Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Ádebiyet 1268 5 pikir 22 Aqpan, 2024 saghat 14:14

Aqylbek Shayahmet. Búl dýnie nege jalghan?

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Búl dýnie nege jalghan?

–  Búl dýnie nege jalghan?

–  Óitkeni, tau qúlap, órtengen orman.

–  Búl dýnie nege jalghan?

–  Óitkeni, qúlpyryp ósken gýl solghan.

–  Búl dýnie nege jalghan?

–  Óitkeni, jýzege aspaghan kóp arman.

–  Búl dýnie nege jalghan?

–  Óitkeni, mal-mýlkin, barlyghy qalghan.

–  Búl dýnie nege jalghan?

–  Óitkeni, ajalgha eshkim de bola almas qorghan.

–  Búl dýnie nege jalghan?

Óitkeni, shyn ómir kýtip túr aldan.

Birden on birge deyin

(eresekterge arnalghan sanamaq)

Bir!
Tura jýr!
Eki!
Jaqsy oigha beki!
Ýsh!
Biyikten tómen týs!
Tórt!
Jýrekti shalmasyn dert.
Bes!
Qiynnyng týiinin shesh!
Alty!
Býtining bolmasyn jarty.
Jeti!
Kórinsin maqsattyng sheti.
Segiz!
Sóz aryq, is bolsyn semiz.
Toghyz!
Ómiring bolsyn anyz.
On!
Alysqa aparsyn jol!
On bir!
Úiqasy kelmey túr, qúrghyr!

Súhbat

–  Kýnde kórip jýrmiz,
Bәrin bilip jýrmiz...
Jemqor, paraqor, pәleqor
Qayda?
– Bizding elde!
– Sybaylas, uday mas, misyz bas
Qayda?
– Bizding elde!
– Jaghympaz, qúmarpaz, aqyly az
Qayda?
– Bizding elde!
– Bir ayaghy jerde,
Bir ayaghy kórde,
Ol ne?
– Bilseng de bilme,
Kórseng de kórme,
Kóresini kórmey
Kórge de kirme.
– Nege?
– Jónsiz saual qoyyp,
Midy jeme!

Dialog

-  Basta nege kóz ben qúlaq joghary?
-  Olar kóru jәne estu qúraly.
-  Múryn nege tómen túrghan olardan?
-  Dem alugha, iyis sezuge jaralghan.
- Auyz ba eken qam jasaytyn әrdayym.
- Tamaq jeuge, sóz sóileuge ol dayyn.
- Ishinde onyng túrghan joq pa  otyz tis.
- Otyz tising – syrttan qorghar bekinis.
- Al auyzda salaqtaydy til nege?
- Tildin, sirә, paydasy kóp elge de.
- Ne aitar eding basty ústaghan moyyngha?
- Moyyn basty búrghyzbaydy qiyngha.
- Sonda qalay baghalaysyng iyqty?
- Iyq jýkti kóterumen sýiikti.
- Keude jayly kórgen jandar ne deydi?
- Keudesi keng bolsa elin de eleydi.
- Eki ayaqqa  qanday talap qoyasyn?
- Sol ayaqpen jýrip dýnie jiyasyn.
- Eki qoldyng bar ma kórgen qúrmeti?
- Júmysy onyng – adamgha etken qyzmeti.
- Múnyng bәrin biylep túrghan sonda kim?
- Ol ózinning basyndaghy mi, janym!
- Adam nege túrady eken eljirep?
- Tebirenip, tolghantatyn – ol jýrek!

Monolog

Jelip jettim jetpiske,
Ne bitirdim tal týste.
Tazarttym ba Tobyldy,
Saldym ba ótkel Ertiske?

Ashtym ba bir ken kózin,
Sóiledim be el sózin.
Júrt qinalyp jýrgende
Kórsettim be men tózim?

Álde keyin qaldym ba,
Borkemikteu boldym ba.
Jaghympazdy jәdigói
Jaqtan úra aldym ba?

Jalbaqtamay tórege,
Birge mingen kemege
Jolaushygha jany izgi
Kórsettim be ónege?

Kórip jýrip syy týrli,
Qandyrdym ba úiqymdy.
Shamam kelmey qaldy ma
Oyatugha júrtymdy?

Janym ashyp halqyma,
Ne qaldyrdym artyma.
Berik bola aldym ba
Ata-baba saltyna?

Saqtadym ba tilimdi,
Ústadym ba dinimdi.
Nege, biraq, jýregim
Tilim-tilim tilindi?

Nalamdy kim týsindi,
Múng toltyrdy ishimdi.
Óz әlimshe jasadym
Qoldan kelgen isimdi.

Túrsam bәrin saralap,
Bolghan shyghar qanaghat.
Endigi isti ayaqtau
Úrpaghyma amanat!

*   *  *

Qytay jatyr jerimning bir shetinde,
Orys jatyr jerimning bir shetinde.
Qoja qylghan solardy qonysyma,
Aytshy, Alla, ózinning qúdireting be?

Tauy, qyry, ózeni qazaghymnyn
Salady eske babamnyng taza kýnin.
Qúlpytastar qisayghan kýnirenip
Jetkizer me halyqtyng aza-múnyn?!

Ózenderding taza edi suy qanday,
Jaghadaghy jap-jasyl nuy qanday?!
Sonday júmsaq bolatyn topyraghy,
Basyp qalsang – tabanyng jylynarday.

Oylasaq da jýrmiz dep anyq basyp,
Qaz-ýirekti ýrkittik mamyq tasyp.
Jota-belden kiyikter aua kóship,
Ózen-kólden ketipti balyq qashyp.

Ótken ótti, ketti dep búrynghylar,
Ishke býgip jata ma syryn búlar.
Tuyp-ósken jerde de, qarap túrsam,
Tolyp ketti qular men jyryndylar.

Jetpey jatyr aitqan sóz sanalygha,
Áldekimning jasaghan amaly ma?!
Taza auany simirip jútsam dep em,
Gazdyng iyisi tireldi tamaghyma.

Jaqsylyqqa búrylyp el niyeti,
Jauyn jauyp, tazaryp jerding beti,
Músylmannyng dúghasy qabyl bolyp,
Jelmen, sumen ketse eken kelgen derti.

*   *  *

Tәurat, Zabur, Injil, Qúran – tórt kitap,
Tórteuinsiz qalar edi júrt jútap.
Jypyrlaghan japyraghy bolmasa,
Adamdargha saya bolmas qúr bútaq.

Bәri esepte – ótken jolyn, basqan iz,
Basqa kelgen tauqimetten qashpanyz.
Jәbir kórseng andyp jýrgen dúshpannan,
Jýregine qorghan bolar – bes paryz.

Ash jýrse de oraza men namazyn
Úmytpaghan jany jomart qazaghym.
Keyingiler zeyin qoyyp jýrsin dep,
Jazyp ketken nazymy men ghazalyn.

Sol qazaqty dinsiz degen kýnshilder
Ázәzil me? Aytyndarshy, kimsinder?!
Adamzaty jaralghan dep maymyldan,
Áli kýnge ateist bop jýrsinder.

Bireu jayau, minse bireu arbagha,
Oryn tabar barlyghyna keng dala.
Tuystaryng qaza kelse tosynnan,
Amalsyzdan jýginedi moldagha.

*   *  *

Suyq tiydi tamaghyma.
Jóteldim.
Qamshy tiydi túshy etime.
Kóterdim.
Kózdep atqan oghy tiydi dúshpannyn,
Qúday salsa, men kóndim.
Alla jazsa, aman-esen ótermin.
Saqta meni ottan, sudan, apattan,
Til tiygende, kóz tiygende ne etermin?!

*   *  *

Tәy túrdym.
Qaz bastym.
Taghy attadym.
Qopardym tong bolghan  qyrtysty qap-qalyn.
Boyyma júqty ma ter tógip tapqanym?
Bireuge jaqtym.
Bireuge jaqpadym.
Artyma qaradym.
Ayaldap, toqtadym,

Osynsha jol jýrsem, boyymda joq pa min?!
Arman ne mingen song sipalap at jalyn,
Keng jolgha aparsa kishkentay soqpaghym.
Ilgeri jýruge key kezde joq halim,
Kókirek key kezde – qaynaghan ot-jalyn,
Raqat pa, azap pa,  aldyna kep túrmyz
Artynda  ne bary beymәlim qaqpanyn...

Aqylbek Shayahmet

Abai.kz

5 pikir