Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Aymaq 1043 2 pikir 29 Nauryz, 2024 saghat 17:00

«Búl – songhy jyldardaghy eng auqymdy su tasqyny»

Kollaj: Abai.kz

Qazaqstan Premier-ministri Oljas Bektenov TJM Daghdarystyq jaghdaylardy basqaru ortalyghynda tótenshe jaghdaylar ministri Shynghys Arynovtyng esebin tyndady.

QR TJM mәlimetinshe, әkimdiktermen birlesip 2,3 mln tekshe metrden astam erigen su soryldy, 162 mynnan astam qap salu jәne 31 587 tonna iynertti material tóseldi.

Avariyalyq-qútqaru júmystaryna 6349 adam, 2192 birlik tehnika, 689 birlik su soru qúraldary jәne t.b. júmyldyryldy.

Suret: baigenews.kz

"Búl songhy jyldardaghy eng auqymdy su tasqyny. Qazir bastysy - adamdardyng ómirin qútqaru jәne apattyng saldaryn barynsha azaytu. Keyin jekelegen lauazymdy adamdardyng ózderining qyzmettik mindetterin oryndaugha nemqúrayly qarauynyng yqtimal faktilerin anyqtau maqsatynda naqty tekseru jýrgiziletin bolady.

Búl mәseleni men Bas prokurormen talqyladym. Býginde barlyq kýsh-jiger su tasqynyna qarsy júmystargha júmsaldy. Birqatar ónirlerde TJ rejiymi jariyalandy. Mening birinshi orynbasarym Roman Vasilievich Sklyar zardap shekken ónirlerde júmys isteydi ", - dep atap ótti Oljas Bektenov.

Ýkimet basshysy sonday-aq soltýstik ónirlerde su basu qaupi bar ekenin atap ótti. Búghan deyin Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy gidrotoraptardyng jaghdayy tekserilgen bolatyn.

TJM basshylyghyna elimizding barlyq ónirlerinde júmystardyng jýrgiziluine baqylaudy kýsheytu tapsyryldy.

Suret Vikiypediyadan alyndy

Qostanay oblysy

Arqalyq qalasynyng әkimi Ámirhan Asanov su tasqyny bastalghaly beri mobilidi toptardyng kýni-týni tynymsyz júmys istep jatqanyn jetkizdi.

Qostanay oblysynyng әkimi Qúmar Aqsaqalov kóktemgi su tasqynyna baylanysty Arqalyqta jedel shtab qúryp, oblystyng ontýstik ónirlerinde jariyalanghan tótenshe jaghdaylardy tikeley óz baqylauyna aldy.

Oblys әkimi eki kýn boyy tasqyngha qatysty is-qimyldardyng basy-qasynda bolyp, ýilerin su basqan túrghyndardyng da jaghdaylaryn óz kózimen kórdi.

Jedel shtabta Arqalyq qalasy, Amankeldi, Jankeldin audandaryndaghy su tasqyny oblys әkimining basshylyghymen sәt sayyn baqylanyp otyrdy. Atap aitsaq, 27 nauryz kýni Jalghyztal auylynan 2 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan «Orazaly» sharua qojalyghynan bir azamat qútqarylyp, qalagha jetkizildi. «Sarbas», «Baqytbek», «Tansúltan», «Bolat K» qystaqtarynan – 15 adam, Qyzyljúldyz – Qayyndy auyldarynan 128 adam, Ekiding auylynan – 17 adam, «Júman» qystaghynan – 21 adam, «Qazbek», «Salman», «Mallyoba», «Qogha» qystaqtarynan –12 adam, barlyghy 194 adam evakuasiyalandy. Qazirgi uaqytta «Sauqynbay», «Toqqoja», «Qylyshbay», «Beysen» qystaularynan jalpy 17 adamdy qauipsiz jerge shygharu sharalary ótkizilude. Tehnika bara almaytyn eldi mekenderding túrghyndaryn evakuasiyalaugha tikúshaqtar júmyldyrylghan.

28 nauryzgha tekti Arqalyq qalasy әkimdigining jedel jelilerine qalanyng «Severnyi», «Novyi», «Zapadnyi», «Dachnyi», «Dorojnik -1» kentterinen jәne «Rodina» auyly túrghyndarynan167 ótinish týsken. Qazirgi uaqytta tiyisti júmystar jalghasuda. Arqalyqtaghy su tasqynyna kómekke Qostanay oblysy Tótenshe jaghdaylar departamenti jasaghynan – 50 adam, 3 tehnika jәne 1 tirkemeli motopompa, Qaraghandy qalasynyng әskery bólimshesinen – 50 adam 3 tehnika, Qostanay qalalyq Tótenshe jaghdaylar departamentinen 2 tehnika men 5 adam jiberildi. Búghan qosa oblys әkimining pәrmenimen qalaghakeshe taghy 50 motopompa jetkizildi.

Ónir basshysy Qúmar Aqsaqalov tótenshe jaghdaydan zardap shekken birde bir túrghynnyng óz mәselesimen jeke qalmauy qajettigin, qazir tiyisti aimaqtarda adam kýshi jetpey jatqandyghyn, sol sebepti júmyldyru sharalaryna student-jastar eriktilerin tartu kerektigin qadap tapsyrdy.

Suret Vikiypediyadan alyndy

Aqtóbe oblysy

Aqtóbede Elek jәne Qarghaly ózenining Kirpishti kópirine jaqyn ornalasqan bau-baqsha újymdaryn su basty. Týni boyy jýrgizilgen evakuasiya júmystarynyng nәtiyjesinde adam shyghyny bolghan joq. Evakuasiya sharalaryna ózi bastap qatysqan oblys әkimi Ashat Shaharov sugha ketken aumaqtardy týnimen, tanda ózi aralady. Qauipsiz jerge kóshirilgen aqtóbeliktermen kezdesip, barlyq shyghyndy óteumen komissiya ainalysatynyn sóz etti.

Jergilikti sinoptikter tabighy apattyng negizgi sebepterin atady.
Su tasqynynyng tuyndauyna ýsh jaghday sebep bolghan «Qazgidromet» RMK oblystyq filialynyng diyrektory Aygýl Saimova algha tartty. Osy orayda:

«Ádette, týnde aua temperaturasy nólden joghary bolghan jaghdayda sudyng mólsheri kóp bolady. Biyl 26 nauryzda oblys aumaghynda kýn jylynyp, janbyr jauyp, su mólsheri artty», – dedi, Aygýl Saimova.

Endi tarqata aitatyn bolsaq:

Birinshisi sebep – kýzgi jauyn-shashynnyng saldarynan topyraq ylghaldanyp, ayaz kóterilgende qatyp qaldy. Sonyng saldarynan jerde qatqan tonnyng terendigi otyz santiymetrden bir metrge deyin jetken.

Ekinshi sebep – qysta qar men janbyrdyng aralas jauuy. Búl jer betinde múz qyrtysynyng payda boluyna әkeldi. Múzda aua bolmaghandyqtan, qargha qaraghanda ylghal kóp ekeni fizika zandarynan belgili.

Búl ardaghy songhy, ýshinshi sebep – týnde aua temperaturasynyng nólden joghary boluy.

Qysqa merzimdi boljamdar 29-31 nauryzda aua temperaturasynyng týnde -10, kýndiz -3-5 gradusqa deyin tómendeytinin kórsetedi.

Oblysta su tasqynymen kýresushiler ýshin 1000-nan astam arnayy kiyim jiyntyghy tegin tigilip, «GLOBAL-Spesodejda» tigin kәsipornynyng sheberleri Aqtóbe oblysynda kýndiz-týni su tasqynymen kýresushilerge 1057 birlik arnayy kiyim tikken. Ynghayly jәne jyly kiyim jiyntyqtary Aqtóbe qalasy men oblys audandarynyng qútqarushylary men eriktilerine tegin taratyldy.

«Kóktemgi su tasqyny bizding aimaqtyng túrghyndaryn әbigerge saldy. Biz osynday qolaysyz aua-rayynda enbektenip, túrghyndargha kómektesip jatqan jandargha óz ýlesimizdi qosqymyz keldi. Olargha alghystan basqa aitarymyz joq»,- dedi kәsiporyn basshysy Nadejda Shabaeva.

Suret Vikiypediyadan alyndy

GVARDIYaShYLAR ÁLI DE BQO TÚRGhYNDARYNA KÓMEK KÓRSETUDE

Býgin biz elimizding kóptegen ónirlerinde aua rayynyng kýrt ózgeruine baylanysty su tasqyny bolyp jatqanyn bilemiz. Qazirgi uaqytta búl tótenshe jaghday Batys Qazaqstan jәne Aqtóbe oblystarynda óte joghary dengeyde oryn alyp otyr.

Atap aitqanda, BQO-nyng birqatar eldi mekenderi men audandarynda tótenshe jaghday jariyalandy, evakuasiya jýrgizilude. Jergilikti halyq osyghan baylanysty osy tótenshe jaghdaydy enseru ýshin qoldan kelgenning bәrin jasauda. Qazirgi kezde su basqan jerlerde qútqarushylar men eriktiler, sonday-aq Qazaqstan Respublikasy Últtyq úlanynyng 5517 әskery bólimining qyzmetkerleri júmys istep jatyr.

29 nauryzda Últtyq úlannyng jauyngerleri tabighy apattarmen kýresti jalghastyru ýshin Batys Qazaqstan oblysy Asan auylyna attandy. Qazirgi uaqytta Asan auylyndaghy su tasqynyna qarsy túru ýshin 100-ge juyq gvardiyashynyng kómegimen 1200-den astam qúm salynghan qaptan qorshaular salynuda. Sonday-aq, Últtyq úlannyng әskery qyzmetshileri qútqaru operasiyalaryna ýsh ret belsene qatysyp, tabighy apattarmen kýresti jalghastyruda.

Suret Vikiypediyadan alyndy

Úlytau oblysy

Qazirgi uaqytta kenttegi sudyng dengeyi qalypty. Dese de ónirdegi ahualdy óz dengeyinde ústap túru ýshin shtab kezekshiligi ýzdiksiz júmys isteude. Búl rette Úlytau oblysynyng әkimi Berik Ábdighaliyúly ahualdy qatang baqylauda ústaghannan bólek, halyqty aldyn ala habarlandyru, aqparattandyru júmystaryn atqaryp otyrudy tapsyrdy.

Ayta keteyik, ónirde oryn alyp jatqan su dengeyining kóterilu jaghdayy Qarsaqbay kentining su toghany men «Shauypkel» toghanynda da oryn alghan bolatyn. Saldarynan kenttegi 2 avtomobili ótkeli manynan joldy su basu oryn aldy. Jergilikti әkimdik, memlekettik mekemeler, úiymdar jәne erikti túlghalardyng birlese atqarghan is-shara nәtiyjesinde túrghyn ýilerdi su basu jәne zalal kelu oryn alghan joq.

Kenttegi toghanda aghyndy sudyng aldyn alu júmystaryna Qarsaqbay metallurgiyalyq zauytynyng qyzmetkerlerining de kezekshiligi úiymdastyryldy.

Taldysay eldi mekeninen Jezdi kentine evakuasiyalanghan 8 jeke menshik ýilerding iyeleri ýshin jergilikti biylik kólik úiymdastyrdy. Sonday-aq dýley zilzala keltirgen barlyq shyghyndar óteletin bolady. Býgin oblys әkimi Berik Ábdighaliyúly taldysaylyqtarmen kezdesip, olargha kórsetiletin kómek turaly aityp berdi.

"Eng bastysy - adamdar men mal qauipsiz boluy kerek. Keltirilgen ziyandy anyqtau ýshin tehnikalyq saraptama jýrgiziledi. Onyng qorytyndysyna baylanysty jóndeu júmystary men basqa da shyghyndar tólenedi ", - dedi aimaq basshysy.

Suret Vikiypediyadan alyndy

Abay oblysy

Besqaraghay audanynda su tasqynynyng aldyn alu júmystary jýrgizilip, audanda kóktemgi su tasqynynyng aldyn alu sharalary barysynda arnayy jasaqtalghan mobildy top qúryldy. Su basu qaupi bar auyl ishindegi kóshelerden jalpy 19 myng tekshe metrden asa qar shygharylyp, 96 myng tekshe metr su soryldy.

Atalghan audandaghy su basu qaupi bar Boztal, Qaraghayly, Óndiris, Besqaraghay, Qarabas auyldarynyng jәne Begen auyldyq okrugine qarasty Begen orman sharuashylyqtarynda jaghday qazir qalpyna týsti. Jalpy audan kóleminde 455 tonna iynertti material tóselip, 11 925 tekshe metrden asa su shygharyldy. Atalghan júmystargha 85 adam jәne 49 tehnika júmyldyryldy.

Abay oblysynda evakuasiyalanghandar ýilerine oralyp, bir jasap qaldy. Aymaqta erigen qar suynyng saldarynan bógetter men eldi mekenderdi su basqan bolatyn. Qyzyl su jýrgen Ayagóz, Aqsuat audandarynyng túrghyndary arnayy evakuasiyalau punkterine ornalastyrylghan edi. Býgin audan halqy ýilerine qaytty. Jarma jәne Ayagóz audanyndaghy su basqan auyldargha oblys әkimi Núrlan Úranhaev arnayy baryp qalyptasqan jaghdaymen tanysyp, tiyisti tapsyrmalar berdi.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2193
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2581
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2505
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1680