Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Bilgenge marjan 2561 17 pikir 10 Sәuir, 2024 saghat 15:47

Erkekter de hidjappen jýredi...

Suret: dzen.ru

Birinshi bólim: Islam әielderining hidjap kiii nelikten?

Eger siz islam elderindegi әielder ghana paranjy nemese hidjappen jýredi deseniz qatelesesiz. Óitkeni keybir islam elderinining erkekteri de betperdemen jýredi.

Batys Aziya men Soltýstik Afrikadaghy islam memleketterinde erkekter betperde (paranjy) býrkenedi. Biraq Soltýstik Afrikada islam dinin ústanghan bir últ bar, olardyng әielderi betperde býrkenbeydi, al erleri qalyng betperde jamylyp, bastaryn býrkep jýredi. Onymen birge ýstine arabsha úzyn shapan kiyedi, beyne әielge úqsaydy. Olar - dualyjylar, yaghny dýniyedegi erleri betperde býrkenetin birden-bir jalghyz últ.

Dualyjy erlerining býrkengen betperdesi, shynyn aitqanda, birtýrli ózgeshe. Múnday betperde key jerde aq ne qara, key jerde shymqay kók matadan salady. Múnyng jogharghy jaghy shash pen mandaydy jauyp túrady, bet aldyn kóru ýshin kózining túsynan eki sanylau qaldyrady. Syrtqa shyqqandyghyn bylay qoyyp, ýide de, әuel deseniz úiyqtaghanda da ony almaydy.

Tamaqtanar kezde as ishuge qolayly bolu ýshin jiyegining tómengi jaghyn az ghana qayyryp qoyady, onda da auzy-múrnyn qolymen qalqalap otyrady. Tuys-tughan, dos-jarandarynyng ýiine qonaqqa barsa da nemese tuysshylay baryp birer kýn qonyp qalsa da, ózara bet kórisuge bolmaydy. Bir tanghalarlylyghy búlardyng túlaboyy tútas orauly bola túrsa da, olar beyne betperde býrkenbegendey kezdesken adamyn op-onay tanidy. Mýmkin adamnyng sóilegen sózinen nemese qimyl-әreketinen biletin bolar.

Úl eseyip 16 jasqa tolghanda dualyjylardyng salty boyynsha әkesi toy jasap, úlyna betperde beredi, sonymen qosa erkin dualyjylardyng dәstýrli qaruy bolghan qos jýzdi qylysh úsynady. Bala osy eki tartudy alghan son, eseyip-erjetken erjigit sanatyna qosylady. Biraq betperdeni birden býrkenbeydi. 25 jasqa tolghangha deyin qasterlep saqtap, onan song býrkenedi, sonan bastap ony basynan almaydy.

Dualyjy erkekterining betin býrkenu saltynyng qalay shyqqany jóninde naqty derek joq. Jamandyqtan aulaq bolu ýshin betperde ústaydy deytin sóz el auzynda kóp aitylady. Óitkeni kóptegen últtardyng diny senimderinde bastyng bet mýshesi, mysaly, múryn, qúlaq, óte-móte auyz týrli kesapattardyng kirip-shyghatyn joly, eger búl kesepattar syrtqy bes mýsheden ótip ishke ense zaqymdaydy, kezdeysoq bes mýsheden syrtqa shyqsa, onda basqalardy ziyandaydy, sondyqtan basty býrkenip jýru kerek deytin tәmsil sóz bar. Olay bolsa dualyjylardyng sәby balalar, jasóspirimder men qyzdar betterin ashyp jýrse bolady deytini qalay eken? Demek, barlyq jamandyqtar balalargha emes, eresekterge әues bolatyn boldy ghoy.

Keyingi kezde últtardyng nәsilin, túrmys-saltyn zertteushilerding tekseruine qaraghanda, túrmysqa shyqqan әielderding betin býrkenip jýru dәstýri atalyq qoghamnyng belgisi eken. Arab әielderining betperde (hidjap) býrkeuin esepke almaghanda, dýniyedegi kóptegen últtarda qyzdar toy kezinde nemese túrmysqa shyghardyng aldy-artyndaghy bir qauym uaqyt ishinde betperde býrkenetin
salt bar. Al, analyq qoghamda әielder betperde býrkenbeydi, kerisinshe basqa rulardan úzatylyp keletin erkekter betperde jamylady eken.

Dualyjylar jalpy alghanda Soltýstik Afrikalyqtargha úqsamaydy. Olar edәuir kesh ýilenedi. Jigit 23 jastar shamasynan bastap betperde býrkenedi. Onyng ýstine ýilengennen keyin úzaq uaqyt (az degende bir jyldan artyq) qyzdyng elinde túruy kerek. Sondyqtan osy siyaqty elderding betperde býrkenu әdeti, shynynda da, analyq qoghamnan qalghan salt sekildi me dep te oilaysyn.

Dualyjylar betperde býrkenudi mәrtebe sanaydy. Búl bas bostandyghy bar erikti erkekterge tәn bolsa qúldardyng betperde býrkenuine rúqsat etilmeydi. Dualyjy qyzdary qúldargha túrmysqa shyghyp balaly bolsa, balasy "eriktiler" (tәuelsiz) dep tanylyp, betperde býrkenu qúqyghyna ie bolady. Al, kýnder dualyjy erkekterimen túrmystansa, odan tughan bala eriktiler esepteledi. Sondyqtan olardyng úldaryna betperde býrkenu qúqyghy berilmeydi. Mine búl analyq qoghamnan qalghan salt sekildi.

Búdan tys, erlerding betperde býrkenui syndy, múnday dәstýrli salttyng úzaq uaqyt boyy saqtalyp kelui, taghy bir jaghynan dualyjylardyn
jaratylystyq ereksheligine jәne olardyng shúghyldanatyn keruenshidik kәsibine baylanysty bolsa kerek. Olar ata-babalaryna tartyp úshy-qiyrsyz Sahara shólining qúmdarynda keruen tartyp shaqyrayghan ystyqta kýn astynda jýredi. Olardyng bastaryna betperde býrkenip, ýstilerine úzyn shapan kiii qúmdy borannan saqtanuy ýshin qoldanylghan shara (amal) siyaqty.

Ózge el basylymynan audarghan Álimjan Áshimúly

Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2393
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2721
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3110
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1792