Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Janalyqtar 2241 0 pikir 17 Qantar, 2014 saghat 07:56

Internet-konferensiya: Jýrsin Erman (5-jauap)

Konferensiya qonaghy – aqyn Jýrsin Erman oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jauap beruin ayaqtap otyr.

Ótken jyly qabyldanghan kóshi-qon turaly zangha baylanysty súraqqa jauap bere kelip, Jýrsin Moldashúly bylay deydi: «Barlyq sharua zang arqyly rettelui kerek. Sonyng ishindegi eng qasirettisi – kóshi-qon turaly zang bolyp túr. Qanshama kógenkóz syrtta eljirep, elge kelgisi kep otyr. Soghan qúshaghymyzdy jaya almasaq, bizding eldigimiz qaysy?! Eline arqay sýiey almasa, úyat emes pe!»

Abai.kz

 

- Mýshәiragha qalay qaraysyn?

- Songhy jyldary mýshәira degen jaqsy boldy ghoy. Poeziyanyng dengeyin kóteru ýshin búl kәdimgi jarys. Óz basym, aldynghy jyly demeushilerden 90 myng dollar aqsha alyp, 9 ay boyy mýshәira ótkizip, qanshama aqyndar jýlde aldy. Múny da san-saqqa jýgirtkender boldy. Biraq, mýmkindigi kelgenshe ishinde jyltyraghan dýniyesi bar ólendi qoldaugha tyrystyq.

Aqyn-jazushylardyng jaghdayy endi-endi jaqsaryp, kitaptary shyghyp jatyr. Bizding mýshәiramyz әdebiyetke kónil bólinbey qalghan kezde jasaldy. Keshegi ótken Qadyr, Túmanbay, Sәkender sol mýshәiranyng arqasynda bir-bir temir túlpar mindi. Alysta, elde jatqan aqyndargha da azdy-kópti jýlde berdik.

Konferensiya qonaghy – aqyn Jýrsin Erman oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jauap beruin ayaqtap otyr.

Ótken jyly qabyldanghan kóshi-qon turaly zangha baylanysty súraqqa jauap bere kelip, Jýrsin Moldashúly bylay deydi: «Barlyq sharua zang arqyly rettelui kerek. Sonyng ishindegi eng qasirettisi – kóshi-qon turaly zang bolyp túr. Qanshama kógenkóz syrtta eljirep, elge kelgisi kep otyr. Soghan qúshaghymyzdy jaya almasaq, bizding eldigimiz qaysy?! Eline arqay sýiey almasa, úyat emes pe!»

Abai.kz

 

- Mýshәiragha qalay qaraysyn?

- Songhy jyldary mýshәira degen jaqsy boldy ghoy. Poeziyanyng dengeyin kóteru ýshin búl kәdimgi jarys. Óz basym, aldynghy jyly demeushilerden 90 myng dollar aqsha alyp, 9 ay boyy mýshәira ótkizip, qanshama aqyndar jýlde aldy. Múny da san-saqqa jýgirtkender boldy. Biraq, mýmkindigi kelgenshe ishinde jyltyraghan dýniyesi bar ólendi qoldaugha tyrystyq.

Aqyn-jazushylardyng jaghdayy endi-endi jaqsaryp, kitaptary shyghyp jatyr. Bizding mýshәiramyz әdebiyetke kónil bólinbey qalghan kezde jasaldy. Keshegi ótken Qadyr, Túmanbay, Sәkender sol mýshәiranyng arqasynda bir-bir temir túlpar mindi. Alysta, elde jatqan aqyndargha da azdy-kópti jýlde berdik.

Jalpy, óner degen bәseke. Ishki bәseke jýrip jatady. Sol bәsekeni qozdyrugha, aqynnyn, qalamgerding shamyna tiige, shamyrqandyrugha jaqsy shara dep esepteymin. Sheshim keyde әdil, keyde әdiletsiz boluy mýmkin. Ony ne isteysing endi?!

- Óziniz aitqanday eki aqyndy ghalamtorda onlayn rejimde uaqytty, taqyrypty shektemey,bir aitys ótkizuge qalay qaraysyz?

Sarapshylar halyqtyng ózi bolyp,qarapayym nýkteni basumen óz dauystaryn berip otyrsa. Dauys tek әr aqyn óz shumaghyn aitqannan keyin sanauly minuttarda qabyldansa.

- Dúrys qaraymyz. Aytysker.kom saytyn jasaqtap, júmysynn jandandyryp jatyrmyz. Keshe men osy mәselemen kómekshilerimmen kezdesip, josparlar jasadyq. Jaqyn uaqytta barlyq Qazaqstan ónirlerin qatystyryp, top-topqa bólip, jazbasha aitys ótkizuge maqsattanyp otyrmyz. Biraq, býgin bir shumaq aityp, onyng jauabyn bes kýnnen beretin jasandy aitys emes, onlayyn rejimde qolma-qol jauaptasyp aitysady. Onyng nәtiyjesin sarapshylarmen birge, tyndarman, kórermen anyqtaydy.

Negizi qazaq aitysynyng basynda jazbasha aitys túr. Bayaghy Syr boyyndaghy sýleylerding jazbasha aitystary aitysty biyikke kóterip, dәstýrin salyp berip ketken. Ony qazir eshkim elemeydi, zerttemeydi. Jazbasha aitystan qashudyng esh reti joq. «Alash ainasy» gazeti osydan eki jyl búryn jazbasha aitys ótkizip, maghan basqartyp edi, biraz jerge baryp qalyp edik. Onyng bir-aq kemshiligi boldy. Formasyna, sózge shekteu qoyyp otyrdy. Endi aitysker sayty arqyly sol jazbasha aitysty qayta janghyrtsaq pa dep otyrmyz.

- «Alaman aitys» ne ýshin jalghasyn tappady? Bolashaqta qayta qolgha alyna ma?

- Ózderiniz kórip otyrsyzdar, osy uaqytqa deyin dostarymdy, tanystarymdy qinap demeushi etip keldim. Eshbir demeushi riyasyz jasamaydy. Bәrining ar jaghynda kózdegen maqsattary bar: deputat bolyp ketu, biylikke jetu, halyqqa tanymal bolu. Deputat bolyp, biylikke baryp maqsattaryna jetip, esekteri sudan ótken son, kóbi aitysty tanymay qalady. Qazir demeushi tabu qiyn bolyp ketti. Aqshanyng kóbisi orystildilerding qaltasynda. Olar Sizding qazaqy ruhaniyatynyzgha qayyrylmaydy. Al, qazaqtyng aitysyn jan-tәnimen týsingenderding qoly qysqa. Al, demeushi tappaghan jerde aitys ótkizu óte qiyn. Osyghan baylanysty sәl shegerilip túrmyz.

Aytys – búl óner halyqqa qajet bolyp túr. Halyqqa qyzmet isteuge qúdireti jetip túr. Sol ýshin ony paydalanyp qalu kerek. Osyny týsinetin adamdar shyqsa, búl júmys toqtamaytyn shyghar dep oilaymyn.

- El esimin bilmeytin dauylpaz aqyndar barma?

- Bar. Jana biraz aqyndardyng atyn atadym. Solardyng sózi elge jetui ýshin, halyqqa tanyluy ýshin aitystyng BAQ-da nasihaty boluy kerek. Aytys ótken son, radiodan, teledidardan berilip jatuy tiyis. Ózbekting teleradio kanaldaryn qosshy, óz elining ónerin kýndiz-týni berip jatady. Al, biz dayyn túrghan ónerimizdi ónmeninen iyterip, jolatqymyz kelmeydi. Nasihattalyp jatsa, el ishindegi belgisiz aqyndar tanylady edi. Mәselen, Erjan Ámirov, Serikhan Jýzeev,   Ashat Sadyqbek, Ershat syndy aqyndar bar, júrt bilmeytin. Onyng ishinde kezinde jarqyrap kórinip, keyin toqyrap qalyp, qazir qayta órlep kele jatqan aqtóbelik Ayan Seyitov degen aqyn bar. Osynday aqyndar әr jerde bar. El bilmeytin aqyndar degen – osy.

Aytys teledidardan berilip túrghan uaqytty el ishindegi aqyndardyng sózi elge jetip, tez tanylyp, ruhaniyatymyz tolyghyp jatatyn. Aytysty efirden beruge toqtam bolghan son, әlgindey jaghdaygha jetip otyr.

Aytysty jeksúryn ghyp kórsetuge tyrysatyn, jogharghy biylikke aitysty jamandaytyn bir qular bar. Solardyng kesirinen aitystyng aldyndaghy qaqpa jabyq túr dep oilaymyn.

- Qúlmambet aitys degendi tek toy-domalaq, adamdardyng kónilin sergitu ýshin ótkizu kerek tәrizdi. Qalay oilaysyz?

- Qúlmambet aitys degendi shygharghan men. Byltyry Shiyelide birinshi ret qoldandyq. Alty aqyndy shygharyp qoyyp, aitystyrdyq. Ghajap aitys boldy.

Jambyldyng nemeresi marqúm Tilepaldy Satyshev degen kisi osynday aitystyng týri bar, kimning auzyna sóz týsedi sol aitady, sony sahnagha qayta shygharu kerek dep neshe mәrte aityp edi.

Al, jeltoqsandaghy Qúlmambet aitysta ortagha tastalghan taqyryp joq bolghan son, jýlde, altyn dombyra, mashina degen syqyldy úsaq-týiek әngimeler ghana aityp otyryp aldy ghoy, aqyndar. Qúlmambet aitys olay emes, ýlken taqyrypty ortagha alyp, kimning auzyna sóz týsedi sol aitady, әlgi aqyn kimge qaratyp aitsa, sol birden jauap beredi. Búl – aitystyng alaman әdemi týri. Ony dúrys ótkize almaghannan keyin qadirin týsirip alp jatyrmyz. Búl ýiden dayyndap keletin aitys emes, suyryp salma aqyndardyng ghana qolynan keletin aitys.

Aytystyng dәl osy týri әli janghyrady dep oilaymyn.

- Jalpy Astanany últtyq tarihpen qanday oqighalar baylanystyrady dep oilaysyz?

- Qazirgi qazaqtyng betke ústarlary Astanada dep esepteymiz ghoy. Ómir bar jerde ólim bar. Osy mәseleni ótke jyly Astanadaghy ýlken bir jiynda kóterip edim. Jaqynda «Jas Alash» gazetinen oqydym, atymdy aitpay, bir aqyn sýy dep aitty dep jazypty.

Kubada boldym. Ol elde barlyq iygi jaqsylaryn bir jerge jerlegen. Bolmasa Bauda Ázerbayjandar el jaqsylary jerlenetin jerdi tútas baq jasap tastaghan. Onda barghan adam ziyarat etedi, demalady, syrlasady. Bizding qazaqqa da osynday bir qasiyetti orda Astanada boluy kerek degendi kóterip edim.

Ómirden ótpeytin adm joq. Últqa ústaz bolghan, qayratkerlerdi bir jerden tauyp jatsaq, soghan ziyarat etuding ózi tәrbiye. Mysaly, Mirjaqypty sonau soltýstikten alyp keldi. Sýiegi eki kýn boyy mashinanyng ýstinde jatty. Almatydan oryn tappadyq, myna Panfilov parkindegi shyraghdan janyp túrghan jerge qoysaq qayter edi, Kәripjanovtardyng qasyna. Joq, óite almadyq. Mirjaqyp tek sol arghynnyn, madiyardyng ghana azamaty, aqyny qúsatyp Torghaydyng Qyzbel degen auylyna aparyp kómip tastadyq. Qazir sol auyl qúrydy. Mirjaqyptyng sýiegin kýzetken bes-alty ýy ghana qaldy dep estidim.

Mirjaqypty jәne sol qatarly azamattardy nege Qazaqstannyng ortalyghyna әspettep qoymaymyz. Keshe Smaghúldyng sýiegi de Astanada biraz qaghaju kórdi ghoy. Sondyqtan bir ortaq zirat kerek dep aitumen kelemin.

Qabanbay batyrdyng kesenesining qasynan oryn bólinip, Oral Múhamedjanov sol jerge qoyylypty dep estidim. Kәkimbek Salyqovty nege sol jerge jerilemeydi? Kәkimbekte qazaqtyng úly túlghasy bolatyn. Solardyng bәrin bir jerge jerlesek, qasiyetti orda jasasaq, ólip qalghan adamgha onyng týkke keregi joq, búl últ ýshin qajetti sharua dep oilaymyn.

Bauyrjan Haliolla turaly súraq bar eken. Bauyrjan jazba aqyn retinde týneugýni Almatyda shygharmashylyq keshin ótkizdi. Aytysta da aita biletin jigit. Osynday jeke pikiri, ózindik kóqarasy bar, aita biletin aqyndardy jeksúryn qyludyng qajeti joq. Olardy ayalay bilu kerek.

Bauyrjannyng shygharmashylyq keshine qatysyp, keyin bir óleng arnap edim. Sol ólende aitysqa degen kózqarasymda bar.

 

BAUYRJANGhA

«Aybekke jazghan óleniniz shedevr eken»

«Dәuletkereyge jazghanynyz da shedevr eken...»

«Jalghyz shәkirtim dep qansha aitsanyz da,

maghan da bir jyr qimadynyz-au»

(Bauyrjan Haliollanyng maghan jazghan sms hattarynan )

 

Qatyngha bir jaltaqtap, kensege bir,

Jýrgenimde basady enseni ómir.

Qalt-qúlt etken aghannyng qalamynan,

Qaraghym-au, kýtesing sen shedevr.

 

Shynymen-aq sen mening shәkirtimsin,

Jalghastyryp arany jatyr tylsym.

Qúday sýier qylyghyng joq sening de,

Ishinmen de, syrtynmen jaqynsyng tym.

 

Sen emessing sypayy, jorgha bala,

Keyde qúryp qoyasyng tordy aghana.

Seni oilasam, mening de deytinim bar:

«Sorqúdyqqa qondym-au sorgha bola».

 

Kózderinning únaydy oty maghan,

Otsyz sónip qalmay ma aqyn adam.

Sen aitysqa shyqqanda uayymdaymyn,

Ketse eken dep aman-sau sahnadan.

 

Sen de qyrsyq, Bauyrjan men de qyrsyq,

Meni jónge salady jengeng úrsyp.

Artyq ketken jerlerim eske týsse,

Dónbekshiymin tósekte endi ynyrsyp.

 

Ógiz óldi demeysin, arba syndy,

Órge sýirep jýresing ór basyndy.

Sen aitysta oinaysyng ajalmenen,

Býrkitpenen oinaghan qargha syndy.

 

Bauyrjan kóp, әli de joq úshyghy,

Solar jaqtan jetedi soghys ýni.

Ibragimov, Jaqypov, Omarov, sen,

Bәring bir-bir sekildi Momyshúly.

 

Bәri dayyn myltyqty bir atargha,

Atyna say bola alsang – múrat ol da.

Oynap jatyr aghannyng taghdyrymen,

Bir Bauyrjan (Baybekov) «Núrotanda».

 

Tabannan su ótkenmen bauyrdan syz,

Eshkim bizge dey qoymas, tәuir jansyz.

Bauyrjansyz onaylau bolghanymen,

Ómir mәnsiz sekildi Bauyrjansyz!

 

Meni ústaz tútasyn. Rahmet,

Ústazdy da tandaydy bir-aq ret.

Saghan ústaz bolu da – bir qiyamet,

Maghan shәkirt bolu da – bir aqyret!

 

80-90 jyly aitysqa tay minip kelgen aqyndar qazir eseydi. Birazy shygharmashylyq keshterin ótkizip, halyqqa esep berip jatyr. Aybektin, Dәuletkereydin, Armannyng keshteri boldy. 22 nauryzdy Serikzat Dýisenghazinning keshi bolayyn dep jatyr. Qonysbay Ábilov 60 kelip, shygharmashlyq kesh jasamaqshy. Men osylardyng bәrin baryp, solardyng arqasynan qaghyp túrghym keledi.

Dәuletkerey men Aybekke de arnaghan ólenderim bar edi.

Aybek Qaliyevke

Aqylman aqyn eding bay kónilin,

Aytysty ne qylamyz, Aybek inim?

Ses kórsetip súrlanghan búl biyliktin,

Kónilinen shyghamyz qay beginin?!

 

Serttey sózing jetkenmen әr auylgha

Jauyghatyn jandar kóp jarau úlgha.

Bәiterekting basynda mergen otyr

Ár sózindi ildirip qarauylgha.

 

Zamanaqyr etpedi múndy kimdi,

Kórip jýrmiz qulyq pen súmdyghyndy.

Ertenimiz ne bolar dep jasqanbay

Aytyp júrsing alashqa shyndyghyndy.

 

Aytyp jýrsing aitysta ghajaptardy,

Tang atugha, – deysing sen, – az-aq qaldy.

Qúlaghynyng týbinen myltyq atyp

Oyatumen kelesing qazaqtardy.

 

Oyanbaydy úiqydan meshel qogham,

Darytypty jazylmas keseldi oghan.

Baltyryndy tistelep shәuildeydi

It qaldy ma shayyrdan ósh almaghan?!

 

Aytysyndy jiliktep, bútarlaghan

Búl qoghamda qylysh joq júqarmaghan.

Abylayhan sózine qonaq bergen

Senen góri baqytty Búqar baban!

 

Ayar  zaman bitirip  aqshagha baq,

Jýrekterge  qanjaryn   jatsa qadap,

Jýreginnin   týgi  bar bolmasa eger

Aytar  ma eding qasqayyp patshagha  dat?!

 

Syrtymyzdan   qaraydy  el  baqylap,

Sanyraugha sózin   qor,  jendi  aqymaq.

Jiyrma jyl tauymyz  shaghylmaghan

Sen  de aqymaq, Aybekjan, men  de aqymaq!

 

Sóz – sýiekten  deushi  edi,  óner – qannan.

Ýmit ýzbey jýremiz keler  tannan.

Seni  arqannan  qagharmyn  men   ólgenshe,

Qaghatyn  jan  bar ma  eken meni arqamnan!  

 

ESKI ELEGIYa

(D. Kәpúlyna)

 

Dombyrang – taghdyrlasyn, jan serigin,

Syiqyr bar uilinde әr sheginin,

Sen maghan sarqytynday kórinesin

Qazaqta qalghan  aqyn, sal–serinin.

 

Ózing de kóne dybys, múnly kýisin,

Kýiinsen, kókireging shyn kýiinsin.

Tynysyng ashyla ma – jútqanynda

Jylqynyng jalyndaghy kýnning iysin?

 

Serining kónilining bәri osaldan,

Qayau kóp jýregine jara salghan.

Qamyghyp qarasha ýide eseyding be

Qasiret kýiin tyndap qara shaldan?

 

Sol ghoy, sol – sendegi sher, mendegi sher,

Jolyqpay jan jarasyn emdegish er,

Jýremiz jalghyz-jarym sayaq qúsap

Jarymes bolmaghan song demge piser.

 

Jýr deysing dertke sendey úshyrap kim,

Qyrgha shyq, qamau terin týsir attyn.

Qaghaz shay, ashy nasybay tabylmasa,

Qymyzyn qúnyghyp ish qysyraqtyn!

 

Sonan song er-túrmanyn sayla atynnyn,

Qalmaghan altyn basy qayda aqynnyn.

Sýngip ket tughan jerding qoynauyna

Tóseginen túrsang da qay qatynnyn!

 

Kiyip ap týlki túmaq, saptama etik,

Qasqyr qaghyp qaytugha toqtam etip,

Qaragerding belinde qayqaya shap

Jar demey, jyra demey taptap ótip.

 

Qúla dýz, qu daladan qúbyla tap,

Almaghan kisidey bop ghúmyry ataq,

Qarayyp kók jiyekke singen qanday,

Jalghyzgha jalghyzdyqta shyn rahat!

 

...Biyikten sorghalaghan múzbalaghym,

Taghdyrlas taghysy edik biz dalanyn.

Sarqyty serilerding dep men seni

Qalanyng shuylynan qyzghanamyn!

 

Nansang da, shynym osy, nanbasang da,

Sayaq qoy sertke tughan jan qashanda.

Bayaghy babalardyng elesindey

Tóbendi kórsetip jýr anda-sanda.

 

Armannyng keshine barayyn dep túryp, bara almay qaldym. Sonda bir óleng jazyp edim, sonyng ishinde mynaday joldar bar.

ARMAN BERDALINGE

Ey Arman, nemeresi Berdalynyn,

Bilding be bayansyzyn er baghynyn.

Arqyrap alamanda jýrushi edin,

Basylyp qalghanday ma endi arynyn.

 

Saqasyn qazaq bitken teris atyp

Bilmeydi jýrgenderin neni shatyp.

Kózimiz kóp nәrsege jetken bizdin,

Ketkende aityskerler meni satyp!

 

Jýrekte – jyr, kónilde – kýy túrghanmenen

Ótip jatyr ómirim it – yrghanmen.

Uayymmen oyanam tanghy úiqymnan,

Oyanudyng ornyna siqyrly әnmen.

 

Uaqyt-zaya, samalday jyr espegen,

Taghdyrym da sekildi bir eski ólen.

Ótip jatyr týnderim uayymmen,

Ótip jatyr kýnderim kýrespenen.

 

Aytylghanda ótirik bet qyzarmay,

Yzalanam bәrine kekti janday.

Bәrin alyp-satatyn han bazarda,

Shyndyghymdy jýremin ótkize almay.

 

II-qii shygharar esebin kim.

Ádiletpen tolmasa ese bir kýn.

Nesi qymbat qorlyqpen ótken kýnnin,

Nesi ayauly óksigen osy ómirdin?..

24.04.2013 j.

 

- Oralmandardyng ayaghyna túsau bolghan jana Zangha ne deysiz?

- Barlyq sharua zang arqyly rettelui kerek. Sonyng ishindegi eng qasirettisi – kóshi-qon turaly zang bolyp túr. Qanshama kógenkóz syrtta eljirep, elge kelgisi kep otyr. Soghan qúshaghymyzdy jaya almasaq, bizding eldigimiz qaysy?! Eline arqay sýiey almasa, úyat emes pe!

Osyghan shyn mәninde jogharydaghy zand úsynyp otyrghan qulardyng týsinigi jetpey túr. Sheteldegi qazaqpen birge qanshama qazyna keledi.  Elge kelip qosylyp jatqan bauyrlarymyz qazaqtyng sapasyn kýisheytip jatyr, taza qandy qazaqtar kelip jatyr. Shetinen aqyn, shetinen әnshi. Ol – elge degen saghynysh qoy. Myna «Kók tudyng jelbiregeni» degen әndi tyndaghan sayyn kózing jas keledi. Ándi týsingen adam bolsa, zandy dúrystar edi.

Ótken ghasyrdyng basynda biz ózbekterden birneshe ese kóp bolghanbyz. Ashtyq, repressiya, soghys bizdi qúrtyp ketti ghoy. Qazir ózbekter 20 millionnan asyp ketti, biz 10 millionnyng o jaq, bú jaghynda otyrmyz. Biraq, bizde búlaq kózi bar ghoy – sheteldegi qazaqtar. Basqanyng bәrin jinap qoyyp, kóshting aldyn ashu kerek qoy.

- Aytyskerler odaghynyng sheteldegi aitysker aqyndarmen baylanys bar ma?

- Biz osy odaqty qúramyz dep jar salghanda, ә dep qytaydaghy qandastarymyzdan biz újymdyq týrde mýshe bolayyq degen habar keldi. Keshe qytaydaghy aitys aqyndary mektebining basshylary kelip, jolyghyp ketti.

Reseydegi, Ózbekstandaghy aityskerler de elendep otyr.

Mening isimdi әri qaray alyp ketetin jastar shyqpay jatyr. Júmysyna kómekteskisi keledi, biraq, bәrin de bir jaltaqtyq, nemqúraylylyq basym bolyp jatyr.

Birer jigitterdi tәrbiyelep te jatyrmyn. Janaghy aityskerler odaghynda júmys istep jýrgen eki jigit bar. Osy jigitter isti alyp kete me dep oilaymyn.

Cony

Abai.kz

0 pikir