Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Ádebiyet 1899 0 pikir 21 Aqpan, 2024 saghat 12:14

Yrysbek Janbolatúly. Júmbaq qala - Seypil

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Almaty oblysynyng Rayymbek (Narynqol), Kegen, Shonjy audandarynyng teritoriyasyna Qytay jaqtan súghynyp kelip "Ketpen tauy" dep atalatyn tau bar.

Al búl tau Qytay jerinde "Ýisin tauy" dep atalady. Ýisin tauynyng kýngeyi men teriskeyinde Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng Kýnes, Toghyztarau, Shapshal, Tekes, Monghúlkýre degen audandary ornalasqan. Taudyng eki qaptalynda Ýisin obalary molynan kezdesedi. Óitkeni qytay arheologtary men tarishylary solay dep zerttep jýr.

Aqyn Yrysbek Janbolatúly Naronqoldyng Sýmbesining (Abay auyly) irgesindegi, Monghúlkýre (Órtekes) audanynyng Týrgenbúlaq auylynda dýniyege kelgen.

Onyng aituyna qaraghanda, osy Týrgenbúlaq auylynyng ornynda tarihta jermen jeksen bolyp ketken "Seypil" degen qala bolghan eken.

"Bizding bala kezimizde osy "Seypil" dep atap ketken ejelgi júmbaq qalada adam sýiekteri shashylyp jatatyn, ony ýlkender qaytadan jerlep qoyatyn. Sol jerden ýy salghan adamdar kóne zattar tauyp alatyn. Keyde iri adamdardyng sýiegi shyghatyn, bir jiligining ózi qazirgi adamdardyng jilik sýieginen bir ese ýlken bolatyn. Órtekestegi Ýisinder tarihyna tiyesili "Qyzyl qala" osy Júmbaq qala boluy әbden mýmkin. Osy qala turaly tolghanystan "Júmbaq qala" degen poemam dýniyege kedi", - deydi aqyn.

Biz aqynnyng osy poemasyn sizderding nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdik.

JÚMBAQ QALA

Dýniyege qanbay kózi shóldegen,
Al adamzat ne qasiret kórmegen?
Baqyt izdep bar ómirin sarp qyp,
Bayan tappay kelte ómirden aqyry,
Birin-biri jerge suyq jerlegen.

Jer betinde jatqan talay syr túnyp,
Aqiqatyn shyndyghymen syn qylyp.
Kedey bay bop, patsha Qúday bolam dep,
Óresimen pende shirkin úmtylyp.
Ótti talay zaman kóshi qym-quyt.

Pan, tәkappar, saghym dala jatqan bir,
Talay tarih kerueni asqan qyr.
Tas menireu jatyr tóbe kósilip,
Qúpiyasyn biler aspan – tek jan bir,
Júmbaq syryn jer jasyryp tәn jatyr,
Ótti qansha sodan beri zaman dýr?!
Beymәlim búl kim boldy eken, tәiiri-ay,
Júmbaq syry topyraqqa ainalghan,
Kóne júmbaq qaladaghy adam bir.
Hanzada ma sheyit bolghan soghysta,
Álde, sirә, satyp alghan qúl ma eken?
Synghyrlaghan aru ma әlde syrghasy,
Kanizagi bolghan hanym kýng be eken,
Kimge qonys bolghan, sirә, búl meken?!

Qiyal shirkin erkin oimen sharlasyn,
Dýniyeni kózdep janar janghasyn.
Qúpiyasy ashylmaghan san ghasyr,
Kim tonady júmbaq qala qambasyn,
Kim búrdy eken kýiretuge at basyn.
Netken jauyz jýrek jútqan tas bauyr,
Bir qalanyng oiran qylghan qaqpasyn.

Saltanatyn tәrk etip jaulaghan,
Talay patsha qyzyghyna qanbaghan.
Zúlymdyq pen múng qalagha kýiregen,
Kýnirenip jylaydy aspan, tau, dalam.
O, Han-Tәnir, kók tiregen, sen aitshy,
Jaralghaly qasiyetinnen tanbaghan.

Qay ghasyrdan tarihyndy bastadyn,
Ýisinnen be, әlde, ertedegi Saq pa, Ghún?!
Jarty әlemdi jaulaghan ol Shynghys pa,
Qay ghasyrdan bastau alyp jatqanyn?
Elesimen jatqan tereng bir saghym,
Kim otarlap, kim qiratyp kim shapty?
Qay patshanyng alghan kelip han taghyn.

Kýbirimen sybyrlaghan pendenin,
Kim talqandap, kim joydy eken enbegin?
Jer betinde joyylghan myng san halyq,
Qatal taghdyr tartyp ómir kermegin.

Jer jasyryp kýnbezin kýn qaqtaghan,
Dýniyening syryn adam tappaghan.
Han sarayyn altynmenen aptatyp,
Jener bәrin, jener ghasyr attaghan.
Semser qylysh qynabynda jatpaghan,
San keruen dýniyeni taptaghan.

Qansha patsha ótken óktem jar salyp,
Qansha keruen kósh týzegen tamsanyp.
Júmbaq qala syryn býgip túr shógip,
Súp-súr ghasyr hikayasyn aqtaryp.

Sәuletimen jalghasyp baq janbaghan,
Ótti qansha ózgerip myng san ghalam.
Jolaq, jolaq joldar jatyr bel asyp,
Zamananyng ýni jelmen zarlaghan.

Qúlyndayyn qúndaqtaghan kógendep,
Syr jasyrghan qúpiyasyn shegendep.
Túr tarih aqtarylmay paraghy,
Jatyr jylap qasiretin jenem dep,
Júmbaq qala kuәsi bop jer men kók.

Qúpiyasyn qimay tereng jatqa anyq,
Kýiin bólek syr dalagha aqtaryp.
Qay antúrghan jermen jeksen etti eken,
Qansha qylysh jýzinen ot, qan tamyp?
Qanshama batyr sauyt kiyip qan keship,
Qanshama adam zar jylady shermende,
Qanshama adam jaugha úrandap attanyp?

Dýbirimen týrki kóship sharlaghan,
Syr shertedi tәkappar tau, pang dalam.
Kezeninde keruenning izi qap,
Múnyn shaqqan júldyzdargha samsaghan.
Jer betinde jatyr júmbaq bir qala,
Jauyzdyqtan qaljyraghan, sharshaghan.

Múnlyq syryn aitar jan joq bir qanyp,
Jasady dep búl qalada bir halyq.
Topyraghyna teri singen qanymen,
Tamyryna tarihtyng shyrmalyp,
Jasyn tógip qanday múnlyq jylady
Zaryn jútyp qasiretpen múndanyp?
Sodan beri qansha ghasyr, jyl ótti,
Taghy qúlap qansha patsha jyndandyp.

Jatyr shógip syry júmbaq bir qala,
Topyraghynda torqa bolyp múng nala.
Qansha patsha taghynda bas iygizip,
Qansha súmdyq bolghan taghy zil-zala.

Anau qamal qay handyqtyng qamaly,
Attila ma, Kýltegin be, Tamariys?
Ay tolyqsyp aspanynda janady,
Jym-jyrt kýige engen kóne qalanyn,
Baghy janyp, shamy nege janbady?!

Qúpiyasyn qaynatyp oy tariyh,
Kýy bop enip ketti me, әlde, sanagha.
Dombyradan tógilgen kýy shanaghy,
Teniz tolqyp úrghanday kep jaghagha,
Múnyn tereng júldyzdargha shagha ma?!

Múrager me talasqan han taghyna,
Zúlym mystan týsken be әlde zaryna.
Syr jasyryp júmbaq qala múnary,
Otyrmaghan patsha kelip taghyna.

Obalaryn eskertkish qyp ornatqan,
Jaghasynda ózen aghyp, jol jatqan,
Ýisinderding bәlkim kóne júrnaghy,
Bolar bәlkim Qarasha han, Baqtiyar,
Tәnir Qúty han ordasy ornatqan.
Bolghan ghajap túlparlardyng mekeni,
Taqqa handyq hanzadasy talasyp,
Jansyz kelip esil halqyn sorlatqan.
Eljau Kýnby qorghany ma keshegi.

Tariyhqa tas menireu tom jatqan
Han[1] ordanyng ýsh hanymyn syy qylyp,
Otarshyldar tarihyna jol tartqan,
Oy talasyp Han-Tәniri zangharmen,
Kók Tәniri qúdiretine syiynyp,
Saharada saltanatpen alghan dem.
Tarihtyng óshpey biyik shynary,
Shúghylasy biyiginde núr qúiyp.

Múnyn tereng bólisetin taularmen.
Ýisinning búl ordasy ma kýn sýigen,
Syry júmbaq búl qalany kim bilsin?!
Bar shyndyghyn úrlap jatqan kýndermen.
Pende tirlik qyzyghymen kýn kórgen,
Qaldy kimnen júmbaq qala, júmbaq syr,
Kimder ketip, búl qalagha kim kelgen?!

Eteginde Ýisin taudyng túnshyghyp,
Qyrshyn ýmit qyrshynynan qyrshylyp,
Qúpiyasy júmbaq әlem bir synyq,
Kýnde ótemin jaghasynan eskermey,
Kýibenimen kýn ótkizgen tirshilik,
Búl qalanyng syry júmbaq, beymәlim,
Jazylmaghan dastan týgil, kýndelik,
Sodan beri qansha ghalam ózgerip,
Qansha taldar qurady eken,
Qansha talgha býr shyghyp?!
Bir keruen el keledi jalghasyp,
Qúdayyna jasap jýrgen qúlshylyq,
Biraq, әtten...
Aytar múnlyq shejiresin qarttar joq,
Kókeyine sәule qonghan túp túnyq,
Jatyr shógip júmbaq qala tarihy,
Meni eseytken tughan jerde túnshyghyp.

[1] Han - Qytaydyng Han patshalyghy.

Yrysbek Janbolat

Abai.kz

0 pikir