Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Kýbirtke 4241 67 pikir 29 Sәuir, 2024 saghat 14:21

Qazaq tilining kósegesin qalay kógertemiz?

Suret: martebe.kz

Búl súraq – ózin qazaqpyn dep esepteytin, aqyl-esi týzu, kózi ashyq, kókiregi oyau әrbәr qazaqty oilandyrugha tiyis. «Bilem» deushilerding aituyna qaraghanda, óz jerinde jetimning kýiin keshken últ tili – qazaq tilining jaghdayyn sóz etu, «ótpeli dәuir» dep atalatyn myna zamanda әli erterek kórinedi. Nege? Jauap núsqasy kóp búl súraqtyng naqty sheshimin әli eshkim aita almay jýr.

Basqany bilmeymin, óz basym kýigende osy «ótpeli dәuirden» kýidim. Kim oilap shyghardy osy «ótpeli dәuir» degendi? Qit etsek boldy, osy «ótpeli dәuirge» jabatyn boldy. Kóp oqyghan, kózi ashyq aghalarymyzdyng birining tәpsirleui boyynsha, kez-kelgen jana qúrylghan jas memleket «etek-jenin qymtap, buyny bekigenge» deyin, «ótpeli dәuirdi» basynan ótkizedi-mys. Demokratiyalyq qúndylyqtardan júrday, avtokratiyagha negizdelgen myna bizding memleketimizdegi jappay jemqorlyq tiylmasa, etek-jenimizdi jinaqtaugha arnalghan «ótpeli dәuir» biraz uaqytqa sozylatyn týri bar. Bolmasa, tәuelsizdik alghanymyzgha otyz jyldan asty, qashan bitedi búl – aghalarymyz aita beretin «ótpeli dәuir»?

Bәlkim, jana qúrylyp jatqan jas memleket tarihynda «ótpeli dәuirdin» boluy dialektikalyq túrghydaghy zandylyq ta bolar. Alayda, osy zandylyqqa baghynbaytyn «tóten mәseleler» de bolady. Meninshe, osy «tóten mәselelerdin» eng bastysy da, negizgisi de – til! Últtyng tili! Kez-kelgen últtyng tili – tiri aghza! Oghan jaghday jasap, kýtim kórsetpeseniz, últ tilining jaghdayy kýnnen-kýnge tómendep, tirshilik qabiletinen aiyrylyp, adamzat tarihyndaghy «óli tilder» qabirstanyna bet týzeri haq! Sondyqtan da, últtyq til mәselesine kelgende «ótpeli dәuirdin» ótip ketuin kýtip otyratyn uaqyt joq. Dәl qazir qazaq tilining kósegesin kógertu mәselesin últ bolyp memleketten talap etetin uaqyt keldi!

Mýmkin, keybireuler «Eldi tasqyn su basyp jatqanda, qaydaghy «talap», – dep aituy da bek mýmkin. Ol kisilerdiki de jón. Biraq, halqymyzda: «Kýnning jamany keter», – degen sóz bar. Aytyp kelmegen tabighy apat ta biter. Onyng ýstine preziydent Qasym-Jomart Toqaev 6 sәuirdegi halyqqa joldaghan «Ýndeuinde» memleket apat shyghynyn halyqqa týgel ótep beredi, – dep uәde berip otyr. Keler kýnning shapaghatynan ýmit ýzbeyik aghayyn! Kez-kelgen tabighy apat uaqytsha! Al, Ana tili, Baba tili bolghan Últ tili – Qazaq tili mәselesi mәngilik! Sebebi, últ tilin mәpelep, damytyp otyru – últyn sýigen әrbir adamnyng hәm tútas Últtyng qasiyetti boryshy.

Sonymen, memleket qúrushy qazaq halqynyng últtyq tili – Qazaq tilining kósegesin kógertu ýshin, memleket myna mәselelerdi zanmen bekite otyryp, jýzege asyrugha tiyis dep oilaymyn.

1. Memlekettik til – qazaq tilin bilmeytin Qazaqstan azamaty barlyq dengeydegi Mәjilis hәm Senat deputattyghyna saylanbasyn jәne memlekettik qyzmetke alynbasyn.

Kezinde dәl osy mәseleni aqyn aghamyz Múhtar Shahanov kóterdi de. Tolyq qosylamyn. Birinshi mәsele – osy. Búl – әriyne qazaq til mәselesin memlekettik dengeyde sheship tastaytynday sonshalyq ýlken qadam emes. Desek te, ózining ýshinshi qara sózinde bilimdi adamdardy qoghamda basty oryngha shygharu kerek degen hәkim Abay:  «El biyligine bilimdi adamdardy saylau kerek. Sonda, qyzmetqúmar qazaq balalaryn oqytar edi. Ol da bolsa paydaly is», – dep aitqanday, qazaq tilin bilmeytinder memlekettik qyzmet pen deputattyqqa saylanbasyn degen zandy kórgen son, qyzmetqúmar qazaq balalaryn últtyq mektepterde oqytyp, ózderi de últ tili – qazaq tilin jaqsy bilip, mengeruge qúmartar edi. Hәkim Abay aitqanday: «Ol da bolsa paydaly is».

2. Jogharghy tehnologiyalyq jetistikter arqyly týsiriligen últtyq animasiyalyq filimderdi kóbeyte otyryp, qanday elden shyqsa da, balalar kóretin animasiyalyq mulitfilimderdi jogharghy kәsiby dengeyde qazaqshagha audaryp, dublyaj jasau kerek. Balalar tek qazaq tilindegi mulitfiliderdi kórui shart.

Balalargha sәby shaghynan bastap, óz últynyng tili – memlekettik til, qazaq tilinde sóileuge jaghday jasay otyryp, sәbiylerge últ tilin ýiretu – memlekettik mәsele. Sebebi, býgingi sәby – ertengi últ bolashaghy. Búl – aqiqat!

Biz qazir besik terbegen әielding suretin salyp, astyna M. Áuezovtin: «El bolamyn deseng – besigindi týze», – degen sózin jazyp, auyldyng kire berisine ilip qongdy әdetke ainaldyrdyq. Búdan ne ózgerip jatyr? Eshnәrse de! Besikti simvoldyq beynege ainaldyrghan ghúlama Áuezov sózining týp maghynasynda: «Últtyq tәrbie – tal besikten bastau alady», – degen oy jatyr. Al, qazirgi tandaghy bizding balalarymyzdyng tal besiktegi tәrbie bastauy qaydan bastalady? Kim tәrbiyelep jatyr últymyzdyng ertengi bolashaghy – býgingi jas sәbiylerimizdi? Jauap qysqa. Animasiyalyq mulitfilimder! Qalasang da, qalamasang da, únasa da, únamasa da – jauap osy!

Animasiyalyq mulitfilimder degende – shet eldik animasiyalyq filimder. Jәne barlyghy da orys tilinde! «Aldar kóse», «Qoshqar men teke» sekildi birli-jarym qazaq tilindegi últtyq animasiyalyq filimder – tehnologiyalyq sapasynyng tómen boluyna baylanysty, bizding balalarymyzdyng súranysyna jauap bere almaghandyqtan, jogharghy sapaly shet eldik animasiyalyq filimderge bәsekeles bola almay otyr. Bolashaqta otandyq animasiyalyq filimderding tehnologiyalyq sapasyn kóterip, tәrbiyelik taghylymy mol, qazaqtyng bay auyz-әdebiyeti núsqalary men býgingi kýn taqyrybyna baylanysty filimder ekrangha shygha jatar. Ony kýter uaqyt joq. Dәl qazirgi tanda, tәrbiyelik mәni bar, ýzdik shet eldik animasiyalyq filimderding barlyghyn sapaly negizde qazaqshagha audaryp, joghary kәsiby dengeyde qazaq tilinde dublyaj jasauymyz qajet! Búl – kezek kýttirmeytin uaqyt talaby! Erteng desek, kesh qalamyz! Biz qazir óz balalarymyzdyng shet eldik animasiyalyq mulitfilimderdi kóruine tosqauyl qoya almaymyz. Sondyqtan, balalarymyzgha eng bolmaghanda til ýiretu ýshin sheteldik animasiyalyq filimderdi tezdetip qazaqshagha audaryp, sodan song baryp, últtyq animasiyalyq mulitfilimderdi jogharghy tehnologiyalyq sapamen jasay jatarmyz. Kórshi Resey ózderining jogharghy sapaly animasiyalyq filimderi bola túra, shet eldik animasiyalyq mulitfilimderdi de molynan orys tiline audaryp tastaghan.

Dәl qazirgi tandaghy animasiyalyq filimderding jas sәbiylerge tiygizer yqpaly men әseri salystyrugha kelmeytindey ólsheusiz mol. Sondyqtan da, animasiyalyq filimder jas sәby men balalar tәrbiyesinde basty rólge ie bolyp otyr.

Óz kózimmen kórgen bir ghana mysal aitayyn: Bir orysy joq, qiyan shettegi Týrkistan oblysynyng Sozaq audanynda túratyn ózimning jaqsy kóretin bir aghamnyng tughan nemeresining tili oryssha shyqty. Tang qalghan biz: – Búl qalay? – dep súraghanymyzda agham: – Ýide eshkim oryssha sóilemeydi. Ol tildi ózimiz de jaqsy bilmeymiz. Oryssha mulitfilimderdi televizordan, planshetten, telefonnan kóre-kóre nemeremning tili oryssha shyqty, – deydi. Tili oryssha shyqqan balany erteng amal joq, orys mektebine beresin. Sonda biz óz bolashaghymyzdyng tamyryna ózimiz qoldan balta shauyp jatyrmyz ba?

Sәby tili negizinen 3 jas pen 5 jastyng arasynda qalyptasady. Búl jastaghy balalardyng uaqytynyng 60-70 payyzy, mýmkin, odan da kóp kóp uaqyty kógildir ekran aldynda nemese telefon, planshet arqyly mulitfilim kóruge ketedi. Al, ol mulitfilimder orys tilinde. Aralasatyn orta kóbine orys tildi. Sonda sәby tili oryssha shyqpaghanda, qay tilde shyghady? Al, biz bolsaq ghúlama Múhtardyn: «El bolamyn deseng – besigindi týze», – degen sózin auyl kóshesine jazyp qoyyp, úrpaq tәrbiyesine baylanysty bar sharuany bitirip qoyghanday alansyz jýrmiz.

Últ tili – últtyq negizdegi tәrbie bastauy. Sәby boyyndaghy últtyq psihologyalyq ózgeshelikter – últ tilin mengerumen tikeley jalghasyp, sabaqtasyp jatyr. Sondyqtan da, últtyq negizdegi tәrbie bastauy – últ tilin mengeruden bastalmaq.

Bir sózben aitqanda, sәbiylerimizding tili qazaqsha shyghyp, olardyng qazaq tilinde sóileuine jaghday jasau – memlekettik sayasatymyz ben últtyq iydeologiyamyzdyng eng basty hәm eng negizgi sharty bolugha tiyis! Sondyqtan da, animasiyalyq mulitfilimderdi qazaq tiline audaryp, jogharghy sapaly dublyaj jasau – auaday qajet dýniye! Búl – últ bolashaghyna baylanysty tuyndaghan uaqyt talaby!

3. Ózge últtar ýshin qazaq balabaqshalarynyng tólem aqysyn 70 payyzgha deyin jenildetu kerek.

Biz onsyz da qazaq tilin damytyp, memlekettik dәrejege kóteremiz dep,  otandyq budjetten jylyna pәlenbay million qarjy júmsap jatqan joqpyz ba? Qay uaqytta da sanany túrmys biylegen. Balabaqshadaghy jenildikke qyzyqqan ózge últ ókilderi balalaryn qazaq balabaqshasyna bere bastaydy. Nәtiyjesinde balasy balabaqshadan qazaqsha ýirenip, sóilep shyghady. Qazaqsha bilgen ózge últ ókilderi qazaq mektepterine baruy da bek mýmkin. Olar orys mektebine barghannyng ózinde de, orys mektepterindegi Qazaq tili, Qazaqstan tarihy, Qazaqstan geografiyasy, Tehnologiya dep atalatyn enbek pәnderi sekildi sabaqtardy qazaq tilinde jýrgizuge tolyq mýmkindik ashylady. Mýmkin, uaqyt óte kele orys mektepterin jauyp tastap, bir tilde bilim alugha mýmkindik te bolyp qalar. Al, dәl qazirgi tanda orys mektepterin jauyp tastaugha bizding eshqanday mýmkindigimiz joq. Bәlkim, memlekettik dengeyde jýrgizilgen «júmsaq sayasattyn» arqasynda jappay qazaq tilinde bilim alugha mýmkindik te ashylar. Eng bastysy, «qos tildilik»  mәselesi joyylyp, qazaq tilining memlekettik mәrtebesi biyiktey týseri haq.  Adam men adamdy jaqyndastyratyn da, tabystyratyn da – til. Qazaq balabaqshasyndaghy ózge últ ókilderine berilgen jenildikter ayasynda qazaqsha ýirengen basqa últ ókilderi, memleket qúrushy qazaq últyna qúrmeti artyp, jaqynday týsip, olarmen týsinise kele, mýmkin, shyn mәnindegi “últtar dostyghyna” da jol ashylar?

4. Orta mektep baghdarlamasyndaghy Qazaq tili pәnin qalyptasqan grammatikalyq jýiesimen, al, Qazaq әdebiyeti pәnin dәuir-dәuirge bólip (mys: XVIII, XIX, XX ghasyr әdebiyeti degen sekildi) sol ghasyrdaghy tarihiy-әleumettik jaghdaylardy qamty otyryp, ghylymiy-teoriyalyq negizde oqytu kerek.

Dәl osy mәseleler turaly oilansam, kókiregime ashy óksik tyghylyp, sharasyzdyqtan qorlanyp ketemin. Keyde otyryp ózimdi-ózim mýsirkep, ayaymyn. Abaydyn: «Bolmasqa bolyp qara ter, qorlyqpen ótken qu ómir», – degen sózi ózi turaly bolsa da, dәl maghan arnalghan.

Hәkim Abay: «Bolmasqa bolyp», – degende, kishkentay, mayda-shýide, bolmashy tirlikterge aralasyp «qara ter» bop qaytesing dep túrghan joq. Kerketken, oryndalmaytyn, shama jetpeytin mәselelerge aralasyp, ómirim qor boldy, – dep túr, úly danyshpan.

Ishinde jýrgen song bildik, kózimizben de kórdik. Bolashaqtaghy nәtiyjelerining qanday bolaryn da shamaladyq...

Orta mektep baghdarlamasy boyynsha jasalghan «Qaraev tehnologiyasy», «Blumm jýiesi», «Kembridjdik oqu әdisi», «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty «reformalar» elimizding orta bilim salasyndaghy oqu jýiemizding tas-talqanyn shyghardy. Osy «bilim reformalary» nәtiyjesinde dәl qazirgi orta mektepterde býkil últtyq tarihymyz ben últtyq ruhymyzdyng qaynar kózi – Qazaq әdebiyeti pәni dәuir-dәuirge bólinip, ghylymiy-teoriyalyq negizde oqytylmaydy. Ádebiyet pәninen belgili bir taqyrypta «shygharma» da jazylmaydy. Keybir «bilgishter» onda túrghan ne bar? «Shygharma» jazylmasa ornyna «Esse» jazylyp jýr ghoy der. «Shygharma» men «Essenin» aiyrmashylyghy jer men kóktey. «Esse» – belgili bir taqyryp turaly oqushynyng jeke oiy men kózqarasy bolsa, «Shygharma» – belgili bir taqyrypty dәleldi týrde, ghylymy negizde jazu. Qazir uniyversiytet studenti atalghan mening keybir oqushylarymnyng aituy boyynsha, belgili bir taqyryptaghy kurs júmysyn ghylymy negizde jazugha qatty qinalatyn kórinedi. Múnyng negizgi sebebi: Balanyng mektep qabyrghasynan bastap «Shygharma» (Sochiyneniye) jazyp ýirenbegendiginde bolyp otyr.

Búl da eshteme emes-au. Qazirgi oqushylar da, studentter de óte sauatsyz. Olar qarapayym sózderding ózin grammatikalyq túrghydan sauatsyz jazady. Bir sózben aitqanda, bilimning alghashqy negizi qalanatyn, orta bilim baghdarlamasy boyynsha jasalghan «bilim reformalarynyn» nәtiyjesinde, biz bilimsiz hәm sauatsyz úrpaq qalyptastyryp ýlgerdik. Olar sauatsyz әri bilimsiz bolmaghanda qaytedi? Qazirgi orta mektep bilim baghdarlamasy boyynsha oqushylar Qazaq әdebiyeti pәnin dәuir-dәuirge bólip, ghylymy negizde oquy bylay túrsyn, jýieli týrde qazaq tili grammatikasyn da oqymaydy. Diktant ta jazbaydy. Oqushygha «2» degen bagha qoygha da, «mynauyng dúrys emes» dep aitugha da bolmaydy. Búl – songhy «bilim reformalarynyn» talaby. Nәtiyjesine jogharyda toqtalyp óttik. «Bilim reformalaranyn» bolashaqtaghy nәtiyjelerining qanday bolaryn kóziqaraqty múghalimderding bәri de bildi. Biz de aityq. Jazdyq ta. «Býgingi bilim salasy: «Kim kinәli?» degennen kóri «Ne isteymiz?» degen súraq tónireginde oilansaq...» (Jas Alash. 6 sәuir. 2017 jyl) «Bilim beruding Últtyq konsepsiyasy kerek, ministr myrza» (Abay.kz portaly 27 mamyr, 2021 jyl) «Siz qatelesesiz, ministr myrza!» (Abay.kz portaly 2 aqpan, 2020 jyl) «Janartylghan oqu baghdarlamasy» degen ne?» (Abay.kz portaly 9 nauryz, 2022 jyl) «Bilim reformalary haqynda» (Egemen Qazaqstan 11 mausym, 2023 jyl) Búlardan da ózge qanshama zertteu, taldau maqalalaryn jazdyq. «Mәu» degen eshkim bolmady. Ásirese, Shynghys han tónireginde joqtan ózgege talasyp, bir-birine «Men»-nen basqany aitpaydy», nemese, «Aty-DT, ruy-QT», – dep jýrgen, kózi tirisinde-aq «klassiyk» atalghan, «últ ziyalysy» dәrejesindegi aghalarymyzdyng birde-biri  últ bolashaghy – jas úrpaqtyng keleshegi ýshin ýn shygharugha jaramady. Últ bolashyghyn oilaugha óresi jetpeytin, búl ne qylghan «ziyalylyq»?

Qazir osy «ziyaly» degen aghalarymyz bolmaytyn nәrsege daulasyp, talasyp jýr. Sonda olardy «Bolashaqta bizdi kim oqidy?», – degen súraq tóniregi oilandyrmay ma? Últ tili ólse, olardyng klassikalyq shygharmalary  da mәngilikke ólmey me? Osy qarapayym qaghidany týsinbese olardyng «ayaqtaghy sugha aghylyp ólgeni ghoy». Últ tilining bolashaghy oilandyrady, «ziyaly-au» degenderding talayymen sóileskenmin. Aytatyndary: «Qalay aralasamyz búl mәselege? Biz mektep baghdarlamasyn týsinbeymiz ghoy».Týsinbeytin týk te joq. Kez-kelgen jalpy orta mektepke barynyz da 5-11 – synyp aralyghyndaghy Qazaq tili, Qazaq әdebiyeti pәnderine arnalghan oqulyqtardy alyp, qarap kóriniz. Bәri de týsinikti bolady.

Bilmedik, qansha aityp jazghanymyzben «auzymyzdyng duasy» joq pa, jogharyda otyrghandar men «ziyaly aghalarymyzdyn» eshqaysysyn da selt etkize almadyq. Maqúl, taghy da aitarmyz, jazarmyz da. Nәtiyje qayda? Ne ózgerip jatyr? Jaraydy, múnyng bәrin qoyshy..

Aldyn ala ne ghylymy zertteu, ne ghylymy eksperiyment jasalmay, talap-talghamsyz, elimizding mektepterine kýshpen engizilgen «Bilim reformalarynyn» nәtiyjesinde qarghysqa úshyraghanday bilimsiz hәm sauatsyz hәlge jetken «joghalghan úrpaqtyn» obaly kimge?!

Búryn da aitqanbyz, taghy da qaytalaymyz: Orta bilim baghdarlamasyna kýshpen engizilgen «bilim reformalarynyn» nәtiyjesinde, adamzat ýshin eng auyr tragediya – «úrpaq joghaltarymyzdy» bildik. Tek men emes, kóziqaraqty múghalimder qauymy týgel bildi. Nәtiyjesining qalay bolaryn aittyq. Áli de aityp kelemiz. Odan ne payda? «Bolmasqa bolyp qara ter» bolghan ómirimizding 10-15 jyly osymen ketipti. Aynalyp kelgende: «Jartasqa bardymnyn» keri boldy. Sharasyzdyqtan kómeyine ashy óksik tyghylady...

Bir memleketti basyp alu ýshin oghan soghys ashyp, atom bombasyn tastap әure boludyng qajeti joq. Ol ýshin sol elding bilim jýiesin tas talqan etseng boldy, – degen ústanymda bolghan shet eldik diyversiyalyq kýshter, bir adamgha tabynyp, jemqorlyq jaylaghan bizding avtoritarlyq jýiedegi paraqor sheneunikterdi aqshamen satyp alyp, «Qaraev tehnologiyasy», «Kembridjdik oqu әdisi», «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty bilim reformalary arqyly elimizding qalyptasqan bilim jýiesin tas-talqan etip, últ bolashaghyn joyyp, tәuesizdigimizding tamyryna balta shauyp jatqanday bolyp kórinedi maghan. «Memlekettik mýdde» degenning ne ekenin bilmeytin bizding jemqor sheneunikterden bәrin de kýtuge bolady.

Elimizding bolashaghy jas úrpaqtyng psihologiyalyq túrghydaghy jeke túlgha bolyp qalyptasuyna jetekshi kýshke iye, últtyq ruh pen últtyq kodymyzdyng negizi – «Qazaqstan tarihy» men «Qazaq әdebiyeti» pәnin ghylymy negizde oqytpaytyn, «Qazaq tili» pәnining grammatikasyn jýieli týrde terendete mengertip, búl pәnnen diktant jazdyrmaytyn, «dúrys emes» dep oqushynyng qatesin týzetuge bolmaytyn, oqushy oiyn jazbasha sauatty týrde jetkizuge ýiretpeytin, elimizding orta bilim baghdarlamasyna kýshpen engizilgen «bilim reformalary» jogharyda aitqan oiymyzdyng anyq aighaghy emes pe?

Qazirgi tanda, Qazaqstannyng búrynghy preziydenti N.Nazarbaevtyng jeke basynyng Qazaqstan baylyghynan úrlaghan aqshasy 200 milliard AQSh dollary degen әngime әleumettik jelide jeldey esip túr. Dәl osy mәselege baylanysty ózimning jeke basym eshnәrse de aita almaydy ekenmin. Sebebi, úrlady desem, dәleldeuim kerek. Úrlamady deyin desem, Nazarbaevtyng ózi búl aqparatty BAQ qúraldary arqyly joqqa shygharghan joq. Ýmitten kýdik basym...

Jeke óz oiym: Dәl osy úrlady degen 200 milliard AQSh dollaryn Nazarbaevqa keshirer edim. Al, biraq, elimizding qalyptasqan bilim jýiesin tas-talqanyn shygharyp, nәtiyjesindegi «joghalghan úrpaq» obalyn Nazarbaevqa eki dýniyede de keshpeymin! Sebebi, biylikting «ýsh tarmaghyn» týgel ózi saylap, absoluttik, avtoritarlyq-preziydenttik biylikke ie bolghan N.Nazarbaev óz kezindegi elemizding jetistigi ýshin de, kemshiligi ýshin de týgel jauapty bolmaq! Bilim salasyndaghy kelensiz jasalghan «reformalar» turaly Nazarbaev bilmeydi eken, – degen әngimeler: «Stalin repressiya turaly bilmey qalypty. 37-ning repressiyasyn jasaghan Stalin emes, Stalinning ainalasy kórinedi», – degen sekildi bos әngimeler.

Qalay desek te, qalyptasqan oqu jýiemizding tas-talqanyn shygharghan «bilim reformalary» ýshin sol kezdegi preziydent hәm Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng últ aldyndaghy kýnәsi men kinәsi shash-etekten.

Jalpy, memlekettik sayasatta qatelikting bolmaghany nemese qatelikting mýmkindiginshe az bolghanyna ne jetsin?! Alayda, úrpaq tәrbiyesi men bilim turaly ýlken sayasattaghy kishkentay qatelik – bolashaq úrpaq aldynan eselep shyghady. Shyghyp ta jatyr. Sondyqtan da, bilim salasy men úrpaq tәrbiyesi jónindegi qatelikke jol joq! Keshirim de joq!

Elimizding bilim jýiesining qazir de jetisip túrghany shamaly. «Jana Qazaqstandaghy» jas úrpaq últty jongha baghyt ústaghan «Eski Qazaqstannyn» «bilim reformalary» jasap bergen kóne jýiesi boyynsha bilim aluda. Eshqayda bastamaytyn búl baspaldaqtyng qashan biteri belgisiz...

Qazirgi bilim salasyndaghy búl atalmysh kelensizdikten qútyludyng bir-aq joly bar! Ol – bilim beruding «Últtyq tújyrymdamasyn» (konsepsiyasyn) qabyldauymyz kerek! Bilim beruding «Últtyq tújyrymdamasynyn» jobasy turaly men ózimning 2021 jyldyng 27 mamyrynda «Abay.kz» portalynda jariyalanghan «Bilim beruding «Últtyq konsepsiyasy» kerek, ministr myrza» atty maqalamda aityp ótkendikten, búl mәselege qazir toqtalyp jatudy jón sanamadyq.

Qazirgi Oqu-aghartu ministri Ghany Beysenbaevtyng osydan biraz búryn «EDECH-KZ» halyqaralyq bilim ortalyghynyng bas diyrektory bolyp jýrgen kezinde belgili jurnalist Aman Tasyghangha bergen súhbatyna qaraghanda, ol qazirgi bilim salasyndaghy daghdarystyng jәi-kýii turaly óte jaqsy biledi. (Súhbat «YouTube» kanalynda kýgi býginge deyin jýr.) Gh. Beysenbaevtyng Qazaqstan Oqu-aghartu ministri bolyp saylanghanyna eki jylgha tayady. Biraq, ol elimizding orta bilim salasynyng barlyq kemshiligi men kemshin tústaryn óte jaqsy bilse de, әli kýnge ýnsiz otyr. Nege? Álde «Ýidegi oidy, bazardaghy naryq búzyp túr ma?» Ol jaghyn bilmedik. Bilerimiz: Jana Oqu-aghartu ministri «Eski Qazaqstannyn» «bilim reformalary» tas-talqanyn shygharghan «kóne sýrleumen» jorytyp keledi. Bet alysy qay jaq? Qayda baryp toqtaydy? Belgisiz...

Elimizding bilim salasynyng qazirgi jay-kýiin býge-shigesine deyin tarqatyp aityp jatuymyzdyng sebebi bireu-aq. Ol – orta mektep baghdarlamasy boyynsha oqytylatyn Qazaq tili pәni men Qazaq әdebiyeti pәnining oqytyluynyng jәi-kýiin retke keltirmey, biz qazaq tilining kósegesin esh uaqytta da kógerte almaymyz! Sebebi, Qazaq tili pәni men Qazaq әdebiyeti pәni – Últtyq ruhymyzdyng altyn tamyry.  Al, Últtyq ruhsyz – últ tilining kósegesi esh uaqytta da kógermeydi. Sóz basynda aitylyp, jeke toqtalghan:

  1. Memlekettik til – qazaq tilin bilmeytin Qazaqstan azamaty barlyq dengeydegi Mәjilis hәm Senat deputattyghyna saylanbasyn jәne memlekettik qyzmetke alynbasyn.
  2. Joghargha tehnologiyalyq jetistikter arqyly týsiriligen últtyq animasiyalyq filimderdi kóbeyte otyryp, qanday elden shyqsa da, balalar kóretin animasiyalyq mulitfilimderdi jogharghy kәsiby dengeyde qazaqshagha audaryp, dublyaj jasau kerek. Balalar tek qazaq tilindegi mulitfiliderdi kórui shart.
  3. Ózge últtar ýshin qazaq balabaqshalarynyng tólem aqysyn 70 payyzgha deyin jenildetu kerek.
  4. Orta mektep baghdarlamasyndaghy Qazaq tili pәnin qalyptasqan grammatikalyq jýiesimen, al, Qazaq әdebiyeti pәnin dәuir-dәuirge bólip (mys: XVIII, XIX, XX ghasyr әdebiyeti degen sekildi) sol ghasyrdaghy tarihiy-әleumettik jaghdaylardy qamty otyryp, ghylymiy-teoriyalyq negizde oqytu kerek, – degen jogharyda kórsetilgen tórt mәseleni halyq bolyp, biylik pen ýkimetten hәm parlamentten talap etip, zandastyra otyryp jónge keltirsek, mýmkin, Últ tili qazaq tilining kósegesi kógerer, – dep oilaymyn.

Siz qalay oilaysyz? Aqyl qos, aghayyn!

Núrghaly Mahan

Abai.kz

67 pikir