Seysenbi, 1 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 132348. Jazylghandar — 116863. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2397 0 pikir 3 Nauryz, 2014 saghat 04:25

Bilәl Quanysh. Qazaq «ata jauyn» atasynday kórip jýr

 Jalpy júrtqa topyraq shashqymyz kelmeydi, biraq, «orman» atanghan orystyng ózge júrtqa emes, tura qazaqtyng ózine istegenin tam-túmdap qana sanamalap kóreyikshi.

 Jalpy júrtqa topyraq shashqymyz kelmeydi, biraq, «orman» atanghan orystyng ózge júrtqa emes, tura qazaqtyng ózine istegenin tam-túmdap qana sanamalap kóreyikshi.

  1. 1847 jyly Qazaqtyng songhy hany Kenesarynyng «ólimin» saudalap, bas sýiegin «ydys» qylghan kim?
  2. 1921-1922 jyldary 2 million qazaqty ólimge baylaghan kim?
  3. 1928 jyly «tәrkileu» nauqanynda qazaqtyng 40 million bas malynyng tu-talaqayyn shygharyp, «asharshylyqty» әkelgen kim?
  4. 1931-1933 jyldar aralyghynda 2 million qazaqty janazasyz jer jastandyrghan kim?
  5. Oydaghysyn oida, qyrdaghysyn qyrda qyryp, 600 myng qazaqty shetel asyryp qughan kim?
  6. 1937-1938 jyldary Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov bastaghan Alash ziyalylaryn qoysha bauyzdaghan kim?
  7. 1950 jyly Ontýstik Qazaqstan oblysynyng audandaryn Ózbekstangha basy býtin bere salghan kim?
  8. 1954 jyly tyng iygeru deytin jeleumen 2 milliongha juyq tozghan tobyrdy qazaq dalasyna tókken kim?
  9. 1986 jyly qazaqtyng órimdey jastaryn itke talatyp, múzgha tondyryp, úlyn qorlaghan, qyzyn zorlaghan kim?
  10. Yadrolyq poligon salyp, myng san «qúbyjyq» balanyng dýniyege keluine sebepshi bolghan kim?

Ótiniz jarylyp ketsede aitayyq, ol – orys. Al basy bauday kesilgen – menin, senin, onyng ata-babasy. Tәuelsizdik ýshin janyn tәrk etken sol qasiyetti babalardyng úrpaghy býginde «ata jauynyn» tilinde sóilep, «tabanyn jalap», adal «iyti» bolyp jýr.

Sózimiz dәleldi bolsyn. Tәuelsiz Qazaqstannyng el tizginin ústaghan sheneunikteri 90 payyz orys tilinde sóileydi. Ishki-syrtqy is-qaghazdary shyn mәninde orys tilinde jýriledi. Qazaq balalary mektep tabaldyryghyn attay sala, tipti, balabaqshadan bastap, orystyng tili men әdebiyetin ýirenedi.

«Áuemizdi qorghau» ýshin tóbemizden orystyng úshaghy sanghyrady. Territoriyamyzdyng kez kelgen jerinde әskery synaq jasaytyn da, proton úshyratyn da – orystar. Últyndy últ demey, jerindi meniki dep memlekettik dumasynan da til qatatyn solar.Shekaramyzdan ne kirip, ne shyghatynyn da orys belgileydi. Endi 17 sәuirden bastap, ekonomikamyz da basy býtin orystyng «oyynshyghyna» ainalmaq.

Mine, bizding «mәngilik dosymyz», «strategikalyq әriptesimiz» orystyng keypi. Áriyne, orman orystyng bәri osynday dep baylam jasaugha bolmas. Degenmen tarihtyng aty – tariyh. Ol tasqa basylady, jel mýjigenmen taby óshpeydi.

«Shýkir, 23 jyldan beri tәuelsiz elmiz» dersiz. Eng aldymen XXI ghasyrdaghy bodandyqtyng qalay bolatynyn baghamdap alynyzshy. Búl qylyshpen basyndy shauyp alyp, qyzyndy kýn, úlyndy qúl etetin XIX ghasyrdyng ar jaghy emes, zenbirekten oq atyp, okopta jatyp soghysatyn XX ghasyr emes.

Auyzyndaghy tiling ózindiki bolmasa, kógildir jәshikten kóretining «kók kóz» bolsa, qolyndaghy aqshannyng qúnyn basqalar belgilese, shekarannan nening kirip, kimning shyghatyny jat júrttyng qolynda bolsa, janary jәudirep ýsh qazaqtyng bireui shetelde jýrse, «ata jauyn» tura jerinning ortasynda oinaq salyp әskery synaq jasap jatsa, zymyran úshyryp, halqyndy ugha toydyryp jatsa qay jering tәuelsiz? Qay miynmen bodan emespin dep aitasyn?

Búl orystyng tek qazaqqa jasaghan úshan teniz «jaqsylyqtarynyn» birnesheui ghana. Al ózge júrtqa kórsetken óktemdigin әlem kórip otyr. Gitlerding izbasary «Putlerdin» qiyanatyn sanau – anau-mynau matematikting qolynan kelmeydi.

Sol bayaghy qazaqy dәstýrmen aitar aqylymyzda joq emes. Ne, osy betinmen orystyng qúshaghyna qúlap, qúlaq kesti qúly bol. Ne esindi jiyp, etegindi qymta. «Bәleli jerge barmaghyndy tyqpa, tyrnaghyng qalady». Kirgen tesiginnen shyq. Qaghar esigindi anyqta.

Alashtyng qybylasy araq sasyghan, kózi shegir, ózi jemir, qyzynda qylyq, úlynda úryq joq teksiz júrt emes.

Bayqaghan bolarsyz, maqalanyng auanyndaghy «orys» - býgingi Resey. Al ózimizding «Qazaq-orystargha» aitarymyz, keshe ash-jalanash bolyp kelip, býgin toyghan ekensin. Endeshe, shanyraqqa qarap, baqytyndy qazaqtyng tynyshtyghynan izde. Nanyndy tap, úrpaghyndy ósir. Biraq «satqyndyqtan» aulaq bol. 300 jyl Reseyding oghynan ólmegen qazaqty endi eshkim qyryp tauysa almaydy. Alash eli únamasa Atajúrttarynyzgha qaytugha eshkim kedergi bolmaydy. Múnday «pikirdi» songhy kezderdi ózderinizde jii estip jýrgen bolarsyzdar. Óitkeni milliondaghan tәuelsiz qazaq úrpaghy kele jatyr. Olar kýni erten-aq soltýstikti qazaqqa, ontýstikti ghajapqa toltyrady.

Meninshe, әrbir qazaqqa osy sózderdi ashyq aityp, Qazaqstannyng bayandy tәuelsizdigine kýmәn keltirenderding kýdigin erte seyiltkenimiz jón shyghar.

Ukraina – ógiz, Qazaqstan – búzau desek te, olar orystyng jaqyn tuysy, biz jatpyz. Bir anyghy:

Alash tuy astynda,

Kýn sóngenshe sónbeymiz.

Endi Alashty eshkimnin

Qorlyghyna bermeymiz!

 

P.S.

Myna surettegi sәby qyz – mýmkin sizding ananyzdyng anasy bolar. Mýmkin O dýniyede Alla Taghaladan orys júrtyna qarghys tilep jatqan bolar. Sol jauyz Reseyden irgendi aulaqqa salyp, alystan «syilaspasan», qúshaghyndaghy balday balapanyng dәl osy surettegi kýidi keshpesine esh kepildik joq. 1931 jyly da Resey bizding aiyrylmas dosymyz bolatyn.

Abai.kz

0 pikir