Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Túlgha 4466 0 pikir 8 Shilde, 2014 saghat 10:51

SATTARDYNG ORNY QAY JER?

...Áli esimde, 1994 jyldyng qyrkýiek aiy edi. Týrkistan qalasynda talantty jazushy Sattar Erubaevtyng tughanyna 80 jyl toluy saltanatty týrde atalyp ótip jatqan. Sodan birer jyl búryn «Qazaq әdebiyeti» gazetinde «Sattar sýigen súlu» atty derekti ocherkim jariyalanghan meni úiymdastyrushylar osy mereytoygha arnayy shaqyrghan edi.

Ómirden erte ótip ketken qazaqtyng taghy bir talantty qalamgeri, jazushy Marat Qabanbay aghamyzben toy kýnderi meymanhana bólmesinde birge túryp, mereytoy sharalaryna birge baryp jýrdim.

Toy sharalary ayaqtalyp, qaytar kýni keshkisin syily meymandargha arnayy dastarqan jayylyp, banket berildi. Tórdegi stol basynda – elge tanymal aqyn-jazushylar, óner adamdary, әkim-qaralar. Áuelegen әnder men kýmpildegen sózderden qúlaq túnady.

Marat agha ózining qarapayym qalpymen shetkeri túrghan bir stolgha baryp, otyra saldy. Men de qasyna jayghastym. Keshti basqaryp jýrgen jigit әlden uaqytta jazushy Marat Qabanbaygha sóz kezegin berdi. Sonda Marat agha manghaz qalpymen ornynan túrdy da, bylay dedi:

-Anau dep, mynau dep jatyrsyzdar ghoy. Al mende bir oy bar. Eger dәl qazir Sattar Erubaev myna esikten kirip kelse, onyng orny qay jer bolar edi? Mine, paradoks!     

Osylay dedi de, Marat agha ornyna otyrdy. Júrt jym-jyrt. Men de oilanyp qaldym. Shynynda, Sattar osy meyramhanagha kirip kelse, orny qay jerden bolar edi?

Biyl Sattar Erubaevtyng tughanyna 100 jyl. Ózi aitpaqshy, «ómir degende óksigin basa almay, ónerining barlyq gýlin asha almay» armanda ketken tamasha talant iyesining búl mereytoyy qanday dengeyde atalyp ótpekshi? Sattardyng toyy Týrkistan qalasynyng ghana toyy ma? Nege ony respublika kóleminde saltanatpen atap ótpeske?

 

Tóleubay ERMEKBAEV,

 Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi.

 Qaraghandy qalasy 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 295
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 211
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 299