Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Talqy 2898 30 pikir 2 Sәuir, 2024 saghat 14:34

Eltanbany ózgertudi úsynyp jýrgen kimder?

Foto: baq.kz

Osydan biraz búryn kóterilgen «Eltanbany ózgertu» turaly әngime kóp qazaqtyng jýregine salmaq saldy. Sonyng biri bolyp, ózim de Eltanba qúndylyghy turaly pikir jazdym: «Qazirgi Eltanbada óte tereng últtyq-filosofiyalyq, danalyq maghyna bar. Ony týsinu ýshin de adam qazaq bolyp tuyluy kerek. Ol sonysymen qúndy. Ony jasaghan jәne komissiyada bekitken qazaqtyng maytalman óner iyeleri hәm qayratkerleri. Qoldanystaghy Eltanbada  iydeyasy onyng kórkemdik formasymen absolutti ýilesimdikte túr. Múnday maghynaly Eltanba eshkimde joq. Ol bizding halyqtyng ruhany әlemi dengeyin kóterip túrghan dýniye. Ony almastyru - qatelik. Oghan ózge diny ne basqa idiomalaryn sindiru de qatelik. Bizding Gerb - Últtyng tereng tarihynyng simvoly!», ‑ dep. 

Býgin jelide belgili qalamger Núrlybek Samatúly Eltanba turaly tosyn pikir bildiripti. Osyny oqyrmandaren bólisudi jón kórip otyrmyz:

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Núrlybek Samatúly:

TAUTEKE MÝIIZDI QANATTY TÚLPARDAN QYMBAT NE BAR?

«Memlekettik Eltanbany auystyru turaly әngimeni kim eken byqsytqan?» dep qolym tiygende aqparat aqtarsam, ony dabyra qyp jýrgen «Jana adamdar» degen jastar qozghalysy eken. Astanalyq jastardan qúrylghan sol qozghalys belsendileri 500 adamgha Eltanba turaly saual qoyypty-mys. Sonda jauap bergenderding 70%-y eltanbadaghy jekelegen keskinderding maghynasyn týsinbeytinin aitqan deydi. Osy esepke sýiengen «jana adamdar» Eltanbany auystyru úsynysyn: «...biz biletin eltanba qúndylyqtarymyz jayly syr shertpeydi әri bolashaqqa jol silter rәmiz emes» dep týsindirmek bolypty.

Mәssaghan! Sonda búlargha qanday qúndylyq kerek?!

BAQ-ta qozghalys turaly birsypyra maqala jariyalanghan eken. Biraq ol maqalalardan qozghalys qúryp, shapqylap jýrgen baldardyng ornyqty oiyn oqy almadym. Kerisinshe búlar turaly kónilime kýmәn úyalaghany.

Eltanbadaghy kók aspan, shanyraq, uyq, kerege, tauteke mýiizdi qanatty túlpar – búlardyng barlyghy qazaqtyng tarihyn beyneleydi. Bergi emes, tym әridegi tarihymyzdy. Ghalymdardyng zertteuinshe, ol bizding zamanymyzgha deyingi 4 mynynshy jyldargha ketedi. Búl turaly әngime tym úzaq, әri óte qyzyq. Ol tarihty aitsaq, osy búiymdardy jasaghan ejelgi ata-babalarymyzgha, olardyng dýniyetanymyna soqpay kete almaymyz. Olardyng elden erek nanym-senimi jadymyzda eriksiz janghyrady. Ol nanym-senim әri tirshilikten bastau alady, oigha qisyndy. Qazirgi biz ústanyp jýrgen nanym-senimdey oidan qúralghan mifter emes. Mening oiymsha, osy ghajayyp tarihymyzdy pash etip túrghan Eltanbamyzdaghy kiyeli keskinderding maghynasyn kóshede kezdeysoq úshyrasqandar emes, «jana adamdardyn» ózderi týsinbegen.

Álde olargha aqyl aityp otyrghan bireu bar ma? Solay siyaqty. Búlargha «EKSPO» qalashyghynan 100 sharshy metrden asatyn kenseni jaldap alyp berip otyrghan demeushi bar kórinedi. Biraq ol demeushining kim ekenin «jana adamdar» aitqysy kelmeydi. Sonymen birge byltyr qarashada Almatyda ótkizgen miytingisine qatysqan 500-dey adamnyng deni qozghalys mýsheleri ekenin, olardyng Astanadan kelgenin, Almatygha deyingi jolaqysyn «Jana adamdar» úiymy tólegenin «Azattyq» radiosy jazdy.

Demek jastardy qoldap, qolpashtap otyrghan bireu bar. Ári ol belgili bir maqsatqa aqshany ayamaytyn bireu. Ol bireuge qazaqtyng ejelgi tarihy, sol tarihpen birge óriletin últ dýniyetanymy únamaytyn siyaqty. Ol tarih onsyz da islam joryqshylary tarapynan joyylugha ainalghan. Tasqa qashalghan jazularymyz, salt-dәstýrimiz halyq jadynan óshirilgen. Tek arap jylqylarynyng túyaghy jetpegen Orhon-Eniysey boyyndaghy jazba eskertkishter men jer astynda myndaghan jyl boyy jasyrynyp jatqan tauteke mýiizdi qanatty túlpar basqynshylyqtan aman qalghan. Sol arqyly tirilgen tarihty taghy bireuler joyghysy  kele me, qalay? Sonda olar Týrkige qymbat, qasterli beynelerdi auystyrghanda, onyng ornyna ne qoymaqshy eken. Kógildir týsti jasylmen auytyrmaqshy ma?

Sondyqtan Eltanbany auystyru degen sandyraqty qon kerek. Onyng ornyna jas úrpaqqa Eltanbanyng jekelegen bólikterin talmay týsindirgen jón. Ol ýshin otandyq arheologiyanyng jetistikterin qatystyra otyryp, auyz әdebiyetimizdegi keyingi diny japsyrmalardy aiqandap, onyng tasasynda tanylmay qalghan Týrkilik úghymdardy, últtyq dýniyetanymdy jas úrpaqqa týsinikti etip oqytqan dúrys. Búl júmys әdebiyetshi ghalymdardyng isi.  Alayda qazir oraza tútyp, namaz oqityn, islamy qaghidattar sanasyna sinip ketken «foliklortanushy» ghalymdar dәl osyny kóktete qony ekitalay-au!

Ábdirashit Bәkirúly,

publisist

Abai.kz

30 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2242
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2597
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2561
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687