushylarmen kýresu tek qazaq tarihshylarynyng ghana enshisi emes, әdilet pen shyndyqty ardaqtaytyn jasampaz elimizding әrbir azamatynyng da ortaq mýddesi.

Búl túrghydan kelgende, elimizding tarihy sanasyn qalyptastyrugha baghyttalghan Preziydent Nazarbaevtyng bastamasymen iske asyrylyp jatqan pәrmendi is-sharalardyng mәni erekshe. Sonday sharalardyng biri ótken jyldyng qyrkýiek aiynda Halyqaralyq týrki akademiyasynda «Úly Daladaghy memlekettik dәstýr sabaqtastyghy» degen taqyryp ayasynda ótkizilgen halyqaralyq seminar bolatyn. Ol sharagha 12 memleketten kelip qatysqan ghalymdar toby týgeldey týrki júrtyna ortaq tarihty ghúndardan bastap, kók týrikter arqyly sabaqtastyra jalghastyrugha tolyq qoldau bildirgen bolatyn.

Sonymen qatar, akademiyada týrki tarihyna qatysty jәne birneshe baghyttar boyynsha, atap aitqanda, «Shyghys týrik qaghanatynyng tarihy», «Batys týrik qaghanatynyng memlekettik qúrylymy» syndy irgeli ghylymy júmystar da qatar jýzege asyryluda.

Úly Daladaghy memlekettik dәstýr sabaqtastyghy turaly sóz qozghalghanda, qazaq dalasyndaghy memlekettik dәstýrding de shet qalmaytyny dau tughyzbaytyn shyndyq. Mәselen, Núrsúltan Nazarbaevtyng Astana qalasynyng aktiyvimen ótkizgen bir kezdesuining barysynda qazaq memlekettigining tarihy Qazaq handyghynan bastau alatynyn taghy da týiindegen bolatyn. Preziydentting búl tújyrymyn halyq óte jyly qabyldady. Sosyn, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy 2015 jyly elimizde de, shetelderde de keninen atalyp, jalghasyn tauyp keledi.

Sonday is-sharalardyng biri emes, biregeyi biylghy qyrkýiek aiynyng 11-i kýni Astana tórindegi Tәuelsizdik sarayynda ótken saltanatty jiyn boldy. Preziydent N.Á.Nazarbaevtyng tereng tamyrly tarihy shyndyqqa negizdey otyryp, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna baghyshtaghan taghylymy tereng ataly sózi sol jiyngha úlan-baytaq elimizding barlyq aimaqtarynan arnayy shaqyrylghan agha buyndy el eleulileri men qogham qayratkerlerin ghana tebirentip qoyghan joq. Tikeley efir arqyly býkil el qúlaghyna birden jetken jandy sóz milliondaghan ózge otandastarymyzdyng da ruhyn oyatyp, onyng ishinde, әsirese, býgingi jas úrpaqtyng patriottyq sezimin de jalyndatyp, biyik beleske kóterip ketti. Sonday-aq, kýlli halyqtyng jýregine tóte jol tauyp, jappay qoldauyna ie bolghan osy bir úly toy saltanaty darytqan kónil-kýiding syn-sipaty da ózgeshe boldy.

Birinshiden, Úly Dalanyng halqy jýrekke jylu syilaytyn sheshen sóz ben sanany janghyrtyp, dýr silkindiretin kósemsózdi tany alatynyn da, onday qúndylyqtardy qadirley biletinin de birden bayqatty. Múny saltanatty jiynnyng atmosferasy tolyq dәleldedi.

Ekinshiden, osydan bes jarym ghasyr búryn Qazaq memlekettigining negizin qalaghan batyr babalarymyzgha arnalghan soqtaly da shynayy sózding bastan-ayaq memlekettik tilde somdalghany dýiim júrtty jigerlendirip jiberdi. Búl kónil-kýy saltanatty jiynnyng ýstinde ruhy oyanyp, odan keyingi sәtterde de qanattanyp bara jatqan adamdardyng bet-jýzinen aiqyn sezilip túrdy. Búl sipat, sonymen qatar, halyqtyng jigeri men quaty últtyng tili dәl osylaysha qadirlense ghana biyikteytinin aiqyn bayqatty.

Ýshinshiden, Elbasy Qazaq handyghynyng 550 jyldyq mereytoyynyng әdettegidey toy toylau ýshin emes, eng aldymen, batyr babalarymyzdyng mәrtebeli ruhyna taghzym etu ýshin jәne taghdyr talayynyng san aluan tar joly men tayghaq keshulerinen sýrinbey ótken ata tarihymyzdan taghylym alu jolynda ótkizilip otyrghanyna erekshe ekpin berip, el nazaryn sol nysanalargha qaray búrdy. Búl uәj de kópting kókeyinen shyqty.

Tórtinshiden, aitylmasa, sózding atasy óledi demekshi, Memleket basshysy әdette ashyq aityla bermeytin elimizding basybayly kezenindegi qasiretke toly taghdyryna qatysty ashy shyndyqtyng tyghynyn týgel aghytty. Mәselen, Preziydent Kenes Odaghy zamanynda Qazaqstan mektepterindegi jas úrpaqtyng tek «KSRO tarihy» atty ortaq oqulyqtan ghana bilim alugha mәjbýr bolyp, ata tarihynan mýlde alshaqtap qalghanyn da, sonday-aq, kenestik biylikting solaqay sayasatynyng saldarynan Qazaq handyghynyng shanyraghyn kóterip, aibynyn asyrghan úly handarymyz ben danqty batyrlarymyzdyng esimderi birte-birte el jadynan óshirile bastaghanyn da, ishten shyqqan jau jaman demekshi, súrqiya sayasattyng shashbauyn kóterip, óz handarymyzdy ózimizge jamandap, óz ishimizden shyqqan jandayshaptardyng qúrmetke bólenip kelgenin de, Almaty men Astana nemese oblys ortalyqtary men iri eldi mekenderde әigili handarymyz ben batyrlarymyzgha eskertkish túrmaq, olardyng atyna bilim men mәdeniyet nysandary ghana emes, tipti, jalghyz-jarym kóshe de búiyrmaghanyn, ony bylay qoyghanda, Qazaq handarynyng aty atala qalsa, olargha ýstem tap ókili degen kelensiz shala baylap, qisynsyz aiyp taqqanyn ýlken ókinishpen ashyq bayanday otyryp, Kenestik ozbyr biylikting jasandy bet perdesin sydyryp tastady.

Preziydent últtyq namysty qayraytyn jәne bir otty sózdi el nazaryna úsyndy: «Qazaq tarihynda biz úyalatyn eshtene joq… Bizge babalar túlparlarynyng túyaghymen jazylghan ata tarihynyng әr paraghy erekshe qymbat. Qazaqtardyng býgingi jәne bolashaq buyny ony әrdayym oryndy maqtan etetin bolady… Osynau úly babalardyng biyik ruhyna barlyq úrpaq airyqsha  qúrmetpen bas iyip, rizashylyghyn bildiredi.  Olardyng últqa sinirgen úshan-teniz enbegi әrdayym el esinde saqtalady.».

Preziydentting tereng tebirenisti últjandylyqpen, osylaysha, úly handarymyz ben batyr babalarymyzdyng óshpes ruhyna halyq aldynda taghzym etip, әdil baghasyn bergeni saltanatty jiynnyng mәnin arttyryp, últtyq sanany qayta janghyrtuyna pәrmendi septigin tiygizdi.

Besinshiden, Elbasy Úly Dalanyng el-júrty tәuelsizdik jolynda «myng ólip, myn  tirilgen» halyq ekenin, sonday-aq, Tәuelsizdik degen qasiyetti úghymnyn, eng aldymen, Mәngi El boludy kókseytin óz memleketimizding kiyeli birligimen egiz ekenin taghy bir mәrte eske saldy. Batyr babalarymyzdyng yntymaghy jarasqan zamandarda danqy asyp, kerisinshe, bas-basyna by bolyp, biylikke talasqan kezderinde berekeleri men siqy qashyp, bólshektelip ketkenin býgingi úrpaq sanasyna dóp tiygizdi. Sosyn, birlik – barlyq jenisterding altyn qaynary, el qorghaghanda kýsh-quat berer asqaq aibary, kerisinshe, altybaqan alauyzdyq memlekettikting negizin shayqaltatyn jegiqúrt ekenin aishyqtay týsip, taghy biraz tarihy shyndyqty ortagha tastady:

«Qazaq handyghy búdan bes jarym ghasyr búryn ghana shanyraq kóterse de, Euraziyanyng Úly Dalasynda ornaghan arghy dәuirdegi saq, ghún, ýisin memleketterinin, bergi zamandaghy Úly Týrik qaghandyghy, Deshti Qypshaq pen Altyn Orda memleketterining zandy múrageri boldy. Arghy dәuirlerge barmay-aq, taza týrkilik zamanymyzgha zer salar bolsaq, әigili Rim imperiyasy qúlap, Europadaghy osy kýngi memleketterding nobayy әli qalyptasa qoymaghan VI ghasyrdyng 552 jyly Altayda Úly Týrik qaghanaty atty quatty, kýshti memleket dýniyege keldi. Ol nebәri jarty ghasyr ishinde Altay men Kavkaz arasyndaghy alyp dalada jeke-dara biylik jýrgizdi. Dәuirlep túrghan kezinde Vizantiya men Irannan, Qytaydyng eki patshalyghynan alym alghan er týrikting óz ishinde berekesi ketip, biylikke talas bastaghanda, әueli batys jәne shyghys bolyp ajyrap, keyin oghyz, qarlúq, qypshaq bolyp bólinip, jaularyna jem boldy. VIII ghasyrda tasqa qashalghan Kýltegin jazuynda: «Aldau men arbaugha arandaghan týrik halqy birliginen aiyryldy. Tabghashtargha qaysar úldary qúl, kórikti qyzdary kýng boldy», – dep jazylghan». Mine, taghylym.

Sonymen qatar, Núrsúltan Nazarbaev býkil әlem ghylymy moyyndaghan ghúlama tarihshy Múhammed Haydar Dulatiyding jazba múralaryna sýiene otyryp, Qazaq handyghynyng zamanyn at jalynda kýn keshken Alash júrtynyng qaharmandyq dәuiri bolghanyn ýlken maqtanyshpen týiindedi. Sonday-aq, Kerey men Jәnibek súltandardyng 1465 jyly Ábilqayyr úlysynan bólinip shyghyp, Shu men Talastyng arasynda Qazaq handyghynyng alghashqy shanyraghyn kótergenin, olardan song biylik qúrghan Qasym hannyng handyqtyng irgesin bekitip, keregesin kergenin, Haqnazar hannyng el shekarasyn Edilding boyyna deyin keneytip, Tәuekel hannyng Týrkistan ólkesin týgeldey Qazaq handyghyna qaratqanyn, sol siyaqty, Ensegey boyly er Esim hannyng elding irgesin bekitu jolynda qolbasshylyghymen tanylghanyn, Salqam Jәngir hannyng Orbúlaq týbindegi shayqasta jongharlargha oisyrata soqqy bergenin, Áz Tәuke hannyng «Jeti jarghyny» engizgenin әdiletti aishyqtay otyryp, handardyng kópshiligining ómiri kóbinese maydan shebinde ótkenin, sondyqtan da, qazaqtyng alghashqy on tórt hanynyng jeteui joryq jolynda qaza tapqanyn eske saldy.

Sóz qadirin týsinetin әri ony sanasyna toqy alatyn әr azamattyng naqty ghylymy dәiekterge negizdelgen búl tarihy taghylymnan da mol ghibrat alghany kýmәn tudyrmasa kerek.

Altynshydan, Astanada ótken saltanatty jiyn «quanyshty bólisse, kóbeyedi» degen ataly naqyldyng tozbaytyn qúndylyq ekenin taghy da bir dәleldep berdi. Orayy kelip, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn birge úlyqtaugha Týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesining besinshi Sammiytine Preziydent Nazarbaevtyng arnayy shaqyruymen kelgen Ázerbayjan Respublikasynyng Preziydenti Ilham Áliyev, Qyrghyz  Respublikasynyng Preziydenti Almazbek Atambaev, Týrkiyanyng Úly Últtyq Jinalysynyng spiykeri Ismet Yylmaz, Týrikmenstan Ýkimetining viyse-premieri Sapardúrdy Toyliyevting qatysuy saltanatty jiyn men mәdeny sharalardyng mәnin arttyryp, abyroyyn asqaqtatqany dausyz.

Jetinshiden, syrt kóz – synshy demekshi, jahandanu zamanynda tarihy taghdyr talayynyng saldarynan bir-birinen bólinip ketken, tili, dili, dini men tegi bir týrki halyqtarynyng býgingi kóshbasshylarynyng qayta yntymaq jarastyryp, sayasatta, ekonomikada, ghylym men bilimde, tehnologiyada osylaysha ózara yqpaldastyq baylanystardy nyghaytyp jatqanyna saltanatty jiynnyng qúrmetti qonaghy retinde shaqyrylghan sheteldik túlghalar men elshiler de kuә bolyp, rizashylyq bildirip otyrghany sezilip túrdy.

Segizinshiden, saltanatty jiynnyng ertesine, Batys әlemining birneshe tilinde tәulik boyy tatymdy әri shynayy janalyqtar taratatyn, abyroy-ataghy biyik «Euronews» telekanaly Astana tórinde ótken Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna arnalghan saltanatty jiyn men mәdeny sharalar turaly qysqa da núsqa habardy býkil әlemge mәlim etip ýlgerdi. Shyndyqty ghana uaghyzdaytyn aqparat qúraldaryn tórtinshi biylik dep beker atamaghan ghoy. Endeshe, endigi jerde Qazaq handyghymen sabaqtasyp jatqan býgingi «Úly Dala eli» degen qasiyetetti esimdi iyelene bastaghan Qazaq memlekettigining bay tarihynan býkil planeta halqy da habardar boldy deuge tolyq negiz bar.

Sóz retinde býginde Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy ayasynda Qazaqstan halqynyng birligin pash etuge baghyttalghan, yaghni, etnosaralyq toleranttylyq pen qoghamdyq kelisimning qazaqstandyq ýlgisin nasihattaugha arnalghan arnayy «Úly Dala eli» ekspedisiyasy Otanymyzdyng týkpir-týkpirin aralap, júrtshylyqpen kezdesuler ótkizip, atalghan taqyrypta dәrister oqyp jýrgenin de aita ketsek, esh artyqtyghy joq. Óitkeni, múnyng bәri óte qajet sharalar.

Qoryta aitqanda, maqalagha arqau bolghan Elbasynyng myzghymaytyn ghylymy irgetasqa negizdelgen búl dәrisin Úly Dala elining bes jarym ghasyrlyq tarihyn qamtityn toqsan auyz sózding tobyqtay týiini dep qabyldaghan lazym. Naqtyraq aitqanda, búl qújatty Úly Dala elining tól tarihynyng oqulyghy retinde orta mektep oqushylary men joghary oqu oryndary shәkirtterining dengeyine sәikestendirip, ainalymgha tezirek engizip jiberse artyq bolmaydy. Óitkeni, Elbasynyng úlaghatty dәrisi Úly Dala elining ótken dәuirlerdegi tarihy men býgingi bolmysyn ghana qamtyp qoymay, jarqyn bolashaghyna da jón siltep túr.

Ádil AHMETOV,

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Týrkitildes memleketter

Yntymaqtastyq kenesining janyndaghy aqsaqaldar kenesining mýshesi.

0 pikir