Senbi, 28 Qantar 2023
Janalyqtar 2803 0 pikir 3 Nauryz, 2014 saghat 06:55

QADIRI QAShQAN KÓRKEM ÁDEBIYET

Bәrimiz de qarbalas zamannyng qauyrt qareketinde jýrgen adamdarmyz ghoy. Uaqyt joq. Degenmen, «әldebireu әldene jazghan eken» dep oqy salsanyz da bolady. Kim biledi, birdenenizge jarap qalar... «Bizge qatyssyz nәrse eken» dep qoya salugha da bolady. Yqtiyarynyzgha qol súghugha haqymyz joq. Odan da az-maz habardarmyz. Áytkenmen, әlqissa...

Bәrimiz de qarbalas zamannyng qauyrt qareketinde jýrgen adamdarmyz ghoy. Uaqyt joq. Degenmen, «әldebireu әldene jazghan eken» dep oqy salsanyz da bolady. Kim biledi, birdenenizge jarap qalar... «Bizge qatyssyz nәrse eken» dep qoya salugha da bolady. Yqtiyarynyzgha qol súghugha haqymyz joq. Odan da az-maz habardarmyz. Áytkenmen, әlqissa...

Qazirgi júrt qolyna qalam ús­tap, qaghaz betin sózben toltyryp, ony­syn «kitap» qylyp shygharghannyng bә­rin qalamger dep tanidy. Oilana qarasan, qalyng júrttyng olay oi­lauy dúrys ekenin bayqaysyn. Áriy­ne, ózin naghyz qalamger retinde bi­letin, sonou-sonou jyldardyng ózin­de-aq kóziqaraqty elding shynayy yqylasyn sezinip ýlgergen, qúrmetin kórip qalghan aqyn-jazu­shy­lardyng birazy shamdanyp, sha­myrqanyp, aspangha shapshuy da yq­timal. Onysy da jón. Óitkeni, olar «kitap» shygharghysh, «kitap» jaz­­ghyshtardyng qay-qaysy da ózi­men shendese almaytynyn biledi. Bil­­gendikten de, ózin әlgi «kitap­shil­der­­men» bir qatargha qoyghanyna ren­jiydi. Sodan keyin... Sodan keyin osy renishin ózimen oiy ortaq, pi­kiri baghyttas әriptesterining bi­ri­men, yaky birnesheuimen bólisedi. So­syn... Sosyn bәri birge múnayyp, bir­ge renjiydi. Sodan son... Sodan song «ózderin týsinbeytin, dengeyi tó­men» qoghamyn iske alghysyz etip sy­naydy. Synap-synap, әbden aiyzdary qanghan song ýidi-ýilerine tar­qasady. Ýide de tynyshtyq taba almaydy. «Iske alghysyz qoghamy» er­teng ne bolaryn oilap, úshy-qiy­ry kórinbeytin uayymgha beriledi. Ál­bette, uayym sony – múnly jyr. Jyr mazmúny – «O, Zamana, qayda ke­tip barasyn?!».
Dúrys qoy, bәri de dúrys-au!.. Biraq bitpeytin uayym men sol uayymnyng múnly perzentinen ónip jatqan da eshtene bayqalmaydy. Uayymy ortaq әlgi әriptesing «qoghamdaghy әdebiyetke degen enjarlyqty, sonyng saldarynan tughan kelensiz jәitterge kýiine, ishine shókken shemendi keremettey jetkizgenindi» aityp, qolpash bildiredi. Ári ketkende, taghy eki-ýsh adam múnly tuyndyna tәnti bolghanyn aitady. Ájeptәuir marqayyp qalasyn, ainalannan sanasy kenetten silkinip ketken adamdardy kórging keledi. Biraq... ondaylar kórinbeydi. Ýiine kelesin. Bala-shaghan, asyl jaryng betine qaraydy. Saghynyp qalghannan emes, «Qaltana týsken birdene bar ma?» degendegisi. Álgibir sәtte ózindi tanityn-biletinderden estigen dәripteulerding ekpinimen әjeptәuir kóterilip, jelpininkirep túrghan kóniling súlq týsedi. «Iske alghysyz qoghamnyn» ertenine alandaghan beymaza janyndy taghy da uayym jaylaydy. Álbette, uayym sony – múnly jyr. Jyr mazmúny – «O, Zamana, qayda ketip barasyn?!».
Dúrys qoy, bәri de dúrys-au!.. Degenmen, súraq mazmúnyn «O, Zamana, qayda әketip baramyz?» – dep ózgertip kórsek, qalay bolar edi? Ynghaysyzdau tiyetin siyaqty ma, qalay ózi? Ynghaysyzdau tiyetin de jóni bar. Óitkeni, qazirgi adam ózinen basqa jandy-jansyzdyng bәrin kinәlaugha beyim bolsa da, ózine shyq júqtyrghysy kelmeytin minezdi әbden mengerip alghan ghoy. Sýrinip ketse, kóldeneng jatqan tas kinәli; balasy birdene býldirse, mektep kinәli; joly bolmay jýrse, Qúday kinәli; jaghdayy kelispey jýrse, biylik kinәli, t.s.s. Senbeseniz, teledidarynyzdy qosa qoyynyz, iә bolmasa, jolyghyp qalghan tanysynyzdan jaghdayyn súray salynyz. Sodan song kórgeniniz ben estigeninizding «ekspressivti boyaularyn» alyp tastap, problemanyng tuu, pisu sebepterine terendey ýnilip bayqanyzshy, týpki nýktesi «qiyndyqqa úshyraghan әlgi adamnyn» ózinen tabylyp qalmas pa eken?..
Qalamger de et pen sýiekten jaralghan jan iyesi, jan-jaghyn jaylap alghan әlgindey minezden ol da qúralaqan qala almaydy. Sonyng әseri shyghar, әiteuir, qalam ústaghan qauym da songhy jiyrma jyl ayasynda óz sharuasynyng shatqayaqtanqyrap jýrgeni ýshin kinәlaugha layyqty, iri-iri eki «obektini» anyqtady. Kinәli «ekeudin» biri – ýlkendi-kishili biylik basyndaghylar, ekinshisi – kitap oqymaytyn júrt.
Alghashqy onjyldyq kóleminde «Kitabymyz shyqpay jatyr. Ádebiyetke susap otyrghan elge kitabymyz jetpey jatyr. Biylik ne qarap otyr?» – degen saryndaghy synnan kóz ashpaghan birinshi «obekt», yaghny biylik, memlekettik tapsyryspen kitaptar shygharugha mýmkindikter jasady. Obaly neshik, ýlkendi-kishili, jaqsyly-jamandy talay-talay kitap shyqty. Býgingi tanda sol kitaptardyng bir sheti auyl-auyldardaghy kitaphanalargha deyin jetti. Áli de baryp jatyr. Shynyn aitu kerek, kitaptar shyghyp jatyr, baryp jatyr, sosyn... jatyr... IYә, tura maghynasynda aityp otyrmyz, kitaphanalarda jatyr. Baspadan shyqqan kýiinshe jatyr. Jatatyn sebebi – oqityn adam joq. Dúrystap aitayyqshy, adam bar, biraq onyng kitap oqugha qúlqy joq. Qúlqy bolmaytyn sebebi – ol adamgha kitaptyng keregi joq. Ashy, biraq shyndyq.
Mine, osy shyndyq, yaghny býgingi adamgha kitaptyng keregi joq ekeni sezilgen kezde ekinshi «obektini» kinәlau bastaldy. «Júrt kitap oqymaydy. Ásirese, jastar, balalar kitap oqymaydy. Ata-ana qayda qarap otyr? Múghalim qayda qarap otyr?» – dep, «kinәlilerdi» naqtylay kórsetip, «kinәlaugha», «renjuge», «uayymdaugha», «el bolashaghyna alandaugha» kiristik. Biraq qarayyp qalghan júrt kitapqa qayyryla ketpedi.
«El bolashaghyna alandaghan» qalamger janyn taghy da uayym jaylady. Álbette, uayym sony – múnly jyr. Jyr mazmúny – «O, Zamana, qayda ketip barasyn?!».
Búl – jauap dәmetpeytin ritorikalyq saual ghoy. Degenmen, jauap izdep kórsek qaytedi? Sonymen, «Zamana». Zamanamyz – uaqyt qoy. Tikeley ózimizge qatysty alsaq, ózimiz ómir sýrip jatqan uaqyt bolmay ma? Al, uaqyt – kózge kórinbeytin, qolgha týspeytin, iyiskep te, týstep te tanylmaytyn nәrse. Demek, uaqyttyng qanday bolmaghy ózimizge, Siz ben bizge qatysty emes pe? Sonda aityp túrghanymyz – «O, Ózim, qayda ketip baramyn?» bolghany ma? Endeshe, iyisi-týsi joq Zamanany kinәlaghansha, sol Zamananyng qanday bolghanyna tikeley sebepker Ózimizdi kinәlau oryndy bolar...
Ózimiz degenimiz – Siz ben biz qúrap otyrghan qogham. Osy qoghamgha qatysty mәselelerding ishinen Siz ben bizdi mazalap túrghan nәrse – qalamger men onyng shygharmasynyng qadirinen aiyryla bastaghany. Qalamger men onyng shygharmashylyghy – qoghamdyq sanagha baylanysty mәsele. Al qoghamdyq sanagha әser etuge qabiletti birneshe sala bar. Ol jaqqa barmay-aq qoyalyq, sóz úzaryp ketedi. Sondyqtan tóte súraq – qazirgi uaqytta qalamger men әdeby shygharmanyng qadiri azaya bastaghany shyndyq pa? Shyndyq. Dәlel kerek pe? Dәleldi óziniz de kórip jýrsiz. Bәlkim, nazar audarmaghan shygharsyz. Bәlkim, moyyndaghynyz kelmeytin shyghar...
Erterek jyldarda әldebir qalamgermen kezdesu ótetini turaly әngime auyzdan-auyzgha tarap, eng ýlken zalynyzdyng ózi oqyrmangha lyqa tolatyn. Eng ghajaby – solardyng arasynda әldebireuding qualauymen kelgen birde-bir adam bolmaytyn. Qazir she? Kilemdey-kilemdey habarlandyrulardy kóshe-kóshelerge ailap ilip qoysanyz da, kishigirim zaldy әldekimning yqpalynsyz toltyruynyz tym qiyn-au. Toltyrugha bolady.., mereytoyynyzgha kelgen adamdarmen. Onymen ózinizdi júbatugha bolar, biraq shyndyghy bar bolghyrdyng shymshy beretini bar ghoy...
Osy tústa negizgi әngimemizden sәl auytqugha tura kep túr. Óitkeni, ózgeni kinәlaugha әbden әkkilenip alghan Bizding bir әdetimiz bar. Ol – әldebir talantty jannyng baghy janbay jýrse, «qoghamy kinәli ghoy» dep, kim ekeni týsiniksiz bireulerdi jazyqty etip shygharatyn dayyn jauabymyz. Negizinde, «týsiniksiz» deuge de kele qoymas, óitkeni, nening menzelip túrghanyn bәrimiz de týsinemiz ghoy. Sondyqtan ashyq aita bereyik. Menzelip túrghany – biylik. «Sәbettik biylik» pe, qazirgi biylik pe, o jaghyn talanty baghalanbaghan jannyng ómir sýrgen uaqytyna baylanysty anyqtap alasyz. Endi qarap kóreyikshi, búl jauaptan da ózimizge shyq júqtyrghymyz kelmeytin minezimiz kórinip qalghan joq pa eken?..
Óitkeni, әr týrli oqulyqtardan azdy-kópti oqyghanymyzdy qarapayymdau tilmen jetkizsek, «qogham» degen úghymnyng mazmúny «belgili bir uaqytta, belgili bir aumaqta ómir sýrip jatqan adamdardyng bәri» degendi bildiretin siyaqty edi ghoy. Eger «qogham» degen kezde biylikti ghana týsinetin bolsaq, Siz ben biz qayda qalamyz? Siz ben bizding qoghamdaghy ornymyz, salmaghymyz qayda? Ózimizdi-ózimiz baghalaghan kezde әjeptәuir ornymyz, tәp-tәuir salmaghymyz bar siyaqty edi ghoy... Álginde bar adamdardyng kenetten joq bop ketkeni qalay?.. Jaraydy, óz әngimemizge oralayyq.
«Qarnymnyng ashqanyna emes, qadirimning qashqanyna jylaymyn», – degen eken erterekte namysqoy jetim bala. Biraq «jylay bergennen» birdene shygha ma? Shyqsa, qalamger jemisin endigi jep otyruy kerek edi ghoy. Búlay deytin sebebimiz – jetim balanyng «jylauy» men qalamgerding ózgelerdi «kinәlauy» tym úqsas bolghandyqtan. Kinәlaudan eshtene ónbeytin bolsa, onda basqa jol izdeu kerek shyghar? Tek basqa jol izdep jýrip, «kinәlaumen» bauyrlas taghy bir amalmen ainalysyp ketpesek jarar edi...
Sonymen, qalamger aldynda túrghan problema ekeu eken. Áuelgisi – qalamger qadirining azaya bastauy, ekinshisi – qoghamnyng kitaptan, onyng ishinde, kórkem әdebiyetten alystauy. Búl ekeui – bir-birimen kindiktes problemalar. Sebebi, kitapty qajetsinbegen júrtqa kitap jazatyn adamnyng keregi qansha? Áriyne, búghan bere qoyar dayyn jauabymyz bar: «Keshe ghana kitapqa ýiirilgen eldi internet degen bәle eliktirip әketti» dep, taghy bir «kýnәhardy» jerden alyp, jerge salamyz. Negizinde, búl jauaptyng shyndyqqa birshama jaqyndaytyny ras. Biraq birshama ghana... Al, qalghan birshamasy qalamgerding óz moynynda.
Qalamger qauymy tarpang ghoy. Degenmen, tulaugha asyqpayyq. Odan da «qalamger moynynda qalghan birshama kinә» tónireginde oilasyp kórelik. Birinshiden, qalamger qauymy ózderining tól әlemi – kórkem әdebiyet aldyndaghy paryzyn ózi óteuding ornyna, ózgelerding iyghyna artqysy keldi. Yaghny «mening paryzym – jazu, al ony iygilikke ainaldyru – olardyng sharuasy» degen týsinikke boy aldyrdy. «Olar» dep túrghanymyz – әlginde aitylghan «kinәlau obektileri».
Ekinshiden, «shygharmashylyq iyeleri bolghandyqtan, biz әrdayym qúrmetteluge layyqty jandarmyz» degen oy da bir býiirde býlkildep jatty. Búlay boluy – zandy qúbylys. Sebebi, «sәbettik jyldarda» el qalam ústaghan adamgha airyqsha qúrmetpen qaraytyn edi. El ghana emes, «sәbettik biylik» te ong qabaq tanytatyn. Onyng syry – qalamgerding ózi de bayqamastan, «sәbettik iydeologiyagha» qyzmet etkendiginde. Qalamgerding ózining de bayqamay qalu sebebi, onyng «sosialistik realizm» degen «sara joldy» basshylyqqa aluynda jatyr. «Sos.realizm» jetekteuge jaramay qalghan kezde qalamgerding abdyrap qalghany ras. Sonyng saldarynan kórkem әdebiyetke «ýsh qaynasa, sorpasy qosylmaytyn» «tuyndylar tughyzu» beleng aldy. Onday «tuyndylar» tizbegin ata-babasynyn, yaky әuletining dәribin asyrudy kózdegen ýlkendi-kishili jazular, tyrnaq astynan kir izdegen «sensasiyalyq» jazbalar, «sayasatshyl» (sayasy emes) oi-tolghaular, birin-biri týrtpektegen «aqiqatshyl» estelikter, t.s.s. «der kezinde kóterilgen problemalyq dýniyeler» qúrady. Osylar ispetti «tuyndylardyn» kópshilikke әseri qalamgerding ózi kýtkendey bolmady. Áriyne, alghashqy jyldary júrttyng dýr ete qalghany ras. Alayda, uaqyt óte kele, kópshilikting kózqarasy basqashalau bola bastady. Júrt kónilinde «Ruhaniyatymyzdyng tizginine ie bolady dep jýrgen ziyalylarymyzdyn, ziyaly qauymnyng kósh basynda bolady dep ýmittengen aqyn-jazushylarymyzdyng tirligi ózimiz qaraylas eken ghoy, tәiiri» degen synaydaghy oy qalyptasty. Eng qauiptisi de osy edi. Múnday oidyng qozdauyna, qozdap qana qoymay, kýsheye-kýsheye jayyluyna jol berip alghan... Jaraydy, o jaghyna barmay-aq qoyayyqshy...
Endi qaytpek kerek? Eng әueli, kiyeli kórkem sózding ózine tiyesili qasiyetti ornyna oraluy ýshin Qalamger eng birinshi Ózi, tek qana Ózi jauapty ekenin týsingeni abzal bolar. Ol ýshin ózge júrtty jazghyrudan arylyp, әdebiyetting kýsh aluyna Ózi qyzmet etui, ayanbay, sanas­pay qyzmet etui kerek. Óitkeni, әdebiyetten kýsh ketse, qalamgerden qadir ketpek.
Jogharyda aityp ótkenimizdey, baspadan shyqqan kitaptar kitaphanalarda oqylmay jatyr. Qalamgerding ózi mýddeli bolmasa, kitabynyz beti ashylmaghan kýii jata bereri, uaqyt ótken sayyn týkke kereksiz bop qalary anyq. Sebebi, kórkem shygharmada ózine paydaly nәrse bar dep oilamaghan adam ony qajet etpeytini týsinikti ghoy. Demek, qalamger «Mening paryzym – jazu ghana» degen oidan arylyp, ózining jazghanyn da, ózgening jazghanyn da nasihattaugha, kórkem dýniyening adam balasyna qanday payda tiygizetinin naqty mysaldarmen kórsete, әr adamgha týsinikti tilmen jetkizuge kirisui kerek jәne búl sharuany sozbaqtaugha bolmaytynyn sezinu kerek. Óitkeni, kórkem әdebiyetting qadirin biletin, biraq qazirgi qauyrt tirlikting aghynynda kitaptan qol ýzip qalghan oqyrman bar. Qalamger jol bastasa, osy oqyrman qalys qalmasy anyq.
Endigi pikirimiz jattandylau kóriner. Áytkenmen, oigha oraltu artyq bolmas. Kórkem shygharma kók pen jerding arasynda qalyqtap qalmay, tabanyn jerge tirep túrghany jón shyghar. Óitkeni, qazir әldebireulerge elikteu әserinen tughan, búldyr-búldyr oy men syldyr-syldyr sózderden túratyn, «búqaralyq dengeyden tym asyp ketken, asa tereng maghynaly, asa kórkem jazylghan «tuyndylar» kóbeye bastaghany jәne olardyng búldyry men byldyry neghúrlym týsiniksiz bolghan sayyn, avtorynyng «bilimdarlyghyn» ónege etu etek jaya bastaghany jasyryn emes. Jalpy, әlemdik әdebiyet tarihynda keremet shygharmalar jazghan aqyn-jazushylar az emes, degenmen «әmmesinen Abaydyng desi basym» siyaqty bolady da túrady.
Cóz ónerining jalt-júlt etken jyltyr sóz emes, kórkemdikpen kómkerilgen oily sóz ekenin bala kezinen sanagha siniru ýshin balabaqshagha, mektepke kóbirek baru kerek. «Jalpaq jahannyng jaghdayyna alandap jýrgen» keybir qalamger múny oqyp, «Endi qalghany balamen bala bolu edi» dep te renjip qalar. Degenmen, ózining ertenin, óz enbegining ertenin oilasa, amal joq, «balamen bala bolugha» tura keledi.
Osy tústa «myna bireu qaydan shyqqan bilgish?» dep ashulanghan qalamger aitar: «Nemene, biz mektepke barmay jýr me edik? Júrtpen kezdesuge barmay jýr me edik?» – dep. Ras, ras, qalamgerding kezdesulerge baryp jýrgeni ras. Áytse de, oilanyp kóreyikshi. Sonday kezdesulerde aitylatyn negizgi әngimeler, yaghny ózining qayda tuyp, qayda óskeni, kimdermen jýrgeni, ne jazghany, qanday syilyq alghany, t.s.s., sodan keyin ana kisining ne istegeni, myna kisining ne istegeni turaly «qyzyqty hikayalar» eldi әdebiyetke qyzyqtyra ala ma? Meninshe, joq. Óitkeni, múnday «hikayalar» qansha tartymdy bolsa da, әdebiyetting qadir-qasiyetin anghartugha esh qatysy joq, әri ketkende әdebiyetting tóniregindegi ghana әngimeler. Álbette, múnday әngimelerdi júrt qyzygha tyndaydy. Ángimeshige aitqan «hikayalary» ýshin qol soghady. Biraq sonymen is bitedi. Álgi әngimeshining jazghandaryn qolyna da almaydy. Sebebi, kórkem shygharmanyng adamgha qalay payda tiygizerin әngimeshil qalamgerding ózi de aitqan joq qoy.
Jalpy, kezdesuler kezinde «qyzyqty hikayalar» aitugha beyim túru únap qaludy kózdegendikten shyghatyn siyaqty. Únaghan jaqsy ghoy, shirkin! Biraq týn úiqynyzdy tórt bólip jazghan shygharmanyz oqylyp, únap, sol arqyly qadiriniz artyp jatsa, tipti jaqsy bolar edi-au!
Aytyp-aytpay ne kerek, qalamger qadirining artuy da, týsui de – әdebiyetting qoghamdaghy salmaghyna, alar ornyna tikeley qatysty. Ádebiyetting manyzy artsa, qalamgerding qadiri de artpaq. Al, әdebiyetting dәl qazirgi qoghamdaghy salmaghy qalam ústaghan qauymnyng kónilin kónshite qoymasy anyq. «Bireuding joghyn bireu ysqyryp jýrip izdeytinin» eskersek, әdebiyettin, kórkem sózdin, kósheli sózding birden-bir joqshysy tek qana qalamger ekenin úghamyz. Demek, kópshilikting betin kórkem әdebiyetke búru – birinshi kezekte, qalamger paryzy. Paryzdy óteu – paryz.
"Qazaq әdebiyeti" gazeti
0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3107
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2082
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1898