Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Ýmit pen kýdik 8165 0 pikir 4 Shilde, 2014 saghat 13:34

MISSIONERLERDI TOQTATU - MEMLEKETTING MINDETI

Belgili sayasatker, «Últ taghdyry» qoghamdyq úiymynyng jetekshisi Dos Kóshim Qazaqstan Respublikasy Din isteri agenttigi Mәdeniyetter men dinderding halyqaralyq ortalyghynyng qyzmetkeri Sh. Amanbaygha bergen súhbatynda  zayyrly qoghamdaghy diny ahual turaly әngimeleydi.

 

 

Qazirgi tanda otandyq sarapshylar tarapynan talqygha týsip jýrgen taqyryptardyng biri zayyrlylyq úghymy. Búl úghymdy siz qalay týsinesiz?

- Óz basym, memleketke arnalyp qoldanatyn zayyrlylyq úghymyn – jeke adamdardyng qasiyetine qoldanatyn parasattylyq, sabyrlylyq úghymdaryna jaqyn dep bilemin. Biraq bizder «Svetskoe gosudarstvo» degen sayasiy-qoghamdyq termindi «Zayyrly memleket» dep audaryp, qoghamdyq ómirge engizdik. Viykepediyada «Qazaqstan Respublikasy – zayyrly memleket. Búl úghym Qazaqstandaghy diny mekemeler men dinning memleketten ajyratylghandyghyn bildiredi. Qazaqstandaghy nanymdyq aghymdardyng isine memleket aralaspaytyndyghyn bildiredi. Diny negizde partiya qúrugha jol berilmeydi. Memleket organdary qaghidalyq zang negizinde emes, Konstitusiya negizinde júmys isteydi» degen joldar bar.  

Alayda, birinshiden, búl tújyrym – memleket pen dinnin arasyndaghy san týrli qatynastardy tolyq qamty almaydy, ekinshiden, býgingi bolmys «dinning memleketten ajyratylghandyghyn» dәleldey de almaytyn siyaqty. Áriyne, din - jeke adamdardyng senimi, biraq qogham da sol jeke adamdardan túrady emes pe... Meninshe, qarapayym azamattardyng kópshiligi «zayyrly qoghamdy» - memleketting zandary diny qaghidalargha negizdelmegen memleket dep týsinetin sekildi. Áriyne, múnyng barlyghy adam qúqyghy men erkindigine negizdelgen ashyq, demokratiyalyq qoghamnyng prinsipterine sayady.  Zayyrly qoghamdy dinsizderding (ateistik) qoghamy dep týsinushilik te oryn alady. Búl – sóz joq, qate týsinik, sebebi zayyrly memleketterding barlyghynda da senim bostandyghy, qalaghan dinindi ústanu erki saqtalghan.

Memleket azamattardyng dindi ústanu erkin moyynday otyryp, keybir dinge qatysty mәselelerdi zang arqyly retteuge kýsh salady. Qysqasy, memleket pen dinning arasyndaghy asa kýrdeli qarym qatynasty «ógizdi de óltirmey, arbany da syndarmay» ústap otyru – eki jaqtan da ýlken jauapkershilikti talap etedi. Sondyqtan da, zandarda kezdesetin «zayyrly qogham» úghymyna naqty, jan-jaqty týsinik berip, memlekettegi dinning orny men memleketting qúqyghyn anyqtap kórsetken dúrys dep oilaymyn.

- Osy rette, Qazaqstanda qalyptasqan zayyrlylyqtyng ózindik erekshelikteri jayyna toqtalsanyz...

- Kóptegen elder zayyrly memleket bolyp atalsa da, sol jerdegi tarihy qalyptasqan jaghdaylaryna qaray sol elding «negizgi dini» nemese «memlekettik dini» degen ústanym da oryn alady. Mysaly, Gruziyanyng Konstitusiyasynda «pravoslavie shirkeuining erekshe róli moyyndalady» degen tújyrym kezdesse, Bolgariyanyng Ata zanynda «shyghys pravoslaviya – dәstýrli din bolyp sanalady» degen sózder bar. Germaniyanyng júmysshylarynyng jalaqysynan belgili bir payyz shirkeuge salyq esebinde memlekettik dengeyde alynady. 60 payyz músylman túratyn Malayziyada din bostandyghy bolsa da, memlekettik din – islam dini bolyp sanalady. Zayyrly elding qataryndaghy Italiyada da katolik dini – memlekettik din esebinde moyyndalady.

Al QR «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zanynyng 3-babynda (3-tarmaq) «Eshbir din memlekettik nemese mindetti din retinde belgilenbeydi» delingen. Yaghni, Qazaqstanda qalyptasqan zayyrlylyqtyng men ýshin ózindik ereksheligi – jetpis payyzdan artyq músylman qauymy bar, memleket qúrushy qazaq últynyng tarihy dini bolyp sanalatyn músylman dinining basqa dindermen teng dәrejede boluy. Áriyne, islam dinining ómirimizdegi alatyn orny men ruhany rólining ólsheusiz ekendigi anyq. Desek te, ózgege syilastyq tanytyp, yntymaqtastyqty arttyru da asyl dininimizding ústanymynan alshaq ketpeydi.

- Qazaqstan kelisim men týsinistik saqtalghan kópkonfessiyaly memleket. Alayda, týitkildi mәseleler de joq emes, jalpy elimizdegi býgingi diny ahualgha kózqarasynyz qalay?

- Býgingi Qazaq elindegi diny ahualgha qanaghattanarlyq degen bagha berer edim. Qúdaygha shýkir, diny konfessiyalardyng arasynda qayshylyq, dýrdarazdyq joq, ishki sayasatqa belsendi týrde aralasyp jatqan diny toptar, partiyalar da kórinbeydi.

Alayda, qoghamdyq jaghdaygha keri әser beretin eki mәselening bar ekendigin moyyndauymyz kerek. Búnyng birinshisi – elimizge qaptap kelip, ózderining bizge jat qaghidalaryn taratyp, dәstýrli dinimizdi azdyrugha júmys istep jatqan san týrli sektalar bolsa, ekinshisi – músylman dinining ishindegi búryn bizde bolmaghan, últtyng birligine qauip tóndiretin jana aghymdar. Búlardyng bireuleri sayasy mәseleni, (mysaly, halifat qúru mәselesin) mansúq etse, endi bireuleri ata-babalarymyzdyng san ghasyrlar boyy ústanghan diny senimin, soghan qatysty rәsimderin «qayta qaraugha» baghyt alghan jana aghymdar.  Áriyne, birinshisinen kóri ekinshisi qauiptirek.

Qazaq eli zayyrly memleket bolyp sanalghanmen, din salasynda zandyq shenberde jýzege asatyn memlekettik sayasat jýrgiziledi.

Osy orayda, jogharyda aitylghan eki qauipting aldyn alu baghytyndaghy júmystarmen qúzyrly organdar ainalysyp otyrghandyghyn kórip otyrmyz.

Osydan eki jyl búryn qabyldanghan «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» Zang búl mәseleni sheshuge baghyttalghan manyzdy sharalardyng biri bolyp tabylady. Múnda dәstýrli emes diny aghymdardyng zansyz nasihattaryn boldyrmau maqsatynda, diny әdebiyetterdi tek qana belgilengen oryndarda taratu, diny birlestikterdi tirkeude qúryltayshy adamdardyng sanyn kóbeytu, memlekettik mekemelerde jәne bilim beru oryndarynda diny rәsimderge tyiym salu sekildi baptar qarastyrylghan.

Zandaghy diny rәsimderdi qyzmet oryndarynda, t.b. ótkizuge tyiym salu qoghamda namaz oqityn jandardyng qúqyghyn shekteu retinde qabyldandy. Keybireuler islam dinin ústanushylary sausaqpen sanalatyn batys elderindegi keybir erejelerdi (qoghamdyq oryndardaghy namazhanalar, úshaqta músylmandargha halal taghamdar beruding kepildigi, t.t.) mysal retinde algha tartty. Alayda, qazirgi kezde, qogham atalmysh erejening halyqtyng ruhany qauipsizdigin oilastyrudan tuyndaghanyn úghynuda.

- Óziniz jogharyda atap ótken qauipti diny aghymdargha tosqauyl qoyyp, olardyng teris yqpalynyng aldyn alu ýshin nendey jayttardy nazarda ústaghanymyz jón?

- Birinshiden, qazaq jerindegi «missionerlik» baghytta júmys istep jýrgen sektalargha, diny toptargha qatan, zandyq negizde tyiym salynu shart (Ókinishke oray, «missioner» termiyni bizding zanymyzda da bar. «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zanda «Missionerlik qyzmet» degen arnayy tarau bar! Ol jerde: «missionerlik qyzmet - Qazaqstan Respublikasy azamattarynyn, sheteldikterdin, azamattyghy joq adamdardyn, Qazaqstan Respublikasynda tirkelgen diny birlestikterding atynan Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda diny ilimdi taratugha baghyttalghan qyzmeti» degen tújyrym da oryn alghan).

Missionerlik júmystar pútqa tabynatyn ne bolmasa eshqanday dindi bilmeytin elderge baryp, din taratu, dindi ornatu bolyp tabylady. Al Qazaq eli orta ghasyrda qalghan Afrika halyqtary men Amazonkanyng boyyn mekendegen jabayy taypalar emes, ghasyrlar boyy músylmandyqty ústanghan, allany tanyghan últtyng otany emes pe. Sonday elde «missionerlik» júmys jasau – ata-babanyng dininen bezdirip, basqa dinge, ne sektagha tartu degen sóz. Ony toqtatu – memleketting mindeti. Bauyrymyzdy ashyp, kelgenderding barlyghyna (olardyng qanday oimen kelgenderin kórip, bile otyryp) jayylyp jastyq bolamyz dep jýrgende, ózimizding de, úrpaghymyzdyng da imandalyghynan airylyp qaluymyz ghajap emes.

Ekinshiden, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy, Qajylar qauymdastyghy, t.b. osy baghyttaghy úiymdar belsendi júmysqa kóshuleri kerek. Shynyn aitu kerek, bizderde ashyq pikirtalas jýrgizip, búltartpas dәlelder keltire otyryp, sol arqyly qarsylasynnyng emes (diny fanatizmdi jenu asa qyiyn mәsele), halyqtyng kózin ashu, diny aghartu júmystary jetispeydi. Basqa aghymdardy, onyng ishinde radikaldy aghymdar da bar, synau bar da, qayshy kózqarastardy qatar qoyyp, pikirtalastyru, búltartpas dәlelderge sýiene otyryp, aghartu júmystaryn jýrgizu jaghy jetimsiz.

Áriyne, búqaralyq aqparat qúraldarynda dintanushylar, ghalymdar men qogham qayratkerleri ózderining pikirlerin, siyrek te bolsa, jariyalap túrady, alayda búl júmystardyng jalpy júrtshylyqqa, qalyng qauymgha jetetin týrlerin kóre almay otyrmyz. BAQ-tarda qarsy jaqqa sóz beru tәsili mýldem kezdespeydi, soghan qaraghanda, ne jana aghymdardyng aitqany halyqtyng kónilinen oryn alyp qalady degen qorqynysh bar siyaqty, nemese bizding aramyzda sol aghymdardyng ókilderine bayypty týrde, dәleldi uәj aitatyn mamandar joq siyaqty.  Búl – «bizding baghytymyzdy qoldamaytyndardyng auzyn jabu» degen búrynghy kenestik sayasatqa úqsaydy. Moldalardyng janaza, as beru ýstinde aitqan qysqasha uaghyzdarynyng ózi talay adamgha oy salyp, imandylyqqa tәrbiyeleytinin jaqsy bilemiz, biraq olardyng da meshitten shyghyp, halyqtyng arasyna keletin kezi keldi dep bilemin.

Ýshinshiden, qazaq jerindegi músylman qauymdy biriktiru, jarastyru mәselesine kóbirek kónil bóluimiz kerek. «Oybay, músylmandyq san týrli jolgha týsip, san saqqa bólinip ketti, bәri bitti!» dep, eki qolymyzdy basymyzgha qoyyp, qashyp ketu – halyqty dinnen bezdiruding ghana joly bolyp tabylady. Bireulerimiz «Anau azamattyng әkesi qaytys bolghanda ýiinen as bermepti, qazaqtyqtan ketken, dinimizden bezgen eken» desek, endi birimiz «Pәlenshe degen kisi әuliyening basyna qonyp, dertine shipa súrapty, búl - allagha serik qosu ghoy» dep, bir-birimizdi alapes qyludy da qoyymyz kerek. (Áriyne, qazaq halqynyng músylmandyqty ústanu jolynyng últtyng saltymen, әdet-ghúrpymen kirigip ketkenin bәrimiz jaqsy bilemiz).

Tәuelsizdikten keyin kóptegen jastarymyz islam elderine baryp, bedeldi diny oqu oryndarynda bilimderin jetildirgeni belgili, olardyng keybireuleri qazaqtyng diny ústanymyndaghy keybir erekshelikterge kónil audaryp, syny kózben qaraugha kiriskeni de shyndyq.

Sonymen qosa batys aimaqtargha Kavkaz jaghynan radikaldy baghyttaghy islam aghymdary, olardyng emmisarlary ene bastady. Dinning әlippesin ghana mengergen (keybireulerimiz ony da shala-sharpy bilemiz, sonyng bireui – menmin...) qarapayym halyq ózine únaghan sózdi shyndyq esebinde qabylday bastady. Búl – ghasyrlar boyy bir baghytta bolghan qazaqtardyng arasynda diny toptardyn, baghyttardyng payda boluyna әkelip soqtyrdy. Meninshe, osy uaqytta músylmandargha tәn shydamdylyq, keshirimdilik pen sabyrlylyq qasiyeti birinshi oryngha shyghuy kerek. Halyqtyng basym kópshiligi músylman dinining negizin týsinip, ózderi oy týiip, bagha bere alatyn dәrejege jetkenshe (búghan ondaghan jyldardyng ketui mýmkin), jaulasudan kóri pikirtalastyru, sendiru júmystaryn birinshi oryngha qoyghanymyz dúrys.

- Uaqyt bólip pikir bóliskeninizge ýlken rahmet. El iygiligi ýshin atqarar isinizge sәttilik tileymiz.

-   Rahmet. Taghy bir aitatynym, keyde sayasiy-qoghamdyq júmysta jýrgen adamdargha qoghamdyq ómirding san týrli salasynan súraqtar qoyyp, pikirlerin bilgisi keledi. Sol uaqytta әrbir sayasatkerding mamandyghy, ózining salasy bar ekendigin de úmytpauymyz kerek. Mening negizgi baghytym – demokratiya mәselesi, últtyq, últaralyq mәseleler, sondyqtan din mәselesinde oqyrmandargha jol kórsetip, aqyl aitamyn dey almaymyn. Mening búl pikirlerimdi – qarapayym kóp qazaqtyng birining pikiri dep qabyldanyzdar.

 

Súhbattasqan – Sh. Amanbay,

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2418
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2739
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3179
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1812