Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Ózgeler 1355 11 pikir 2 Sәuir, 2024 saghat 17:22

Taq dirildep túr. «Erdoghan dәuiri» ayaqtalugha jaqyn ba?

Suret: AP

Ystambúl meri jәne Respublikalyq halyqtyq partiyadan (RHP) kandidat Ekrem Imamoglu (ortalyqta qala meriyasynyng balkonynda) óz jaqtastaryna ýn qatty. 

2024 jylghy 31 nauryzda Týrkiyada jergilikti biylik organdaryna saylau ótti, onyng qorytyndysy týrik saylaushylaryn da, býkil әlemdi de tang qaldyrdy.

Búl Týrkiya preziydenti Rejep Erdoghannyng 20 jyldan astam uaqyttaghy alghashqy iri jenilisi boldy. Oppozisiya jenisti toylap jatyr. Preziydent Erdoghannyng ózi әzirge biylikten ketpeydi.

Týrkiyadaghy saylau ayaqtalyp, dauystar eseptelgen song Týrkiyanyng 35 ónirinin, sonyng ishinde Ystambúl men Ankaranyng basshylary bolyp basty oppozisiyalyq-kemalistik RHP ókilderi saylanghany anyqtaldy.

Ystambuldyng qazirgi meri 53 jasar Ekrem Imamoglu 51 payyzdan astam dauys jinap, Ádil jәne damu partiyasyndaghy (ÁDP) ózining basty qarsylasy Múrat Kurumdy shamamen 11,5 payyzdyq punktke basyp ozdy.

Ankaranyng qazirgi meri, oppozisiyalyq RHP kóshbasshylarynyng biri Mansur Yavash ta óz qyzmetin saqtap qaldy. Oghan elordalyq saylaushylardyng 60 payyzdan astamy dauys berse, qarsylasy 32 payyzdan az dauys aldy.

Imamoglu siyaqty Yavash ta 2028 jylghy saylauda preziydenttikke әleuetti kandidat bolyp sanalady.

2024 jylghy 1 sәuirde dauystar eseptelip, qorytyndy shygharyldy. Oppozisiyalyq RHP 35 provinsiyada: Ystambúl men Ankaradan basqa, soltýstik, batys jәne ontýstik ónirlerde qala basshylary lauazymdary ýshin kýreste jeniske jetti.

Preziydenttik ÁDP 24 osynday lauazymgha ie bolady - negizinen ortalyq Týrkiyada. Onda halyq eng konservativti kózqarasty ústanady.

Ontýstik-shyghystyng 10 provinsiyasynda kýrdshil Halyqtyq tendik jәne demokratiya partiyasynyn ókilderi mer boldy.

Taghy 8 meriyalyq postty onshyl Últshyl әreket partiyasy (ÚÁP) aldy.

Jalpy Týrkiya boyynsha Respublikalyq halyqtyq partiya (RHP) 37,74 payyz dauys jinady, al Ádildik jәne damu partiyasy - 35,49 payyz kórsetkishke ie boldy.

Búl kýtpegen jәne simvoldyq nәtiyje. Eng aldymen, oppozisiyalyq kandidattar iri qalalarda, eng aldymen Ystambulda jeniske jetkeni kózge týsedi. Búl Týrkiyanyng eng iri qalasy, onyng 16 milliongha juyq halqy bar. Týrkiyanyng qarjylyq, ónerkәsiptik jәne mәdeny astanasy. Osydan 30 jyl búryn Erdoghannyng ózi osynda mer bolyp saylandy jәne onyng biylikke jetken saltanatty joly Ystambulda bastaldy. Byltyrghy preziydenttik saylaudaghy jenisinen jәne oppozisiyalyq koalisiya ydyraghannan keyin Erdoghan qazir Ystambúldy ÁDP-nyng baqylauyna qaytarugha ýmittendi, biraq keshe jenildi.

Ystambuldaghy jәne jalpy Týrkiyadaghy jenilis - Rejep Erdoghannyng «dәuirinin» ayaqtaluynyng basy boldy dep boljaugha bola ma?

«Erdoghannyng biyleushi partiyasy Ystambuldaghy saylauda birinshi ret jenilip otyrghan joq. Esimizde, Imamoglu sol jerde jeniske jetip, 2019 jyly mer bolghan. Biraq qazir alshaqtyq tym ýlken. Eng bastysy, Erdoghannyng ózi jeksenbilik jenilisti jeke basynyng qorlauy retinde qabyldady. Erdoghannyng jәne onyng partiyasynyng jeniluining basty sebebi nede?

Týrkiya halqynyng keminde jartysy eng tómengi jalaqymen túrady. Inflyasiya dengeyi tek osy nauryzda ghana 67 payyzdy qúrady! Al inflyasiya - búl kedeylerge, óz qarajatynyng kóp bóligin kýndelikti azyq-týlik jәne basqa da qajetti zattardy satyp alugha júmsaytyndargha salynatyn salyq ekeni belgili. Baghanyng osynshama qarqyndy ósui kezinde halyqtyng basym bóligi ýnemi kedeylenip otyrady. Búl kópten beri ózgermegen biylikke ashulanyp, tipti óshpendilik tudyrady, búl tipti Erdoghannyng dәstýrli elektoraldyq bazasyn - júmysshy tabynyng az tólenetin bóligi men konservativti sunnittik provinsiyanyng týkpir-týkpirin shayyp tastaydy», - deydi sarapshylar.

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2245
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2601
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2568
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687