Dýisenbi, 18 Qantar 2021
Qúiylsyn kóshing 4382 0 pikir 16 Mausym, 2014 saghat 10:46

EUROPADAGhY QAZAQ JASTARYNA QAMQORLYQ QAJET


6-8 mausym kýnderi Germaniyanyng Berlin qalasynda Europa qazaqtarynyng kishi qúryltayy ótti. Europa qazaq qoghamdary federasiyasy men Berlin qazaq qoghamynyng úiymdastyruymen ótken alqaly basqosugha Atajúrttyng sәlemin jetkizip, biraz aghayyn qatysyp qaytty.  Atalghan jiynda Er Jәnibek batyrdyng 300 jyldyghy atalyp ótkenin estip, «Er Jәnibek» qorynyng viyse-preziydenti Jenis Týrkiya myrzamen әngimeleskenbiz.

– Berlinde ótken Europa qazaqtarynyng qúryltayy nesimen erekshelendi?

– HH ghasyrdyng basyndaghy qily kezenderde Altay auyp, Pәmir asyp, Týrkiyagha jetken atalarymyzdyng úrpaghy búl kýnde kóptegen Europa memleketterining túrghyny bolyp otyr. Olardyng jyl sayyn bas qosyp, bazynasyn aityp, bir-birimen qauyshyp jatuy, әriyne, quantarlyq jaghday.  Úlybritaniya, Fransiya, Germaniya, Vengriya, Avstriya, Shveysariya, Shvesiya, Daniya, Norvegiya, Niyderlandiya, Týrkiya syndy on eldegi etnikalyq qandastarymyz bas qosqan bilyghy jiyn joghary dengeyde úiymdastyryldy. Europa qazaq qoghamdary federasiyasynyng preziydenti Ábdulhaiym Kesijy myrzanyng sózimen aitsaq, búl shara, eng aldymen, Europadaghy qazaq jastarynyng tili men dinin úmytpauy ýshin, bir-birimen jete tanysuy ýshin, Atajúrttaghy aghayynmen qauyshu ýshin qajet eken. Sheteldegi qazaqtar týgili ózimizdegi jastardyng últtyq qúndylyqtardy úmytyp bara jatqanyn eskersek, Europadaghy aghayynnyng búl qadamyna «bәrekeldi» degennen basqa aitarymyz joq.

– Alqaly bas qosugha Qazaq elinen kimder qatysty?

– Bizding elding ókilderin Dýniyejýzi qazaqtary  qauymdastyghy tóraghasynyng orynbasary Talghat Mamashev myrza bastap bardy. Delegasiya qúramynda  M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory Uәlihan Qalijanov, Memlekettik syilyqtyng iyegeri Álibek Asqar, Qazaqstan Halqy assambleyasy tóraghasynyng orynbasary Erәli Toghjanov, Qazaqstannyng halyq әrtisi Maqpal Jýnisova, «Er Jәnibek» qorynyng preziydenti Mahsút Temirbaev , «SK-Astana» koperativtik qor diyrektorynyng orynbasary Ásel Shildebaeva,  «Daryn» jastar syilyghynyng iyegeri, suretshi Gýlnazym Ómirzaq, dәstýrli әnshi Aray Asqapqyzy jәne «Seriler» toby qatysty.

 

– Qanday is-sharalar ótkizildi?

 

– Atajúrttaghy aghayyn men Europadaghy bauyrlarymyz «dóngelek ýstel» basynda pikir almasty. Onda Qazaq elining qazirgi jayy, damu joly, Europadaghy jas úrpaqtyng bolashaghy, olardyng Atajaúrtpen baylanysy sóz boldy. Sonday-aq, «Sezim shuaghy» suret jәne kitap kórmesi, futbol turniyri, Er Jәnibek batyrdyng 300 jyldyghyna arnalghan «Asyq atu», qazaqsha kýres oiyndary men «Ana tilim – paryzym» atty jas jetkinshekter arasyndaghy sayys ótti. Marqúm Mústafa Shoqay babamyzdyng basyna baryp, ziyarat ettik.

Bir aita keterligi, qúryltaydyng osynday mazmúndy ótuine Qazaqstannyng Germaniyadaghy elshisi Núrlan Onjanov pen  Berlindegi qazaq qoghamynyng basshysy Beshirethan Malabahan airyqsha atsalysyty. Sýiinshi súraytyn bir jayt, elshi Núrlan Onjanovtyng múryndyq boluymen Berlin qalasynan Qazaqstan Respublikasynyng ekonomikalyq jәne mәdeny ortalyghy ashylypty. Búl, әriyne, Europadaghy qandastarymyz ýshin qazaqtyng últtyq qúndylyqtaryn pash etetin qarashanyraq bolatyny sózsiz. Qazaqstan halqy assambleyasy tóraghasynyng orynbasary Erәli Toghjanov myrza aldaghy kýnde sheteldegi qazaq diasporasymen qoyan-qoltyq júmys jasaytyndaryn aityp, aghayynnyng kónilin bir serpiltip tastady.

– Óziniz ne týiip qayttynyz?

– Bayqaghanym, ondaghy aghalarymyzdyng shyr-pyr bolyp jyl sayyn qúryltay ótkizip jatuyna, eng aldymen, úrpaq mәselesi sebep bolyp otyr. Jasyratyny joq, kóp sandy qarakóz bauyrlarymyz óz tilderinen aiyrylyp bara jatyr eken. Al quantarlyghy barlyghy da әr salanyng tizginin ústap, qajetti maman bolyp qalyptasypty. Meninshe, ghylym-tehnikasy damyghan Europa júrtymen istestik baylanystarda birinshi kezekte qandastarymyzgha nazar audarsaq, solardyng atajúrtymen tyghyz qarym-qatynasta qyzmet atqaruyna jaghday jasasaq núr ýstine núr bolar edi. Áriyne, Europadaghy az qazaqty týp qotaryp elge әkele qoiy mýmkin emes shyghar. Tipti sol memleketterde túryp-aq, Qazaq elining shashbauyn kóterip, kәri qúrylyqtaghy bir otauymyz bolyp túrsada artyq emes. Tek kózden tasada jýrgen aghayyndy kónilden óshirip almasaq bolghany da... Aytpaqshy, bizdegi qazaq sayttarynyng barlyghynda latyn qarpindegi núsqasy bolghany dúrys eken. Alysta jatqan aghayyn tek ghalamtor arqyly ghana Atajúrttyng tynys-tirshiligimen tanysyp otyr.

– Er Jәnibek batyrdyng 300 jyldyghyna arnalghan is-sharalar jyl basynan beri dýrkirep ótip jatyr. Erteng Astana qalasynda aitys ótetin kórinedi. Endigi atqarylatyn is-sharalar jóninde aita ketseniz...

– IYә, jyl basynan beri «Er Jәnibek» qorynyng úitqy boluymen biraz sharalar atqaryldy. Konferensiyalar ótti, kitap shyqty, Respublika sarayynda konsert ótti. Rixos qonaq ýiinde as berildi. Endi, mine erteng Astanada Beybitshilik sarayynda  kәsipker Tolqyn Aqanúlymen, aitysker aqyn Dәuletkerey Kәpúlynyng úiymdastyruymen jәne Astanadaghy kәsipker azamattardyng qoldauymen halyqaralyq aqyndar aitysy ótedi. Bas jýldege temir túlpar tigip otyrmyz. Al 19 mausymda Euraziya uniyversiytetinde «Mәngilik el iydeyasy jәne Er Jәnibek batyr» atty halyqaralyq ghylymy konferensiya ótkiziledi. Búghan qosa, Qoyandy auylynda belgili jazushy Jәdy Shәkenúlynyng úiymdastyruymen qazaq kýresinen jastar arasynda beldesu bolyp, as ótkiziledi. Mausymnyng 21-22 kýnderi babamyz  jatqan ShQO, Jarma audany, Ortabúlaq jerinde kólemdi as beriledi. Onda qazaq kýresi, aqyndar aitysy, at bәigesi jәne ózge de ghylymiy-mәdeny is-sharalar ótkizilmek.

 

– Ángimenizge rahmet!

 

Ángimelesken Haziret Ábdilda

Abai.kz 

0 pikir