Sәrsenbi, 29 Mamyr 2024
Qogham 12929 0 pikir 17 Tamyz, 2014 saghat 17:51

Qytay – temir noqta, orys – qayys noqta

Qazaqstannyng halyq jazushysy Qabdesh Júmәdil aghamyzdyng  jiyn toylarda «Qytay - temir noqta, orys - qayys noqta» degenin kóp estip edim. Sonda týsinbey  «Orys temir noqta, Qytay qayys noqta» dep nege aitpaydy eken dep oilaushy edim. Keyin Qytay kósemderining últ mәselesi turaly aitqan uәjderin oqyp, Qabdesh aghanyng eki imperiyagha bergen baghasynyng dәl berilgenin týsindim. Ári qytaylardan shyndap qorqu kerek ekenin, óte saq bolu keregin tipten terendey týsindim. Proletariat  kósemi Lenin «Últtardyng ózin-ózi biyleu qúqyn tanu» jónindegi últtyq sayasattyng negizin qalap, belgili dәrejede ony iske asyryp ta ketti. Lenin negizin qalaghan Kenestik Ata zang tarmaqtaryna iligip qalghan qúqyqtargha sýiene otyryp 1991 jyly Kenestik ortalyq imperiya da tarap, últ respublikalary óz tәuelsizdigine zandy týrde qauysha alghanyn baghalay biluimiz kerek. Al, elinde alpys qansha últtar men úlystar túratynyn sóz jýzinde moyyndaytyn Qytaydyng ótkeni jәne býgingi basshylary men sayasatshylary eshqashanda últ mәselesi degendi moyyndap kórmegen eken. Qytay kósemi Mau Zydúng ómirinde bir-aq ret, bir-aq auyz sóz aitypty. 1963 jyly 8 tamyzda bir sheteldikti qabyldau sózinde: «Últtyq mәsele, sayyp kelgende taptyq mәsele» degenin bilemiz. Demek, Qytayda últtyq mәsele degen joq, tek taptyq kýres mәselesi ghana bar, sony sheshseng bәri sheshiledi mys. Al, Qytaydyng Gomindang ókimetining preziydenti Jang Kayshy Qytaydaghy últ mәselesi degendi tipti týsingisi kelmeytinin ashyq bildirip qoyady. 1946 jyl Nanjinde Qytay halyq ókilderining ýlken qúryltayyna qatysqan Shyghys Týrkistandyq delegattar Shynjang ólkesine joghary dәrejeli últtyq Avtonomiya beriluin súraytyn arnauly úsynys hat dayyndap, Shyghys Týrkistandyq delegattar atynan Yusup Alyp Tekin qúryltay minbesinen bayandama jasaydy. Sol jinalystan keyin Marshal Jang Kayshy Ahmetjan Qasymy ekeuin jeke qabyldap bylay deydi: Eki myqty jazbalaryndy qaytaryp alyndar. Bizding qytay halqy syrtqy kórinisti týsinbeydi, Avtonomiya degendi týsinbeydi. Orystar Batys Týrkistandaghy jeke respublikalardyng tәuelsizdigin tanydy. Men olardy bilemin. Orystar ony qabylday alady. Orys ókimeti ony orys halqyna týsindire alady. Al bizding ókimet ony týsinbeydi, halqymyz da týsinbeydi, týsindiru de qiyn. Halqymyz bizdi týsinip jatyrqamaytynday bolghanda, men sizge sipaty avtonomiyagha jaqyn bir qúqyq bereyin, soghan kýsh salayyn. Siz kóriniske qyzyqpanyz, maghynasyna mәn beriniz deydi. Marshal Jang Kayshynyng ong qoly, senimdi ókili retinde 1945 jyly Shynjandy biyleuge, kóterilisshilermen beybit kelissóz ótkizuge jibergen general  Jang Jy Jún  qytay әskery shendilerin jinap qúpiya bayandama jasaydy. Sol bayandamasyn jeke kitapsha qylyp «Erekshe qúpiya » degen búryshtamamen bastyryp shyghady. Qytay týlkisi atalghan general «Erekshe qúpiya» bayandamasynan kóp nәrseni angharugha bolady. Ol bylay deydi: «Shyghys Týrkistan mәselesi, bir últtyng mәselesi bolyp tabylady. Búnyng últtyq mәsele ekenin býginge deyin moyyndamay keldik, әriyne, qytay bolghanymyz ýshin. Tek qytaysha istedik, diplomatiyalyq mәsele dedik, últtyq mәsele dep kórmedik. Eger, búl últtyq mәsele bolmasa, últ nege qytaylargha qarsy kóteriliske shyghady degenderge, orystardyng arandatuymen, aghylshyndardyng arandatuymen, týrkilerding arandatuymen shyqqan mәseleler, solardyng arandatuymen osynday mәsele tuyndap otyr dep keldik. Nemese halyq bizdi sýiedi, bizden aiyrylghysy kelmeydi dep soqtyq. Alayda, búl bir últtyq mәsele bolatyn. Búl memleketting halqy qytaylyqtar emes edi. Búl jer, asyly, qytay jeri emes edi. Sondyqtan da búl mәsele últtyq mәsele bolyp tabylady». General odan ary bylay aqtarylady: «búl shynynda da últtyq mәsele! Búl siyaqty mәselelerdi imperialist memleketter qalay sheshti? Tәuelsizdikterin moyyndau, ol otarlardyng óz iyelerine tabystau, ol jerlerden ketu arqyly sheshti. Al, biz nege onday sayasat ústanbadyq? Olardyng otarlaryna bergen erkindikti nege bermedik? Nege shyghyp ketpeymiz? Óitkeni, biz qytaylyqpyz».

..... tastap ketpedik. Biz osy joldy, osy amaldy ústanamyz. Yaghni, tәuelsizdik degendi moyynday almaymyz, avtonomiyany da moyynday almaymyz. Pәlendey bir túrlauly qúqyq degendi moyynday almaymyz. Biz «Huay ru Jiynsy» (nemese aldarqatu, eliktiru, kózboyaushylyq) sayasatyn jýrgizemiz... búlargha berip otyrghanday kóringen haqtarymy, shynayy haq-qúqtar emes, ol bir jay kórinis beru, aldarqatu,  júbata túrudyng amaly ghana.

Minekey, Qytay imperiyasyn basqaryp túrghan arghy-bergi, ýlken-kishi memleket basshylary men әskeriylerining óz elinde bodandyqta ómir sýruge mәjbýr bolghan alpys qansha últtargha,  olardyng últtyq qúqyqtary men ózin-ózi biyleuge úmtylystaryna, ústanyp kelgen sayasatynyng shyn siqy osynday.

Azat Azamat

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2416
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2739
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3178
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1810