Dýisenbi, 26 Qyrkýiek 2022
46 - sóz 6969 0 pikir 27 Mamyr, 2014 saghat 17:15

SIZ KIMSIZ, MÚRATBEK MYRZA?

Qaladaghy mәdeny sharalargha qalmay baratyn, kóbine bir búryshta ýndemey otyryp, konsert tamashalaytyn myna aqsaqaldy almatylyqtardyng birazy tanityn bolar. Alayda, ol kisining aty-jóni Múratbek Áubәkirov (surette) ekenin, ózi qazaq әnderining joqtaushysy bolghan әigili Maqsútbek Mayshekinning tughan nemeresi ekendigin kóp adam bile bermeydi.

«Múrajay týnine» barghanda Múratbek atamen shay ishe jýrip súhbattasudyng sәti týsti. Ózining oqymaytyn gazet-jurnaly joq eken. Qolyna týskenning bәrin oqidy. Tipti, jas tilshi bolsam da, mening ózimdi syrttay tanidy eken. «Aren degen familiyana qarap, evreyding qyzy dep oilaghanmyn» dep kýldi agham.

– Múratbek agha, biz sizdi qashan kórsek te, mәdeny sharalardyng bel ortasynda jýresiz. Kóp adamdardy sizding kim ekendiginiz qyzyqtyrady. Ózim sizdi birneshe ret Jazushylar odaghynda, kórmelerde úshyrastyrghanymmen, súhbattasugha qazir ghana batylym jetip otyr.

– Men shygharmashylyqpen ainalysyp jýrgen adammyn. Qazir eshqayda istemeymin. Bala kýnimde atamnyng ýiine kóptegen óner adamdary qonaqqa keletin. Sol kisiler maghan kóp yqpal etti. Mening atam 20 jyldan astam uaqyt Qazaq radiosynyng muzyka redaksiyasynda agha redaktor bolyp istedi.

– Atanyzdyng aty-jóni kim?

– Maqsútbek Mayshekiyn.

– Sonda sizding atanyz kәdimgi biz biletin, Maghjannyng «Sen súlu» degen ólenin otyz tisining astyna salyp saqtap, halyqqa taraluyna yqpal etken Mayshekinning ózi boldy ghoy?

– IYә, dәl ózi. Atam Maqsútbek – aqyn, dra­maturg, QR enbek sinirgen óner qayratkeri. Ózi sonday mәdeniyetti, sauatty kisi bolghan. Ahmet Júbanov ekeui muzyka redaksiyasyn qúrugha kóp enbek sinirdi, qazaq muzykasynyng joqtaushysy boldy. Ol kezde әrtister kóp emes edi ghoy. Ýige Ermek Serkebaev, Biybigýl Tólegenovalar jii keletin. Shәmshi Qaldayaqov әr kelgen sayyn auzyma bauyrsaq tyghyp ketetin (kýldi).

Osydan biraz uaqyt búryn atamnyng jýzjyl­dyq mereytoyyn ótkizgim kelgen. Ministrlikten qasyma 3 kómekshi berdi. Dalada qanghyryp jýrgen adammyn ghoy, keshti ótkizuge qarajatym bolmady. Banket jasaugha, konsert ótkizetin zaldy jaldaugha aqsha taba almadym. Keyin Sh.Qaldayaqov kóshesimen qatar jatqan shaghyn kósheni atamnyng atyna berudi súradym. Kezinde Shәmshi ekeui qatar jýrdi, birge júmys istedi, kósheleri qatar jatsyn dep edim. Ol kóshe qazir aghayyndy Abdullinderding atynda ghoy deymin. Endi atamnyng 120 jyldyq mereytoyyn kýtip jýrmin. Shamam jetse, sol kezde birdene ótkizermin.

– Áke-shesheniz turaly ne aitasyz?

– Mening әkem Jaqsylyq Áubәkirov geografiya ghylymdarynyng kandidaty boldy. Ózi soghysqa qatysqan. Doktorlyqty da qorghaushy edi, densaulyghy jaramady.

– Óziniz qanday oqudy bitirgensiz?

– Eng aldymen, qazirgi QazÚU-ding geografiya fakulitetin bitirdim. Ekinshi mamandyghym – patentshi. Mening ainalyspaghan salam joq. Áde­biyet, mәdeniyet, suretshilik óner, geografiya, aita bersem, kete beredi. Kezinde jurnalist retinde birneshe basylymgha material jazyp túrdym. Sonday-aq, men tәp-tәuir sportshymyn. Áli kýnge deyin úzaq qashyqtyqqa jýgiremin.

– Tayauda ótken jalpyhalyqtyq marafongha qatystynyz ba?

– Qatystyq qoy. 10 shaqyrymgha jýgirdim. 21 shaqyrymgha jýgireyin dep edim, shamam jetpedi. Onyng aldynda bir ýiden bir ýige kóshemin dep sharshap qalghan edim. Mausym aiynyng orta sheninde Ghúsman Qosanovty eske alu turniyri ótedi. Ayaghym jazylyp ketse, sol marafongha qatysam dep otyrmyn. Qyrkýiek aiynda Shuchinsk qalasynda sporttyq baghdarlaudan Aziya chempionaty ótedi. Soghan qatysqym keledi. Biraq, oghan qatysu ýshin aqsha tóleu kerek dep jatyr. Demeushi tabylsa, quana-quana barar edim.

– Qazir jasynyz qanshada?

– Sen ózing aitshy, maghan qansha jas beresin?

– 55 jas.

– Joq. Men qazir 63 jastamyn. Biraq, 4 aidan beri zeynetaqymdy rәsimdey almay jýrmin. Sebebi, jeke kuәligim joq. Kezinde tuysqandarym ýiimdi tartyp alghan kezde, qújattarymnyng kózin qúrtty. 18 jyldan beri qújatsyz jýrmin. Oilamaghan jerden bomj bolyp shygha keldim. Qújattardy qayta jasatu ýshin qasymda jýrip kómektesetin pysyqtau bir adam kerek. Ótkende «osy jerde tughan» degen qújatty alu ýshin 16 kýn sandaldym.

Ómirimde birde-bir ret ýilenbegenmin. Sheshem meni qyzdardan qatty qyzghanatyn. Eshtene oilamay, oqu oqyp jýre berippin. Auyl­shar­uashylyq ghylymiy-zertteu institutynda, býkilodaqtyq ghylymiy-zertteu jobalau ins­tiy­tutynda qyzmet istedim. Odan son, Qyzdar pedagogikalyq institutynda 86 qyzgha «oqy­tudyng tehnikalyq әdisterinen» sabaq berdim. Meni barlyq júmystan quyp shyqty, sebebi, men óz ústanymdaryma berik adammyn. Aytqanymnan qaytpay túryp alamyn.

– Siz qazir qayda túrasyz?

– Men Kensaydyng eteginde bir uaqytsha túraqta túramyn. Basqa jaqqa kósheyin desem, aqsham joq.

– Ónerge qanday qatysynyz bar?

– Ónerge degen mahabbat maghan atamnan daryghan dep oilaymyn. Bala kýnimde orkestrde de oinadym. Keyin kәsiby muzykant bolghym keldi. Biraq, әkem «ghalym bol!» dedi, sol kisining aitqanyn istedim.

– Siz kýn sayyn qalada ótip jatatyn mәdeny sharalardyng kestesin qaydan bilip alasyz?

– Ónerdi sýigen adam bәrin de onay izdep tabady. Ózim kezinde Ábilhan Qasteevting shәkirti boldym. Ákem maghan suret saludy ýiretsin dep Qasteevting ýiine jii ertip aparushy edi. Jastau kezimde újymdyq surettermen birtalay kórmege qatysqan adammyn. 50 jasqa tolghanymda Á.Qasteev atyndaghy Qazaq memlekettik óner múrajayynda jeke kórmemdi ótkizem dep 50 suret dayyndadym. Biraq, ýiimnen airylghanda sol suretterding bәri joq boldy.

Qazaqtyng túnghysh kәsiby mýsinshisi Hakimjan Nauryzbaevtyng balalary menimen birge oqydy. Ýisiz-kýisiz qalghan kezimde Hakimjan agha maghan ózining sheberhanasyna kóship kel degen. «Bir jaghynan maghan kómektesesin, bir jaghynan osynda túrasyn» dep. Alayda, onyng búl sheshimin nemeresi qúptamady.

– Óziniz qazir suret salyp jýrsiz be?

– Anda-sanda qaryndashpen salamyn. Mayly boyaumen suret salugha jaghdayym kelmeydi. Tap-tar bólmede túramyn. Jaghday bolsa, kómirmen de suret salar edim. 1985 jyly mening salghan suretterimdi kórgen QazPIY-ding bir fakulitetining dekany júmysqa shaqyrghan edi. Men «dissertasiyamdy qorghaymyn, ghylymdy tastamaymyn» dep, ol úsynystan bas tarttym.

– Dissertasiyanyzdy qorghay aldynyz ba?

– Joq, ýiimdi tartyp alghan son, dýniyening astan-kesteni shyqty. Qazir bәrin qaytadan jazyp shyghu qajet. Eng aldymen, zeynetaqymdy rәsimdep alghym keledi. Óitkeni, mende eshqanday tabys kózi joq.

– Endeshe qalay ómir sýrip jýrsiz?

– Bótelke jinap tapsyramyn. Keyde joldas­tarym úsaq-týiek qarajat beredi. Bastysy – kónil. Óner men mәdeniyet, әdebiyetke qatysty sha­ra­largha jii barsan, bar dýniyeni úmytyp ketesin. Student kýnimnen osyndaymyn, mәdeny keshterden qalmaymyn. Qazir tipti ónerding naghyz fanatyna ainaldym. Almatydaghy múrajay, kórme, konsert zaldary, bәrine baramyn.

– Sizdi barlyq jerde tanyp, tegin kirgize bere me?

– Keybir jerlerde meni tegin tamaq ishuge keldi dep oilap, kirgizbey qoyady. Men «tamaq emes, óner ýshin keldim» dep aitamyn. Maghan únamaytyn janr joq, opera, balet, klassikalyq muzyka keshteri, birin de qaldyrmaymyn. Jyldan-jylgha densaulyghym nasharlap barady. Býginde basymda ýiim bolghanda, múnday kýige jetpes edim. Dalada 15 jyl jatsan, densaulyq qaydan bolsyn? Talay ret ayaghymnan airylyp qala jazdadym. Kezinde men atamnyng sýiikti nemeresi bolghan edim. Qazir barlyq tuysqandarym maghan qarsy, ýiimdi tartyp aldy. Men qazir dalada qanghyp jýrsem de, adam retinde ózimdi joghaltpadym.

– Siz jaqynda Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasynyng studentteri týsirgen qysqametrajdy filimde oinapsyz. Sol filim turaly aityp berinizshi.

– Meni Maksim degen jap-jas, talantty bala konservatoriyada jýrgen jerimnen tauyp alyp, kinogha týsuge shaqyrdy. «Agha, men tek sizdi týsi­remin» dedi. Birden kelistim. Ol filimde anau-mynau emes, basty rólde suretshi bolyp oinaymyn. 2005 jyldary slovaktar týsirgen bir filimde bomjdyng rólin somdadym. Yaghni, ózimdi-ózim oinadym. Shirkeude ýisiz-kýisiz jandargha tegin tamaq beretin jer bar. Sol jerde tamaqtanyp jatqanymyzda, slovak kinogerleri kelip, meni tandap aldy. Kim biledi, qaughaday saqalyma qyzyqqan bolar. Bir jaghynan, basqa bomjdargha qaraghanda, mening bet-auzym kógermegen, týrim de kelisti bolatyn. Eng jamany, sol kinogerler keyin filimning suretteri men beynetaspasyn maghan jibermedi. Kinonyng sol kezdegi atauy «Matushka» bolatyn. Sen ghalamtordan qarap kórshi, mening bir joldasym izdep edi, taba almady.

– Teatrlargha da jii barasyz ba?

– Kóbinese opera jәne balet teatry men drama teatryna baramyn. Jaqynda ghana qyrghyzdardyng eki spektaklin tamashaladym.

– Óziniz sekildi barlyq mәdeny sharalardan qalmaytyn 4 әjeni tanisyz ba?

– Oi, olar tegin nәrsege baratyn «halyavshisa» kempirler ghoy. Men olargha «senderge ne kerek? Nemerelerindi baghyp ýide otyrmaysyndar ma?» dep aitamyn. Mening jaghdayym qiyn bolsa da, esh jerge tegin tamaq alyp qaytu ýshin barmaymyn. Eshtene úrlamaymyn. Baghana «Atakentte» bir kór­mege barghanymda, shәinekting joghalghanyn bizden, yaghni, sonda barghan shal-kempirlerden kórdi. Sóitip, bәlening bәrin kempir-shaldargha ile saldy.

– Gazet-jurnal oqyp túrasyz ba?

– Kәneshni! Týnde oqityn jaryq joq, bәrin kýndiz oqimyn. Ónerge qatysty maqalalar men ghylymy materialdardy kóp oqimyn. Qazir 5- 6 kitaphanagha oqyrman retinde jazylghanmyn. Bez dokumenta umeti nado! Búl da – óner.

– Qanday armanynyz bar?

– Baqytty bolghym keledi. Atamnyng 120 jyldyq mereytoyyn abyroymen ótkizgim keledi.

– Sizding bir kýniniz qalay ótedi?

– Mening әr kýnim auyr jaghdayda ótedi. Taner­teng 5-te túryp alamyn. Qay jerde qanday is-shara ótip jatqandyghyn bilip aluym kerek qoy!

– Olardyng bәrin qalay bilip alasyz? Bizge de aitsanyzshy.

– Týisigim sezedi ghoy, týisigim! 1985 jyldan beri barlyq óner men mәdeniyet ordalaryn aralap jýrgendikten, tәjiriybem de jetkilikti.

– Demek, sizge mәdeny oshaqtardy aralaghan qatty únaydy.

– Únaydy-únamaydy dep kesip-piship aita almaymyn. Basymda baspanam bolsa, men ýide jatyp demalar edim. Konsertting barlyghyna birdey sabyla bermey, tandap-talghap barushy edim. Ýiing ómir sýruge qolayly bolmaghasyn, kýni boyy osylay dalada jýresing qaytesin? Mәdeny sharalargha baryp, kónilimdi aulaymyn. Áytpese, iship ketemin ghoy. Adam balasy ýshin iship ketu degen eshqashan problema bolghan emes. Men qatty ayazdarda boyymdy jylytu ýshin kishkene úrttaghanym bolmasa, eshqashan mas bop, bireuding mazasyn alghan emespin. Men araqty jek kóremin. Mening qasymda jýrgen bomjdardyng barlyghy araqtan ketti ghoy. Barlyghy salynyp ishti. Áp-әdemi qazaq qyzdary da araqtan óldi. Qyzdar bomj bolyp, kópke barmaydy. Talay qyzdardy «Orbitada» bir sayajaydy kýzetip jýrgenimde, ýiime әkep túrghyzdym. «Ishpender, adam bolyndar! Qyz balagha búl tirlik jaras­paydy» dep aqyl aittym. Tyndamady, iship ketti. Bir búzylghasyn, adam boluy qiyn. Mening ózim adam bola almay jýrgende, olar qaydan týzelsin?!

Olar – ómirden kýderin ýzgen jandar. Al, mening әli jýzege aspaghan qanshama maq­sattarym bar. Mening ómir sýrgim keledi…

– Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken – Roza ÁREN.

Suretti týsirgen -Sәrsenbek Qyzaybekúly.

http://almaty-akshamy.kz/?p=20713

"Almaty aqshamy" gazeti

0 pikir