Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Ádebiyet 1701 0 pikir 28 Nauryz, 2024 saghat 13:35

«Sheteldegi qandastarymyzben qauyshyp qayttyq»

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Belgili aqyn, jurnalist Dәuletbek Baytúrsynúly biyl 8 nauryzda 60 jasqa tolypty. Ekeuimiz jyl esebimen týidey jastymyz, al ai-kýnin eseptesek ol menen 3 ay 16 kýn ýlken.

Men Dәukenmen Qúljada jýrgende aqyn Kerim Elemesúlynyng jataqhanasynda tanysqam. Aqquasha kelgen, súnghaq boyly, minezi kórkem, sóilese qalsang әngimening mayyn tamyzyp aitatyn búl biyazy jigitpen alghashqy tanystyghym osylay bastalyp edi. D.Baytúrsynúly sol kezde Kýnes №1-Pedagogikalyq tehnikumynyng jalpy pәnin oqyp kelip, tughan auyly Monghúlkýre audany №1-qazaq orta mektebinde múghalim jәne oqu isining mengerushisi eken. Keyin ol Shynjang Oqu-aghartu institutynyng fizika fakulitetine baryp, eki jyl bilimin tolyqtyryp keldi. Men Qazaq eline qonys audarudyng sәl aldynda Dәukeng Ile oblystyq Halyqtyq sayasy keneske (oblystyq mәsilihatqa) qyzmetin auystyryp kelip edi. Dәukeng Qúljada úzaq túrghan joq, 1994 jyly Qazaqstangha birjolata kóship keldi. Biraz baspasózde júmys istedi, arada kýn kóristing qamymen Barholka bazarynda sauda jasady.

At ainalyp qazyghyn tabar degendey, ol baspasózge qayta oraldy. «Halyq kenesi», «Islam jәne órkeniyet» gazetterinde, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng janynan shyqqan «Ádebiyet aidyny» gazetinde tilshi, jauapty hatshy, Bas redaktordyng orynbasary bolyp qyzmet atqardy. Jәne halyqaralyq mәdeni-intellektualdy Dialog Euraziya Platformasynyng «da Qazaqstan» jurnalynyng Bas redaktory boldy. Qazir balalargha arnalghan «Móldir búlaq» jurnalynyng Bas redaktory bolyp júmys istep jýr. Qazaqstan Jazushylar odaghynyng jәne Jurnalister odaghynyng mýshesi.

Ólenderi 1988 jyldan QHR jәne QR-daghy merzimdi baspasózde ýzdiksiz jaryq kórip keledi, «Jas tolqyn»  jinaghyna engen. «Kýnәsiz meken», «Mәngilik meken», «Lәtipa lýpili» jyr jinaqtarynyng avtory. Ádeby basylymdarda jiyrmagha juyq syn maqalalary jaryq kórdi.

2004 jyly «Otan» partiyasymen «Ana tili» gazetining úiymdastyrghan ghylymy ekspedisiyasynyng qúramynda bola otyryp, Qazaqstan, Resey, Mongholiya, Qaraqalpaqstan, Ózbekstan sekildi elderdi aralap, shekara ónirindegi qazaqtar ómirimen tanysyp, 35 kýnde 20 myng shaqyrym jol jýrip, syrttaghy әdebiy-mәdeny jәdigerlerdi jinap qaytqandardyng biri boldy.

Sol kezde «Mәdneny múra – dostyq kepili» degen avto sheruding basy-qasynda bolghan aqyn Dәuletbek Baytúrsynúlyna jolyghyp sapardyng barysyn súraghan edik. Býgin sol súhbatymyzdy nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Dәuletbek Baytúrsynúly, siz halyqaralyq  dengeydegi  «Avto sherudin» kuәsi bolyp keldiniz. Búl sapardyng negizgi maqsaty ne? Oqyrmandargha qysqasha týsindire ketseniz?

– Búl jogharghy  «Avto sherudin» úiymdastyrylu maqsaty preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng «Mәdeny múra – dostyq kepili» degen atpen atqarylghan shara bolyp tabylady. Búl iydeyany qozghaghan «Ana tili» gazetining újymy. Búghan demeushilik kórsetken «Otan» respublikalyq sayasy partiyasy. Jetekshimiz Kenjebay Múhammed – Shәrip.

Avto sheruge siz «kim» bolyp qatystynyz?

– Men búl ekspedisiyagha atamekenge qonystanghan oralman aqyn retinde, әri etnografiyalyq taqyryptar boyynsha, Qytay bóligindegi mәselelerge qatysty shaqyryldym.

Alghashqy jospar boyynsha 5 elge baru tiyis ekensizder. Qyrghystan men Qytaygha ne sebepten bara almay qaldynyzdar?

– Jospar boyynsha Resey, Ózbekstan, Qyrghystan, Qytay jәne Mongholiya elderin aralau bolatyn. Qyrghyz eline barmay qalu sebebimiz kólikting tehnikalyq ahauynan bolsa, al Qytaygha barmay qalghanymyz mingen kólikterding Qytaygha shyghu vizasynyng bolmauyna baylanysty boldy. Qalghan bóligindegi barugha, kóruge tiyisti jerlerding bәrinde boldyq. Mәselen Reseyding 8 guberniyasy men bir respublikasyn, Ózbekstannyng bes oblysyn, Mongholiyanyng Bayan-Ólgy aimaghyn, Qazaqstannyng 10 oblysyn aralap qayttyq.

– Búl «ekspedisiyagha» sizden basqa kimder qatysty?

– «Ana tili» gazetining birinshi orynbasary Ertay Ayghaliyúly, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng jauapty hatshysy Tilek Dәuletov, geolog Moldiyar Serikbaev, Qazaq radiosynyn  jurnalisti, jazushy Jenis Aqpanbetov, «Últtyq telearnasynyn»  jurnalisti, filologiya ghylymynyng kandidaty Mamay Ahetov, týsirushi operator Erghaly Medet, arheolog-tarihshy Arnabay Núrjanov jәne Ahmet Toqtabaev, foto tilshi Samat Qúsayynov, zerger Asqarbek Ábeuov, týriktanushy Ýseyin Nýsipjan Hәkiym, jýrgizushiler Asanbek Ábeuov, Erbol Baysaparov sekildi azamattar boldy.

–  Ekspedisiya qansha kýnge jalghasty?

– Avto sheru Almatyda  jasaqtalghanymen, 16 shilde kýni Astana bәitereginen resmy bastau alyp 20 tamyzda 35 kýndik sapardy ayaqtap elge otyrdyq. Jalpy 20 myng shaqyrym jol jýrippiz.

– Halyqaralyq ekspedisiya ýshin 35 kýn azdyq etken joq pa?

– Áriyne azdyq etti. Óitkeni uaqyttyng azdyghy, jýrisimizding asyghys boluyna әkelip soqty. Keybir kóbirek ayaldaytyn jerlerge onday mýmkindikter bolmady.

– «Mәdeny múra» demekshi, qazaqqa qatysty tarihy manyzy bar qanday oryndarda boldynyzdar?

– Tarihy oryndardan Reseyde Chelyaby obylysyndaghy Temirlan  múnarasy, Arhayym qalasy. Volgograd oblysyndaghy Mamay qorghany. Astrahani oblysyndaghy Altyn orda memleketining astanasy bolghan Batudyng sarayy. Qúrmanghazynyng kesenesi, Ózbekistandaghy Núrata degen jerdegi  Áyteke biyding qorymy. Samartqanttaghy Jalang tós batyrdyn  meshiti. Atyraudaghy Sarayshyq qalasy, Manghystaudyng Beyneuindegi pir Beketting jer asty meshiti. Jambyl jerindegi Qúlandy qalasy, Taldyqorghandaghy Qoylyq qalasy sekildi jerlerdi zertteudi maqsat ettik. Sonday-aq ózbek, qaraqalpaq aghayyndar men tauly Altay respublikasyndaghy Altay últynyng erekshelikterimen de tanystyq.Qazaqsha jer-su attaryna, jer bederine kónil bóldik. Osy arqyly últymyzdyng baytaq dalasyndaghy basyp ótken joldaryn kózben sholyp, oigha týiip qayttyq.

– Dәuke, sizder kórshi 3 eldegi aghayyndardyng arasynda bolyp qayttynyzdar. «Týbi bir qazaq» degenimizben jasaghan ortasy men sayasi- zantýzimi әr týrli. Búl olardyng tiline, salt-sanasyna, psihologiyasyna әser etpey qoymaytyny anyq.

– Áriyne, «qazaq» degen bir últtyng balasy bolsaq ta jasaghan ortamyz ben, ómir sýrip otyrghan memleketting úqsamauyna baylanysty ishinara bir-birine úqsamaytyn artyqshylyqtary men kemshin tústary jeterlik. Reseyding Omby, Orynbor, Astrahan obylystarynyng Qazaqtarymen shekaralas audandarynyng qazaqy qalpy, últtyq erekshelikteri kónil quantady. Tauly Altay Respublikasy Qosaghash audany tipten birynghay qazaq deuge bolady. Al Qorghan, Chelyaby, Saratov, Volgogradqatarly ónirlerge ishkerlep kirgen sayyn jaghday mýlde bólek. Sol bayaghy kolhoz-sovhoz ómiri. Búiyrghan júmysti istep, bergen aqysyn alady. Bizdegidey búzylyp, qirap jatqan ýy bolmasa da auyl-auyldyng týri jýdeu, ensesi shóge bastaghan aghash ýiler. Qyna men mýk basqan shifyrlary sarghayyp kórinedi. Osynday auyldyng ara-túra kóshesinen orystarmen aralas ómir sýrip otyrghan qandastarymyzdy kezdestirdik. Qart kisilermen óz tilimizde sóilese alghanymyzben, qyryq jastan tómendegileri mýlde maqúrym. Qazaqstan degen eldi bilse de, biraq ony kóz aldyna elestete almaydy. Qorghan obylysy Orqamys degen auyldaghy 20 jastar shamasyndaghy jigitpen orys tilinde әngimelestik.

– Atyng kim? – desek, ol:

– Atym Abay, – dedi.

– Abay degen kim? – desek.

– Bilmeymin, mýmkin kompazitor bolu kerek, – dep alaqan jayyp túr.

Óitkeni búl eldimekende  qazaq mektebi atymen joq, joldastary orys. Otbasynda da oryssha sóilesedi. Auyldyng jaghdayy bylay bolghanda, qala ómiri tipti qiyn ekeni bayqalady. «Biz Qazaqstannan keldik» degende tym bolmasa bir eleng etpegen qandastarymyzdyng kózinen jylt etken bir úshqyn, jýreginen sezim tappay dal boldyq. Degenmen әr jerde qarlyghashtyng qanatymen su sepkendey qazaq mәdeny ortalyqtary bar eken. Búghan da qanaghat ettik. Sebebi, mәdeny ortalyqtardyng jetekshileri kileng qarakóz qaryndastar men apalarymyz eken. Ombyda Altynay, Chelyabydy Aygýl, Saratovta Qanym, Kýlәsh, Volgogratta Zara  sekildi ruhy biyik, jany taza jaqsy jandardy kezdestirdik.

Al, Qaraqalpaqystandaghy aghayyndardyng túrmys tirshiligi әr qily, jaghdaylary mәz emes eken. Men sizge bir mysal aitayyn: Qypshaq auyly dep alalatyn eldi mekende MAI  beketinde tekseruden ótip, endi jýrgeli túrghanymyzda, jol shetinde eki adiyalgha oranyp jatqan eki bala túra sala bizge jýgirip kelip: «Benzin alasyzdarma?» – dedi. Óitkeni búl ónirdegi barlyq janarmay qúy beketteri qanyrap bos qalghan. Tek Tәjikstan jaqtan kontrobandalyq jolmen kelgen benzinder auyldardaghy bay  adamdar arqyly satylady eken. Janaghy eki bala bizdi 18 shaqyrym jerdegi Qypshaq auylynyng ortalyghyna alyp kelip, eki jigitke kezdestirdi. Sóitip biz janarmaydy osy jigitterden satyp aldyq. Al bizdi ertip kelgen eki balanyng biri 7- synyptan, ekinshisi 9- synyptan oqudy tastap, kýn kóris qamyna ketken. Olar eki arada deldal bolyp otbasynyng shәi-túzyn tabady eken. Áke-shesheleri jer iyelerine jaldanyp maqta egistikterine júmys isteydi eken. Qaraqalpaq jerinen Ózbekistangha ishkerlep kirgen sayyn jaghday sәl basqasha. Múndaghy qazaqtardyng qareketi de әjep tәuir.

Mongholiya Bayan-Ólgiy qazaqtary búl eki jaghdaydan mýlde basqasha, sheteldegi birden-bir taza qazaq eli, qazaq qalasy, mal sharuashylyghyn berik ústanghan beygham erkin jatqan kóshpeli tirlik. Ósim jaqsy, biz kórgen otbasynda  5-6 dan bala bar. Mektep ómirinen mekeme júmystaryna deyin bәri-bәri qazaqsha. «Habar», «Últtyq arna» - syn jәne Qytaydyng qazaqsha kanaldaryn kóre alady eken. Ózderin qazaq elining bir bóligindey sezinedi.

– Sizder bolghan eldegi qazaqtardyng Qazaqstangha degen yntasy, kózqarasy qay dengeyde?

– Qazaqstangha oralu  turaly oilary da әr aluan. Reseyding Volgograd  oblysy Palassovka audanynda bolghanymyzda Kenjeghaly Múhanbetov degen aghamyz:

«Adam balasy tuylghan eken әiteuir bir óledi. Men ýshin Reseyde jýru ne, Qazaqstanda jýru ne, bәri bir. Joq әlde  Qazaqstangha barsam ólmesting suy bar ma? «Úrpaq deysinizder me?» men óz taghdyrymdy ózim bilemin. Al bala-shagha óz tәleyinen kórip alsyn. Olarda qayda bolsada bir kýni óledi...» degen jәisiz sózdi estidik.

Ózbekting Nouayy oblysy Kenimaq audanyndaghy Jaughashty Shaghataev degen qart kisi: «Búl mening ata-babamnyng tuyp  ósken jeri. Eshqayda qozghalghym kelmeydi. Kerek desender Áyteke babamyz myna túrghan 63 shaqyrym jerdegi Núratada jatyr. Qayda bolsa da júmysty jaqsy istese kiyim býtin, qaryn toq  bolady. Osy Qazaqstangha kóship jatqan elge tang qalamyn?! Olar ne izdep kóship jatyr?» dese . Al Bayan-Ólgiyding qyrqalarynda mal baghyp jýrgen jerinen kezdesken Jaylaubay degen zamandas: «Múndaghy ómir maghan әri tynysh, әri jәili. Anau qystyq (qystau) qoradan shyqsam myna bókterdegi qúdyq basyna kiyiz ýy tigip tasynyp alamyn. Qoyym әne, qodasym (sarlyq) mine, jylqym onda jatyr.Alda-jalda osylardy satugha tura kelse Qazaqstannan bir bólmeli ýy de ala almaydy ekenmin. Sebebi mening tórt qoyymnyng qúny onda bir-aq  qoy. Sondyqtan kvotagha kirmesem, kóshuden qorqamyn. Ári ol jaqta tannyng atysy, kýnning batysyna deyin tynymsyz tirshilikpen, aqsha tabu azap. Uayym kóbeyip shashyng agharady. Degenmen tuystarymyzdyng birazy kóship ketken... Týbinde mende qozghalarmyn!» – deydi.

Búl azdaghan adamdardyng kóz qarasy. Al Bayan-Ólgiyding ýlken kóshi әli jalghasuda. Jol boyy birneshe kóshting kele jatqanyna kuә boldyq. Onda kólik jaldaudyn  qymbattyghyn bylay qoyghanda, Monghol – Resey kedeni, onan Resey – Qazaqstannan kedenderine deyingi myndaghan shaqyrym alys jol azaby auyr soghatynyn ózinen ózi týsinikti. Basytysy ondaghy bauyrlardyng asqaq ruhy saqtalghan, qozghalys toqyramaytynyna senimdmin. Ózbektegi el eki uday kuy keshude. Arqasyn kenge salyp malyn baghyp, qauyn-qyrbyzyn satyp juretúratyn kórinedi. Al Reseydegi tuystardy bólingen kvota, kórsetiler kómek ózi izdep baryp tappasa «qazaqqa baryp «Iuan» atanghansha orysta qazaq bolyp, ýirengen tirligimizde jýre túrayyq» dep otyrghan adamdar tap qazir qozghala qoymas.

Osy jaghdaylardy kórgen song baryp kózim jetkeni – shyghysymyzdaghy Qytay qazaqtary naghyz jankeshtiler eken-au dep oiladym. Olar kvotany kýtip, «meni qaytesinder» dep alaqan jayyp otyrghan joq. Qonaqqa, oqugha kelu jolymen jәne kóshi – qonmen jan – jaqtyly әdis amaldar izdep shegaradan beri asudy oilap otyr. Qatysty mekemelerding qúryp tastaghan kedergileri saldarynan jyldap kezek kýtudi bastarynan ótkizip, kelipte jatyr. Átteng onda bógep ústap otyr! Eger qoldaryna vizasy bar otbasylarynyng ózine ghana, ashyq rúqsat etilse ýlken kósh kerueni týzeler edi.

Biz «Mәdeny múra» dep izdep jýrmiz. Onyng basty qaharmany adam emes pe?! Olay bolsa kóshi-qon sayasatyn dúrys jolgha koya bilsek tilimiz, salt-sana dәstýrimiz, әdep-ghúryp, anyz-әngime, jyr-dastanymyz, ata jolymyz, san myng qolymyz óter edi – au!...

Qazaqy boluy qalyng Bayan-Ólgiy  qazaqtarynyng mәdeny múrasy kónil kónshite me?

– Biz kórgen jerlerdegi este erekshe qalghany Bayan-Ólgiydegi últtyq múrajay. Ondaghy qúndy eksponattar. Dәl әzirgi tirlikterinde tútynyp jatqan Aqboz uyleri, әsem  últtyq órnektermen naqyshtalghan baular, alasha syrmaqtar. Bayyrghy tas qora, tas uyler, tegene kúiryqty qazaq qoyy últtyq ereksheligimizdi aighaqtap-aq túr. Alayda biz búlarmen qansha alysqa barmaqpyz?...

Áyteke babamyzdyng basyna kesene túrghyzyp pa?

– Ózbekstannyng Nouayy oblysy Núrata audanynda iyisi  qazaqqa belgili Áyteke biyding qabyry qarausyz qúlap jatyr. Basynda eshbir belgiside joq. Biz ol arany Kenimaq audanyndaghy Babanyng 8-úrpaqtary Álibek Sәrmenbay, Beybit Minәsәrúly qatarly kisilerden anyqtadyq. Olardyng aituynsha kezinde sol ónirdegi qazaqtar aqsha shygharyp basyna belgi túrghyzbaq bolghan. Alayda olardyng qolyndaghy qarjy Biatanyng ataghyna layyq kesene túrghyzylmaytyn bolghan son, júmys bir mashina tas týsirumen shektelgen. Olardyng « Qazaqstannan bir qayyr bolyp qala ma» degen ýmitteri joq emes. Al Qazaqstannyng biylik basynda otyrghan azamattar búghan moyyn búrama eken?! Ataghy Alatauday Áyteke babamyzdyng basynan osylay jasyp qayttyq.

Qazaqstannyng 10 oblysynda bolypsyz. Sizdinshe oralmandardy qay obylystargha shoghyrlandyrghan dúrys.

– Oralmandardy ornalastyrugha 15 oblystyng barlyghyda ynghayly, qolayly deuge tolyq negiz bar. Alayda Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng «Últtyq  arnada» bergen súqbatynda atap ótkendey Soltýstik ónir asa qolayly dep edim. Sebebi, Ontýstik ýsh oblystyng onsyzda halqy tyghyz, jeri targhalan. Songhy kezdegi «ózen jaghalaghannyng ózegi talmaydy» degen qaghidagha negizdelip, bazarly ólkeni barymen talshyq etip jatqan júrt edәuir qanyqtyrghan sekildi. Syrtqy kósh pen ishki kóshting baghyty osy mekenderge toghysyp jatyr. Bir oryndy shiyrlap, túyaq kesti etkenshe, ata-baba saltyn kuyp, úzaq-úzaq qonys shalghan da jón-au dep oiladym. Óskemen, Semey, Pavlodar, Petropavl, Aqmola, Qostanay óniri týgin tartsa mayy shyghatyn shúrayly jayylym. Kóz jetpes kósilgen óris. Ormandy suly alqap egis dalasyn aitsaq  tausylmaytyn abzaldyqtary bar. Ári baspana jaghy da onay sheshiledi. Basshylardyng da qabaghy týzu, adamdary anqyldaghan, qúshaghy ken... «Toygha barsang búryn bar, búryn barsang oryn bar» demey me dana halqymyz. Alda kóship keletin qandastaryma osylay qúlaq qaghys etkim keledi. Búlay istesek birinshi – ózimizge jenildik, ekinshiden, orystanynqyrap ketken obylystarymyzdyng ortasyna tilimizding sapaly túqymyn seuip, dәstýrimizdi qayta janghyrtar edik.

– Jalpy Qazaqstannyng qazirgi tynys-tirshiligi jaman emes deysiz ghoy?

– Osynday úlan-ghayyr jer batysy  men shyghysyna, ontýstigi men soltýstigine atpenen alty ay jol jýretin úly dalany ata-babamyzdyng qalay saqtap bizge jetkizgenine tang qaldym da, Allagha shýkirshilik ettim! Ázirge iyelik etip otyrghan teritoriyamyzdyn  tútastyghyn saqtap, tuymyzdy tik ústasaq, qalghan olpy-solpymyz ornyna kelip «Kósh jýre týzelmey me?!» Aqtóbe, Atyrau, Manghystay ónirindegi múnay men gaz, ontýstiktin  jemisi men maqtasy, shyghystyng týsti metaly, altyny men kýmisi, Soltýstikting aq bidayy men aq qayyndy ormany birin-biri tolyqtyryp túr. Jasalyp, janartyryp  jatqan temir jol men asfalit joldary bizding jarqyn bolashaghymyzdy tayau jyldardyng belesterinen kórseteri anyq, oghan biz senip qayttyq.

– Ángimenizge rahmet!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2244
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2597
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2565
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687