Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Talqy 2057 32 pikir 14 Aqpan, 2024 saghat 14:29

Kitapshyl qauym quanyp jatyr...

Kollaj: Abai.kz

QR Mәdeniyet jәne aqparat ministri Aida Balaeva Kitap shygharu Erejesin úsynghaly redaksiyagha ony qoldau hattary kelip jatyr. Búl – elimizde kitap shygharudaghy qordalanghan mәselelerding kóptiginen habar beredi. Úzaq jyldar kitap shygharu, baspa júmysyn retteu salalary esh baqylausyz bolyp, ol últtyq mýddege say memlekettik iydeologiya qalyptasuy ýrdisinen tysqar qalghan edi. Óitkeni, «kitap mәselesi» elimizding mәdeny salalaryn: әdebiyetti, teatrdy, kinony, ónerdi jәne ghylymdy biriktiretin irgetas sanalady. Sol ýshin «irgetasty bekitu – mәdeny damugha jana serpin beru» bolyp tabylady

Suret: Abai.kz

Dәuren Quat, «Qazaq әdebiyeti» gazetining bas redaktory:

JAZUShYNYNG TUYNDYSY - JALPYNIKI

Qazaq qoghamy naryqtyq qatynasqa kóshkeli beri «nәpaqadan qaghylghan» qauym qalamgerler bolghan.  «Apyr-au, qybyrlap-jybyrlaghan jannyng bәri enbegine qaray aqy talap etedi, ailyq aqsha alady, sonda búl aqyn-jazushynyng tandy tangha úryp jazghan dýniyesi myna zamanda súrausyz, qúnsyz bolghany ma?» dep, әli kýnge dalmyz. Sebebi bizde, «jazushy jazsa, ózi ýshin jazady» degen bir doghaldau týsinik minberge minip alghan. Jә, jazushy ózi ýshin ghana jazsa, bylayghy júrttyng deni qaryn men qaltanyng qamy ýshin qareket qylyp jýr emes pe? Onyki – óziniki. Jazushynyng tuyndysy – jalpyniki.

Qazirgi qasang tilding qalybyna salyp qayyrsaq, materialdyq emes dýnie óndiretin jeke túlghanyng jasaghany (yaghni, jazghany) memleketting ruhany qazynasyn toltyrady. Áriyne, jazarmannyng bәri jasampazdardyng qatarynan tabyla bermeydi. Jazarmannyng da jazarmany bar. Bayaghyda «Qazaq әdebiyeti» gazeti «ghasyr halturshiygi» degen mәsele kótergen. Sondaghy kózdegeni bir adam edi. Joq, halturshik o zamanda jalqy emes-túghyn. Kóp edi, qazir de jetip artylady. Sol «haltekender» qalt-qúlt etken shiman bet shygharmalarymen baspalardy basyp aldy. Baspalardyng da osy kezde bazary jaynap, samauryny qaynap qoya berdi dersin. Bir kitap – jýz pәlenbay myn  tenge. Bajalystanyz! Sóitip baspalar men halturshiyk-grafomandar qosylyp aldy da, kitap patshalyghynyng toz-tozyn shyghardy.

Múnyng syrtynda tuma talanttardyng da kitaptary jaryq kórip jatty. Biraq olardyng saf tuyndylary ormanday oily oqyrmannyng qolyna tie bermeytin boldy. Aqyn-jazushylar shygharmasynyng baspa betin kórgenine, sózining tasqa týskenine ghana shýkirshilik aityp otyratyn halge dushar boldy. Qalamaqynyng qarasyn kóruden qaldy. Biraq kýnderding bir kýni biylik pen qogham tarapynan qalamgerler auylyna qaray oqys búrylys bolatynyn ishimiz sezetin. Sonyng anyq belgisin Mәdeniyet jәne aqparat ministri Aida Balaevanyng kitap basu isine qatysty úsynghan tyng tәsilinen anghardyq.

Ministr hanym kitapty sapaly, mazmúndy etip shygharudyng erejelerin eskerte kelip, qoljazba birneshe sýzgiden ótip baryp oqyrman ortasyna jol tartatynyn aitty. Demek, aldaghy uaqytta qazaq oqyrmany mazmúny bay, tili kórkem, oiy kemel shygharmalardy oqityn bolady. Bәrekeldi! Kitaby 160 betti qamtityn qalamger 4 mln. tengening kólemindegi grantty iyelenbek. Al avtorlyq qúqyq avtordyng ózinde qalady. Búl erejeni aqyn-jazushylar quana qoshtap, jelpinip otyr. Endeshe, «Ay da Pushkiyn, ay da sukin syn!» demekshi, aida, jaz, tógil, tópelet, qúrmetti qalam iyesi!

Suret: halyqline.kz

Núrjan  Ábjanúly, «Halyq» gazetining bas redaktory Qazaqstan  Jurnalister  odaghynyn  mýshesi,

MÚQABASYNDA MIN JOQ, IShINDE DYM JOQ KITAP ShYQPAYTYN BOLADY

Býginde ne kóp, qaptaghan kitap ta, belsendi «jazushy» da kóp. Biraq oqyrman az. Sebebi sol, janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqtay sany bar da, sapasy joq dýniyeler oqyrmannyng oljasyna ainala almay túr. Óitkeni deni oqyrmannyng jýregine jol tappaydy. Yaghni, kitaptyng múqabasynda min joq, ishinde dym joq. Áriyne, barlyq kitap osynday eken degen oidan aulaqpyn.

Endi elimizde kitap shygharu salasyn damytu boyynda is-sharalar qabyldanyp jatyr eken. Búl júmysty kýsheytudi Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi qolgha alghaly otyr. Ol turaly sala ministri Aida Balaeva әleumettik paraqshasynda jariyalaghan beyne ýndeuinde aitty.

«Kitap – adamzat ýshin eng qúndy qazyna. Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi kitap shygharu júmysyn kýsheytudi qolgha alyp otyr. Búl rette, osy saladaghy tyng bastamalarmen tanystyrudy jón kórdim. Birinshiden, kitap basu isi ýlken jauapkershilikti talap etedi. Sondyqtan búl salany damytu ýshin jana ereje qabyldanady. Soghan sәikes kitaptar birneshe saraptamalyq satydan ótip, tek ýzdikteri ghana jaryq kóredi» dedi ol.

Sol ýndeuden baghamdaghanymyz, otandyq ghylymiy-zertteu ortalyqtarynyng әleumettik zertteuinen keyin ghana ókiletti organ qay kitapty, qansha kitap shygharu turaly sheshim qabyldaytyn bolady. Sonday-aq, búryn qoljazbagha gonarar tólense, endi onyng ornyna jana әdeby tuyndylargha grant berilmek. Audarma әdebiyeti boyynsha «Mәdeniyet turaly» Zanyna birqatar ózgeris engizilmek. Sonymen qatar, atalghan Zanda jazushynyng mәrtebesin aiqyndau úsynylghan. Odan basqa da ózgerister aitylghan.

Bir sózben aitqanda, kitap shygharu isine memleket tikeley ózi aralasatyn bolady. Búl, bir jaghynan, paydaly bolsa, ekinshiden, key kitap senzuradan óte almaytyn tәrizdi. Nede bolsa, býgingi bәsekelesip kitap jazyp, óz әuletining nemese jeke adamnyng otbasylyq ómirin pash etetin arzanqol kitaptardan arylsaq deymiz. Sonday-aq, zanghar jazushylar men klassik túlghalardyng kitabyn shetke ysyryp tastaghan psihologtardyn, blogerlerding jarnamasy jer jaratyn kitaptaryn da talghamgha negizdeytin uaqyt jetken siyaqty. Endi tek elekten ótken sapaly dýniyelerdin, kórkem әdebiyetterding basylyp shyqqanyn qalaymyz. Áriyne, búl jerde kim kóringenning arzanqol dýniyelerin basyp shyghara beretin jekemenshik baspalardy da shektep, elge belgili baspalardyng júmysyna dem bergen jón.

Suret: adebiportal.kz

Arasanbay Estenov:

KITAPTY ÚRLAP ShYGhARATYN ALPAUYT BASPALARGhA TIYM SALU KEREK

Bizding pikirimiz: birinshiden, biyliktegiler baspa (izdatelistvo) men baspahanany (tipogifiyany) ajyrata bilui tiyis. Ásirese, Balalar kitabyn shygharatyn arnayy jeke baspalar iriktelui mindet. Sonda ghana "bar jaqsymyz - balalargha" dep, mazmúngha say bezendirilgen baldyrghandar kitabyn shygharugha qol jetkizemiz!

Sodan keyin kitapty avtorgha aitpay úrlap shygharatyn alpauyt baspalargha tyiym salyp, jauapqa tartu jolyn qarastyrghan jón bolar edi. Búl bassyzdyqty 2019 jyly  "Foliant" baspasynan shyqqan bizding "Kóne kentter kýmbiri" kitabymyz bastan ótkergen son, aityp otyrmyz.

Al qoljazbany saraptamadan ótkizu mindetti! Ótimi jaqsy, kóp oqylatyn kitapty mol tirajben qayta basylatyny da búrynnan bar ýrdis. Eshqanday janalyq emes!

Endigi jerde tek sybaylas jemqorlyqty auyzdyqtay alsa, bolghany. Bizdinshe, ol ýshin "tenderdin" ashyq, jariya týrde ótuin qamtamasyz etetin tetik tabu shart! Bar bәle osynda! Býginde «tender» degening jemqorlardyng jemsauynyng naq ózi bolyp túr.

Qoghamnyng bir ýzik pikiri osy. Sóz sonynda aitarymyz: búl Erejege Ghylym salasyna tikeley qatysy joq, ne bolmasa, ónerge de (әdebiyetke delik) qatysy alshaqtau «ghylymiy‑tanymdyq әdebiyettin» mәselesi jeke bap retinde qaralsa deymiz. Sebebi,ghylymiy‑tanymdyq kitaptar «gonorar ýshin» dep tek paraq sanymen ólshene almaydy. Kerisinshe, ghylymiy‑tanymdyq kitaptar meylinshe qysqa‑núsqa, mazmúny naq әri úghynyqty jazyluy shart. Al, oghan tóger ter qomaqty roman jazudan bir de bir kem emes... Odan әri aitsaq ‑ onda, tanymdyq kitaptardyng elimizding adam kapitalynyng ósuine, adamnyng intellektualdy damuyna tiygizer әseri óte joghary bolady der edik.

Toptamany әzirlegen Ábdirashit Bәkirúly   

Abai.kz

32 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2244
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2600
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2568
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687