Dýisenbi, 25 Qantar 2021
Janalyqtar 2159 0 pikir 16 Qantar, 2014 saghat 09:19

Maqsat Iliyasúly: «Talghat Músabaev ta býgingi jýiening tútqyny...»

Astana qalasynda «Antiygeptiyl» qoghamdyq qozghalysy mýsheleri taghy da Proton zymyranynyng úshyryluyna qarsylyq bildirip, Últtyq gharysh agenttigi ornalasqan ghimarat aldynda jeke (odinochnyi) piyket úiymdastyruda. Narazylyqty alghashqy bolyp bastaghan Maqsat Iliyasúly 13 qantar kýni sot sheshimimen 20 AEK(MRP), odan keyin 14 qantar kýni Ashat Rahymjanov 25 AEK (MRP) aiyppúl arqalaghan edi. Al keshe, yaghny 15 qantar kýni qozghalys belsendisi Bolatbek Blyalov Últtyq gharysh agenttigining ghimaratyna kirip, agenttik basshysy Talghat Músabaevty jekpe-jekke shaqyrdy. Antiygeptilshilerding búl әreketi әleumettik jelilerde, әsirese www.facebook.com men www.twitter.com jelisinde qyzu talqygha týsken bolatyn. Osy sharany úiymdastyrudaghy qozghalys mýshelerining maqsaty, aldaghy  jospary turaly Maqsat Iliyasúlynyng ózimen kezdesip, súhbat alghan edik.

 

- Mәke, sizder úiymdastyrghan odinochnyy piyketteriniz ýlken әngimege arqau bolghan siyaqty. Búl sizderdin, yaghny Antiygeptil tobynyng birinshi sharasy emes qoy. Jalpy toptyng maqsaty men júmysy turaly qysqasha aityp ótseniz?

Astana qalasynda «Antiygeptiyl» qoghamdyq qozghalysy mýsheleri taghy da Proton zymyranynyng úshyryluyna qarsylyq bildirip, Últtyq gharysh agenttigi ornalasqan ghimarat aldynda jeke (odinochnyi) piyket úiymdastyruda. Narazylyqty alghashqy bolyp bastaghan Maqsat Iliyasúly 13 qantar kýni sot sheshimimen 20 AEK(MRP), odan keyin 14 qantar kýni Ashat Rahymjanov 25 AEK (MRP) aiyppúl arqalaghan edi. Al keshe, yaghny 15 qantar kýni qozghalys belsendisi Bolatbek Blyalov Últtyq gharysh agenttigining ghimaratyna kirip, agenttik basshysy Talghat Músabaevty jekpe-jekke shaqyrdy. Antiygeptilshilerding búl әreketi әleumettik jelilerde, әsirese www.facebook.com men www.twitter.com jelisinde qyzu talqygha týsken bolatyn. Osy sharany úiymdastyrudaghy qozghalys mýshelerining maqsaty, aldaghy  jospary turaly Maqsat Iliyasúlynyng ózimen kezdesip, súhbat alghan edik.

 

- Mәke, sizder úiymdastyrghan odinochnyy piyketteriniz ýlken әngimege arqau bolghan siyaqty. Búl sizderdin, yaghny Antiygeptil tobynyng birinshi sharasy emes qoy. Jalpy toptyng maqsaty men júmysy turaly qysqasha aityp ótseniz?

- IYә, búl birinshi shara emes, osyghan deyin biz Proton zymyranyn úshyrudy toqtatudy talap etip Resey federasiyasy elshiligining aldyna eki ret baryp, narazylyghymyzdy bildirdik. Odan keyin himiyalyq apat kezinde kiyetin arnayy kiyim men gazgha qarsy (protivogaz) qúrylghy kiyip Parlament Mәjilisine bardyq. Oghan deyin bizge eshkim tiyispegen edi, sol Parlamentke barghan kezimizde bizdi qamaugha alyp, on adamgha týrli aiyppúl salyp, eskertuler jasady. Odan keyin sol oqighadan bir aptadan song arnayy miting ótkizdik. Sonyng jalghasy retinde endi jekelegen piyketterge shyghyp jatyrmyz.

«Antiygeptiyl» toby, qozghalysy aty aityp túrghanday ótken jyldyng shildesining basynda Bayqonyr gharysh ailaghynda Proton zymyrany qúlap, 600 tonna geptil jerimizge tógilgen kezde sol oqighagha baylanysty qúrylghan bolatyn.

Maqsatymyz - geptiyl, amil otyny paydalanylatyn zymyrandy úshyrudy toqtatu, Reseyding әskery poligondaryn jabu, elimizde atom elektr stansiyasyn saldyrmau jәne atom qaldyqtarynyng bazasyn Qazaqstanda qúrghyzbau.

- Sizder qalay әrekettensenizder de osy tórt mәsele de sizder josparlaghanday sheshilmey túr ghoy?

- Onynyz ras. Proton әli úshyp jatyr. Osy jyldyng ózinde Roskosmostyng mәlimeti boyynsha 16  ret Proton zymyrany Bayqonyrdan úshyryluy mýmkin. Onyng biri kelesi aidyng 05 kýnine josparlanuda. Osyghan baylanysty biz sol kelesi aidyng basyna deyin narazylyq bildirip, Protonnyng úshyrylmauyn talap etip jatyrmyz.

- Jalpy geptilding asa uly zat ekenin elding bәri biledi ghoy. Ol turaly keninen toqtalyp qajet emes shyghar?

- Iya, geptil turaly býkil dýniyejýzi biledi. Álemde óz azamattarynyng densaulyghy  men qorshaghan ortany qorghaghysy keletin bir de bir memleket geptildi zymyran otyny retinde paydalanbaydy. Sebebi, geptil adam aghzasyna ziyanyn tiygizip qana qoymay, tuylatyn nәrestelerdi  mutasiyagha úshyratatyn uly zat. Ol atynyng ózi ýrey tughyzatyn sianidtten 6 ese, ipritten әldeqayda uly zat.

Ataqty Sergey Korolev ómirining sonyna deyin súiyq otyn ishinde geptildi,  qatty otyn ishinde berilliydi  zymyran otyny retinde  paydalanugha qarsy bolghan.

- Endi sol geptildi ziyan ekenin bilip otyryp, bizding jerde paydalanuynyng sebebi nede? Geptildi paydalanbay da zymyran úshyrudyng joldary bar emes pe?

- Barlyghy payda tabugha degen ashkózdikten tuyndap otyrghan mәsele. Óitkeni Proton zymyrany qorshaghan ortagha óte ziyandy bolghanymen jýk tasu mýmkindigijoghary zymyran. Ol ýlken kólemdi jýkti orbitagha shyghara alady. Al ziyany azdau Zenit zymyrany onday shamada jýk kótere almaydy. Bir sózben aitqanda Zenitting birneshe ret úshyp tasityn jýgin Proton bir rette-aq alyp kete alady.

- Búl mәsele týsinikti. Jalpy sizderding osy narazylyqtarynyzgha Últtyq gharysh agenttigining tóraghasy Talghat Músabaevtyng kózqarasy qalay eken, bile aldynyzdar ma?

- Ózine qarsy shyqqandy kim jaqsy kórsin... Talghat  Amangeldiúly ótken jyldyng 08 qarashasynda bizben kezdesuge niyet bildirgen edi. Biraq artynan ol oiynan ainyp qaldy. Mýmkin, joghary jaqtan shekteu qoyghan shyghar dep týidik...

- Demek ol kisining sizderge degen kózqarasy dúrys bolyp túr ghoy?

- Dúrys dep te aita almaymyn. Mәselen, ótken jyly Auylsharuashylyq ministri Asyljan Mamytbkov, Industriya jәne jana tehnologiyalar ministri Áset IYsekeshev qoghamdyq úiym ókilderimen, blogerlermen kezdesti. Olardyng basyn alghan eshkim joq.  Kerisinshe el arasynda jaghymdy imidji kóterildi. Al Talghat Músabaev basynda ózi kezdesemin dep mәlimdep, artynan ainyp qaldy. Búl qaharman adamgha layyq әreket emes.

Jalpy bizding elde qoghamdyq úiymdar men memlekettik organdar arasynda týsinushilik, qarym-qatynas degen nәrse joq deuge bolady. Mýmkin, «Qoghamdyq baqylau turaly» zang qabyldanghan song jaghday ózgerer ma eken degen ýmit bar. Biraq zang týgili Konstitusiya da oryndalmay jatyr ghoy qazir...

- Áleumettik jelilerdegi adamdardyng oi-pikirlerine kóz jibersek, dosynyz Bolatbek Blyalovtyng Halyq qaharmany, general-leytenant, el maqtanyshy Talghat Músabaevty jekpe-jekke shaqyryp, júdyryqtasugha shaqyrghanyn syngha alyp jatqandar barshylyq eken. Osy jerde Bolytbekting әreketin asyra silteu dep baghalamaysyz ba? Sonymen birge Talghat Músabaevtyng qyzmetinen ketuin qalaysyz ba?

- Biz bir nәrseni ajyratyp aluymyz kerek. Jalpy Bolatbekting Talghat Músabaevty jekpe-jekke shaqyruy olardyng arasyndaghy jeke mәsele emes. Óitkeni ol ekeui qyzgha talasyp nemese jerge talasyp otyrghan joq. Ol Talghat Músabaevqa minez kórsetu arqyly biylikti, Ýkimetti, Parlamentti jekpe-jekke shaqyryp otyr dep baghalau kerek.

Talghat Músabaevqa jeke túlgha, Allanyng bir pendesi retinde qaraytyn bolsaq, ol jaqsy adam. Men ol kisimen birneshe ret birge bolyp, әngimesin tyndaghan edim. Ol óz elining ýlken patrioty. Biraq ol qazirgi jýiening qúrbany, tútqyny bolyp otyrghan adam. Onyng qolynda túrghan eshnәrse joq, ol búiryqty oryndaushy ghana. Mәselen, Reseymen aradaghy Bayqonyrdy jalgha beru, ony tiyimdi paydalanu taghy basqa mәseleler boyynsha eki el arasyndaghy kelisimderge Preziydentter qol qoyady. Ol kelisimderdi Parlament ratifikasiyalaydy. Al Talghat Músabaevqa sony oryndau ghana qalady. Al bizding arnayy agenttikting aldyna shyghuymyzgha Talghat Amangeldi úlynyng «Resey Bayqonyrda mәngi qala bersin» degen sózi qamshy boldy.

Sondyqtan, men jeke ózim Músabaevtyng qyzmetinen ketkenin qalamaymyn. Sebebi, birinshiden, onday óz salasyn, isin jetik biletin mamandar bizde óte az. Ekinshiden, Múhtar Jәkishevti auystyryp, ornyna Vladimir Shkolinikti qoydyq. Odan eshnәrse jaqsarghan joq, kerisinshe Qazaqstannyng atom salasy Reseyding qolyna ótip ketti. Erteng Músabaev ketse, onyng ornyna kimning keletini belgisiz. Talghat Músabaev óz bauyrym, óz qazaghym. Sondyqtan biz kez-kelgen mәselege últtyq mýdde túrghysynan qarauymyz kerek jәne býgingi qalyptasqan jýieni ózgertuimiz kerek. Jýie ózgerse býgingi kýrdeli bolyp otyrghan barlyq mәsele ózinen ózi sheshiledi.

Al Bolatbekting әreketi «qinalghanda shyghady ashshy dausym» degendey sharasyzdyqtan, kýiingennen bolghan jaghday dep qaraghan jón. Jogharyda aitqanymday osyghan deyin talay-talay әreketter, sharalar jasaldy, biraq esh nәtiyje joq. Sol úshqan Proton әli úshyp jatyr, jerdi ulap, eldi auru etip jatyr. Búl shyndap kelgende biylikting ózi Konstitusiyany búzyp, oryndamay otyrghanyn dәleldeydi.

- Osy jerdi naqtyraq aitsanyz. Protonnyng úshyryluy Konstitusiyany qalay búzyp otyr?

- Konstitusiyanyng 31-babynda «Memleket adamnyng ómir sýrui men densaulyghyna qolayly ainaladaghy ortany qorghaudy maqsat etip qoyady» dep jazylghan. Negizinde orys tilindegi mәtinge zer salyp qarasanyz qazaqshagha dúrys audarylmaghan. Orysshasynda «Gosudarstvo stavit seliu ohranu okrujaushey sredy, blagopriyatnoy dlya jizny y zdoroviya cheloveka» dep túr, dúrysynda «Memleket adamdardyng ómir sýruine qolayly qorshaghan ortany jәne adam densaulyghyn saqtaudy ózining maqsaty etip qoyady» dep audaryluy tiyis. Endi osy bapty saralaytyn bolsaq, geptilding tógilu arqyly qorshaghan orta da lastanyp, adamnyng ómir sýruine qolayly bolyp jatqan joq. Ekinshiden, adamdardyng densaulyghyna da ziyan kelip jatyr. Demek, Protonnyng úshyryluyna rúqsat berip otyrghan Preziydent, Ýkimet, Parlament Konstitusiya talabyn oryndap otyrghan joq.

- Búl turaly Preziydentke, Konstitusiyalyq keneske nege jazbaysyzdar, aitpaysyzdar?

- Preziydentke birneshe hat jazyldy, al Konstitusiyalyq keneske úsynys jasaugha, ótinish bildiruge Konstitusiya boyynsha Preziydent, Senat Tóraghasy, Mәjilis Tóraghasy, Parlament deputattary jalpy sanynyng keminde besten bir bóligi jәne Premier-Ministr ghana qúqyly. Sondyqtan biz Konstitusiyalyq keneske ótinish bere almaymyz, sonymen birge Konstitusiyany búzghany, búrmalaghany nemese oryndamaghany ýshin әkimshilik nemese qylmystyq jauapkershilikke tartu mәselesi Konstitusiyanyng ózinde de, Konstitusiyalyq zandarda da, kodeksterde de qarastyrylmaghan. Konstitusiyany oryndamaghany ýshin eshkim qanday da bir jauapkershilikke tartylmaydy. Jauapkershilik joq jerde tәrtip bolmaydy.  

- Sonymen búl geptilden qútyludyng birden bir joly jýieni ózgertu deysiz ghoy. Al ony ózgertuding joly qanday, ony kim jәne qalay ózgertui kerek?

- Óziniz bilesiz, ótken jyly Halyq ókilderining qúryltayyn ótkizip, sol qúryltayda Últtyq demokratiyalyq memleket ornatudyng tújyrymdamasyn bekitken bolatynbyz. Sonda Konstitusiyalyq reformalar jýrgizu kózdelgen. Týpki maqsatymyz últtyq memleketke ainalu.

Qazir sol tújyrymdamany jýzege asyrudyng baghdarlamasyn dayyndau ýstindemiz. Sol baghdarlamanyng jobasyn dayyndauda әli kýnge naqty sheshimge, belgili bir tújyrymgha kele almay jýrgen bir jaghdayym bar... Mәselen, Qazaqstan eki alpauyt elding ortasynda ornalasqan jәne ýsh derjavanyng mýddeleri toghysqan memleket. Resmy týrde tәuelsizdik alghanymyzgha shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt bolghanymen biz әli ekonomikalyq, sayasi, ruhany tәuelsizdikke qol jetkize almaghan elmiz.

Kóptegen sayasattanushylar, belgili azamattar, sarapshylar osy jaghdaydy eskere otyryp, qalay búlqynsaq ta býgingidey jahandanu dәuirinde ýsh derjavanyng birine arqa sýiemeske bolmaydy dep tújyrymdaydy. Al osy tústa kimning yqpalyna jyghylu kerek degen súraqqa mende әli jauap joq. Sebebi Resey yqylym zamannan qazaq últyna ozbyrlyq, әlimjettilik jasap kele jatqan el. Qazaq últyn qarumen de, ashtyqtan da qyrghan, qazaqtyng ziyaly, betke ústar, bas kóterer, bilimdi azamattaryn atyp, aidap kózin joyghan da, jerining biraz bóligin astanasymen qosa tartyp alghan da Resey imperiyasy.

Al kórshi Qytay turaly danagóy babalarymyzdyng «Qara qytay qaptasa sary orys әkendey kóriner» degen naqyl sózi bar. Osydan keyin-aq ol elge arqa sýieuding qanshalyqty qauipti ekenin baghalaugha bolady.

AQSh býkil tarihyn ýndisterding qanymen jazyp, qalalaryn sol ýndisterding sýiegining ýstine salghan, qay ghasyrda da basqa shaghyn, әljuaz memleketterdi, qara nәsildilerdi qanaumen, joymen, paydalanumen kele jatqan memleket. Ol elde tipti últ, últtyq qúndylyq degen de úghym joq. Bylaysha aitqanda últtyq tamyrynan ada qalghan, bar iydeologiyasy basqany qanau arqyly óz qamyndy oila degen úghymgha negizdelgen imperiya.

Osy jaghdaylardyng bәrin oy eleginen ótkizsek, kimdi jau, kimdi dos etukerektigin tamyrshyday tap basu qiynnyng qiyny.

Osy túrghyda at qosyp, tu biriktirudinbir jolytýbi bir, tamyry ortaq týrki elderimen odaq bolu dep bilgen jón edi. Biraq basqany aitpaghannyng ózinde alty alash balasynyng ózi bir-birine qyryn qarap otyrghan jaghdayy taghy bar.

Alashorda kósemderining birazy kezinde Evropa elderimen dostasudy maqsat tútqan. Biraq qazirgi Ukrainagha qarap, onyng da tauy alys siyaqty kórinedi.

Osy orayda biz ýlken reformalar jasau aldynda negizgi damu baghyt-baghdarymyzdy naqty aiqyndap aluymyz kerek siyaqty.

- Mәke siz óte ýlken taqyryptyng shetin shygharyp otyrsyz. Jalpy Qazaqstannyng aldaghy syrtqy sayasaty, býgingi Kedendik odaq, ertengi Evraziyalyq odaq turaly kelesi joly jalghastyrsaq әngimeni. Al qazir elimizding ishki mәselesin sheshu ýshin qanday naqty sharalar qoldanu kerek, qanday reformalar jýrui tiyis dep oilaysyz?

- Eshkimge talas tudyrmaytyn bir nәrse, qazirgi, yaghny birinshi Preziydentting qolyna shoghyrlanghan biylik pen qúziret kelesi Preziydentting qolyna ótpeui tiyis. Qazirgi qalyptasqan kýrdeli jaghdaylardyng basym bóligi bar biylikting bir adamnyng qolyna shoghyrlanyp, sonyng saldarynan biylik tarmaqtary arasyndaghy ózara tejemelik jәne tepe-tendik jýiesining búzyluynan bolyp otyrghan siyaqty. 

Qysqasha aitar bolsaq, sot biyligining qolynda ne bar, sot jýiesi tәuelsiz ba? «Iya» dep nyq senimmen aita almaymyz. Ony tarqatyp aityp, әngimeni kóbeytpey-aq qoyayyn.

Atqarushy biylik- Ýkimetting qolynda qanday biylik bar? Premier-ministr óz betinshe ne ministrlerdi, ne әkimderdi taghayyndap nemese qyzmetinen bosata almaydy. Arghy jaghy týsinikti...

Parlament –Konstitusiya boyynsha eng joghary ókildi organ, biraq tek zang shygharumen ghana shekteledi. Ol zannyng oryndaluyn nemese budjetting iygeriluin qadaghalau da Parlamentting mandayyna búiyrmaghan. Bir jaghynan «zang shygharushy» degen darday aty bolghanymen zang jobasyn Ýkimetining ong qorytyndysy bolghanda ghanaqabylday alady. Parlament deputattarynyng Ýkimet mýshelerine sózi ótpeytini sonshalyq, ministrler men әkimder deputattardyng saualyna sapaly jauap beruge de erinedi. Sonyng saldarynan deputattar ministrlerdi sotqa beru turaly mәsele kóterude. Al sottyng jaghdayyn taghy bilemiz. Bir sózben aitqanda, atalghan biylik tarmaqtary Preziydent pen onyng әkimshiligining yqpalynda qalyp qoyghan siyaqty.

Qoryta kelgende Preziydentting qolyndaghy belgili bir biylikteri men qúziretterin Parlament pen Ýkimetke berip, sot jýiesining tәuelsizdigin qamtamasyz etetin, Konstitusiyalyq sotty qalpyna keltiretin, biylik tarmaqtarynyng ózara tejemelik әri tepe-tendik jýiesin qalyptastyratyn Konstitusiyalyq reformalar jýrgizilui kerek dep oilaymyn. Jýie adamgha emes, adam jýiege tәueldi bolatyn jaghday qalyptasqany lәzim. Eng negizgisi ol reformalardy Birinshi Preziydent- Elbasy óz qolymen jýrgizgeni jón. Sebebi múnday kýrdeli reforma jasaytyn basqa sayasy kýsh nemese sayasy institut joq.

- Mәke, әngimenizge rahmet. Biraz manyzdy mәselelerdi kóterdik dep oilaymyn.

- Rahmet. Bizdiki tek әreket, bereketi Alladan. Elimizde tynyshtyq, otbasymyzda amandyq bolsyn.

- Aytqanynyz kelsin!

Abai.kz 

0 pikir