Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
Tamyr 884 12 pikir 2 Sәuir, 2024 saghat 14:29

Shejireni bilu – últtyq ruhytyng tazalyghy!

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Shejireni bilu – qannyn, tildin, dinnin, dildin,
últtyq ruhytyng tazalyghy

Redaksiyadan: Astana qalasynda ‑ bәlkim qazaq halqynyng tarihynda túnghysh ret ‑ «Shejire kýni» atap ótildi. Ony ótkizushi keyingi kezde últtyq qúndylyqtardy jastargha týsindirip, sol arqyly bolashaq úrpaqtyng últtyq bolmysyn qalyptastyrugha saliqaly qyzmet etip jatqan «Elorda biyler kenesi» qoghamdyq birlestigi mýsheleri – elimizding qadirmendi aqsaqaldary. Býgin osy is‑shara turaly aqparatpen bólisemiz:

30.03.2024j., Astana qalasy Abay atyndaghy №87 mektep – liyseyinde «Shejire kýni» ótti. Shejire –  últtyng qan tazalyghy, halyqtyng azbay kóbeyining negizi. Tәlim-tәrbiyelik mәni zor jәne yntymaqtyqqa, bauyrmaldylyqqa shaqyrady. Ata-baba, úrpaqtar birligining negizi.

Ruhtyng myqtylyghy  shejire bilude, yaghny ótken tarihyndy bilude jatqanyn eskeruimiz qajet. Shejire - Qazaq halqynyng atadan balagha miras bop kelgen qasiyetti amanatynyng biri. Shejire - halqymyzdyng qasiyetti múrasy. Qazaqtyng toz-toz bop ketpesine kepil de bolghan – Shejire..Ol  - úrpaqtyng ýrim-bútaghyna  deyin bilip, jeti atagha sheyin qan arlastyrmay, (keyde on, on eki atagha deyin) qyz alyspay úrpaqtyng taza ósuin kózdegen halyq danalyghy. Sonday-aq, «Jeti  ghasyryn  bilmegen – últ emes, jeti atasyn bilmegen – qazaq emes», «Jeti atasyn bilmegen – jetesiz», «Tegin bilmegen – teksiz» degen ataly sózder qaldyrghan da qazaq. Qaysysy bolsa da ru namysyn kýitteytin sóz emes, er namysyn dýitteytin sózder.Eldikti, birlikti qorghaytyn sózder. XXI  ghasyrdyng basynan bastap, Qazaqtyng zamany tudy. Halyqtyng últtyq sanasy ósti. El-júrt jaqsy men jamandy, parasat pen paryqsyzdyqty, adal men aramdy aiyra bildi. Halyq óz tarihyna, terende jatqan ata-tegining shejiresine boylay bastady. Búl halqymyzdy biriktiredi.

Qazaqtyng dәstýri boyynsha әrbir adam ózining jeti atasyn bilui mindet. Sol jeti ata tómendegidey atalady:

Balasy.

Ákesi.

  1. Atasy.
  2. Óz atasy.
  3. Arghy atasy.
  4. Úly atasy.
  5. Týp atasy.
  6. Babasy.
  7. Tegi .
  8. Ruy.

Balasy  men Ákesi, Jeti ata (7 ata) shejiresine qosylmaydy.

Qazaq halqy osy retpen qanyn aralastyrmay, úrpaqtaryn taza ústaugha әreket etken. Ózara qúdandalasu tek segizinshi úrpaq jýrejattan bastaluy kerek. Birde on ata, birde  on eki ata dep te aitylyp jýr. Jәrdem Keykinin  «Qazaqy ataular men baylamdar» kitabynda bylay dep jazylghan:

  1. Áke.
  2. Bala.
  3. Nemere.
  4. Shóbere.
  5. Shópshek.
  6. Nemene.
  7. Tuajat.
  8. Jýrejat.
  9. Jekjat.
  10. Júraghat.

Búl әkeden taraghan úrpaqtyng ataluy boluy  kerek.

Bәrimiz, qazaq  halqynyn, keler  úrpaqtyn  densaulyghyn oilasaq, halqymyzdyng shyghu tegin qarastyruymyz kerek, ol ýshin shejire biluimiz     kerek. Qazir, qazaq ýshin janghyru, qan tazalyghy asa qajet. Qazaq tilin, dinin, dilin, jerin, mәdeniyetin qorghau – mindetimiz. Halyqtyng sanyn ósiru - qaryzymyz. Últtyq sanany qalyptastyru – paryzymyz.

«Jeti atasyn bilmegen – jetesiz» degen sóz er jigit ýshin auyr sóz bolghan. Jetimin de, jesirin de eshkimge telmirtpegen. Sondyqtan, ata-anasy er balagha ata – tegin  biludi – paryzy etken. Sonymen qatar, úl bala jeti  júrtyn da biluge mindettegen. Ony qazaqtyng tómendegi maqalynan bayqaymyz.

«Jeti  atasyn  bilgen  er, jeti júrttyn  qamyn jer.

Jeti atasyn bilmegen, qúlaghy men jaghyn jer». demekshi, halqymyz tәlim-tәrbie mәselesin ot basy – oshaq qasymen shektelip qalmauyn qadaghalaghan. El qorghaudaghy tәrbie er balanyng qúlaghyna tughanynan bastap qúiylghan. Jaqsy úl tәrbiyesi әkege syn bolghan. Anasyna min bolghan. «Qazaq qyzgha qyryq ýiden, úlgha otyz ýiden tyiym» jasap otyrghan.  «Er jigittng eki sóilegeni ólghen» - dep, bir sózdi boluyn da qadaghalaghan, tәrbiyelegen.

Jeti ata (jeti júrt) jóninde filologiya ghylymdarynyng doktory, professor (marqúm) Alma Qyraubaeva  tómendegidey ata taratudy kórsetip ketkenin eske týsirsek.  Olar:

  1. Óz atasy  (bir júrty),
  2. Naghashy atasy (bir júrty)
  3. Kindik atasy (bir júrty)
  4. Sýndet atasy (bir júrty)
  5. Pir atasy (bir júrty)
  6. Ókil atasy (bir júrty)
  7. Qayyn atasy (bir júrty).

«Jeti atasyn bilgen er, Jeti júrttyng qamyn jer» degen. Eline jau tiyse, Er jigit osy jeti júrttyn jaudan qorghaugha mindetti. Ruhy myqty Qazaq degen halyqty joiygha Resey imperiyasynyng da, kenes ýkimetining de shamasy jetpedi. Tegin bilmeytin Ivan bolyp kete jazdadyq. Mәngýrttenip kettik ony jasyruymyzgha da bolmaydy. Tegin joghaltqan teksiz ataluy da osydan. Eger, qazaq jastary ata – tegen bilmey ósse, sanasyz tobyrgha ainalyp ketetinin eskerip otyruymyz kerek.   Rusi – degenning ózi, rusyzdar qauymdastyghy ekeni belgili.

Biz Úly Dalanyng úlaghatty úrpaghymyz. Qargha  tamyrly  qazaqpyz.   Shejire taratudy otbasynda dúrys jolgha qoyyluy qajet. «Jaman úl – eline qas bolady, Jaqsy úl – eline bas bolady – degendey jasqy úldy otbasynan tәrbiyelesek, olar: tughan eli men dos-jarandaryna adaldyghyn; qyranday alghyr, súnqarday ór, arystanday aibatty, jolbarystay qayratty, qasqyrday ójet, narday tózimdi qadyr-qasiyettiligin; tylsym syrdy úgha alatyn zeyin-zerdesin; biyikke bastap shyghatyn bilimin; ómirden sybaghasyn әperer ónerin; ayaqtan shalghandy jygha alatyn qayrat-quatyn; el basqaratyn, dau sheshetin qabyletin; kara qyldy qaq jaratyn әdilettiligin; qaymyqpastan, tura aitatyn shynshyldyghyn; jau jýrektiligin men sheshen tildiligin.

Osynday qatang talaptar er jigitke qoyylghan. "Ornynda bar onalady" - deydi atam qazaq. «Jaqsy sóz, jarym – yrys». Tekti, taza qandy qazaq últy, bolashaqta Dýniyening Altynshy (6) Damu baspaldaghyn basqarady. Yaghni, Týrki birlestigin basqarady! Algha! Kók aspan astynda tuyp – ósken, Bóri jýrekti «Kók bórinin» úrpaqtary. Algha! Úly Qazaq dalasynyng Úlaghatty Azamattary! Jaratqan iyemiz jar bolghay!

Ánuarbek Qaykenúly ERALY

«Eren enbegi ýshin» medalining iyegeri, Mәdeniyet qayratkeri, «Elorda biyler kenesi» qoghamdyq birlestigining tóraghasy 

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2648
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716