Júma, 21 Mausym 2024
Aqmyltyq 1657 9 pikir 23 Qantar, 2024 saghat 14:46

Mektep újymdaryn TJD «sarbazdaryna» ainaldyru qanshalyqty oryndy?

(TÓTENShE JAGhDAY QYZMETI OGhAN DAYYN BOLMAY ShYQTY)

Qantardyng 22nen 23‑ne qaraghan týni almatylyqtar zilzala apatynyng qanshalyqty qauipti ekenin aiqyn sezindi ‑ saghat týngi 12‑den sәl asqanda jer gýrildep, ýiler shayqala bastady. Búrynnan ondaygha ýirengen almatylyqtar әueli jaybaraqattyq tanytty. Alayda, búl joly jer silkinuin tez arada toqtata qoymady... Jarty minuttan astam kóldeneng shayqalghany az bolghanday, bir uaqytta tolqyn payda boldy. Mine, osy kezde ghana tez es jighan júrt japa‑tarmaghay syrtqa úmtyldy...

Juyrda ghana ýy esigi aldyna «Tótenshe jaghday oryn alghanda túrghyndardyng jinalatyn jeri» atty qazaqsha‑oryssha taqtalar ilindi. Áriyne, biz onyng týngi jer silkinisin aldyn ala bilgennen ilindi me, joq jәy iline saldy ma – bilmeymiz. Biraq ol taqtadan biz «tótenshe jaghdaylarda jinalatyn orynnyng biri jaqyn manaydaghy mektep pen ony sport zaldary» ekenin bildik. Biluin bilsek te, onyng tótenshe úiymdastyryluy qalay boldy? Oqigha neni kórsetti?

Endi osyny ret‑retimen bayandayyq:

Eng aldymen, jer silkingende alghashqy qonyraular mektep diyrektorlaryna týsken. Olar tez arada jinalyp, mektepke tez jetip, jinalatyn oryndardyng esigin ashyp, jinalghan júrtty qabylday bastauy kerek eken. Solay boldy da – diyrektorlar esikterdi ashqyzdy. Al, eger,  mektep basshysy telefonyn óshirip tastaghan bolsa (týn mezgili ghoy), ne bolmasa, qonaqqa ketip qalsa, ne syrqattanyp qalsa (betin aulaq qylsyn)  ‑ ne bolar edi? Dәl osy jaghday oryn alsa, TJK ne istey alar edi? Qanday syltau tabar edi? Onyng ýstine, eldegi kóptegen mektep diyrektorlary әiel adamdar. Al әielderdi bir sәtte TJK «sarbazdaryna» ainaldyru qanshalyqty oryndy әri mýmkin? Olarda TJK tarapynan arnayy sertifikattalghan rúqsat bar ma? Diyrektorlar tótenshe jaghdaymen ainalysugha mindetti me?.. Mine, osy súraqtar aldymen kókeyge oraldy. Endeshe, osy mәselede TJK óz mindetterin dúrys atqarmay otyr deuge bolady.

Jalpy, TJ erejesi dúrys júmys isteui ýshin «Árbir jinalatyn oryn TJ jariyalanghan sәtten bastap, TJK qúzyryna ne qarauyna avtomatty týrde ótui tiyis degen «arnayy búiryq» boluy tiyis emes pe? Odan әri, TJK qyzmetkerleri ne onyng arnayy tirkeudegi «shtattan tys» ókilderi eshbir núsqausyz, eshbir búiryqsyz TJ oryn alghan sәtten bastap avtomatty týrde óz mindetterin atqara  bastaulary kerek edi. Olar TJK‑ning arnayy kurstarynan ótken, inspeksiyalanghan, sertifikattalghan kuәlikteri bar adamdar boluy kerek. Mysaly, mektepterde ony әskery dayyndyq ne deneshynyqtyru pәnderining múghalimderi boluy mýmkin (tek mektep  diyrektory emes).  Mine, osynday arnayy dayyndyqtan ótken «shtattan tys» adamdar TJ bastalghan sәtten bastap, ózderining «TJK qyzmetkerlerine» ainalatynyn biluleri kerek. Sol sәtten bastap olargha «shtattan tys» dep emes, «shtattaghy qyzmetker» degen status berilui tiyis jәne bolashaqta osy qyzmetine say olargha TJK‑dan jalaqy berilui tiyis.

Al, týndegi  jaghdayda bәri basqasha boldy. Mektep diyrektorlaryn «aydap әkelu» әreketi oryn aldy... IYә, olar esikterdi ashudy qarauyldargha búiyryp, ózderi birer uaqyttan song (bireui erte, bireu kesh) mektepke keldi.. Tek sodan keyin ghana TJK ókilderi, eki qoly qaltada, «tekserushi» funksiyasyn atqara bastady: «anau nege anday emes, mynau nege múnday emes» dep...

Endi qaranyz, sol TJK tekserushilerining osylay tekseruge qanday qúqy bar? Diyrektor olardyng qúzyryndaghy qyzmetker emes, ol  ‑ Bilim ministrligine baghynyshty adam. Onyng mindeti TJK funksiyasyn atqaru emes, bilim beru isin úiymdastyru. Sondyqtan, oghan núsqau beruge TJK ókilining zandyq qúqy bar ma? Joq... Mine, keshegi jaghdayda osynday óreskel sәikessizdikterding oryn alghanyn atap ótkimiz keledi.

Degenmen, búl joly almatylyqtar jer silikinisine birshama dayyn ekendikterin bayqatty: adamdar ýiden shygharda liftimen emes, satymen jýrdi, dalagha shyqqandaghy qajet zattaryn da aludy úmytpady jәne t.t. Áriyne, Almaty siyaqty alyp megapoliste tabighy apattyng zardabyn elestetuding ózi qorqynyshty. Mysaly, milliondaghan adamdardyng әrqaysysynyng qorqynysh payda bolghandaghy reaksiyalary әrqalay bolary anyq. Búl – apatty jaghdaydaghy tez tuyndaytyn haostyn, ýreyding eng bastapqy sebebi. Onday haos oryn alghanda apattyng zardaby eselep artady. Sebebi, adamdar qorqynyshtan óz qútqarushylarynyng júmystaryna ózderi kedergi bolyp, óz ómirlerine qauip tóndiredi.

Áriyne, búl jaghday kóbimizge týsinikti. Biraq, búl arnayy qútqaru isimen ainalysatyn salanyng qyzmetkerlerine «ereje» sanalady. Olar óz qyzmetin eng aldymen «qauipting aldyn alu» jәne «qútqaru» maqsatyna baghyndyrulary kerek. Onymen Tótenshe Jaghday Komiyteti (TJK) qyzmetkerleri túraqty týrde ainalysady. Onda jýzdegen‑myndaghan arnayy dayyndyqtan ótken, teoriyalyq bilim alghan mamandar júmys isteydi. Mine, sondyqtan da halyq tótenshe jaghdaylarda TJK búiryghyna sózsiz baghynyp, olardyng núsqaularyn búljytpay oryndaydy әri oryndaugha mindetti. IYә, halyq arasynda «Etikti etikshi tiksin» degen maqaldaghyday «Qútqaru isimen qútqarushy ainalyssyn» deuge әbden bolady.

Biraq, osy jerde mynaday týitkildi súraq kónilge oralady: «Biz  ómirimizdi senip tapsyryp otyrghan Qútqarushy qanshalyqty bilikti, qanshalyqty maman, qanshalyqty óz isining sheberi?» degen. Zandy súraq. Sebebi, biz Qútqarushygha ózimizden bólek, bala‑shaghamyzdyng ómirin tabystap otyrmyz ghoy. Al ol oghan kepil bola ala ma? Eger, ol maman retinde biliksiz bolsa, onda oghan ózimizdi «tapsyrudyn» qajeti qansha? Árkim ózi jantalasyp, ózin ózi qútqarmay ma?..

Mine, mәselening tórkini osy súraqpen toqaylasqanda kóp nәrsening basy ashylatynyn bayqadyq.

Odan ózge, TJK osynday oryndarda qajetti qúral‑saymandar men dәri‑dәrmekterding bazasy, «alghashqy kómek kórsetu qyzmeti» aldyn ala úiymdastyrylyp, ony «qozghalysqa keltiru» algoritmi aldyn ala josparlanyp, bekitilgen boluy qajet edi ghoy ‑ osy jaghynan da ýlken olqylyqtar bar ekeni bayqaldy.

Biz búl jerde túrghyndardy der kezinde habarlandyrudyng keshigip jetkenin  aitqan joqpyz. Al, onday habarlardyng qazaq tilindegi núsqasy tipten keshikkeni turaly aitpay‑aq qoyayyq – «betti bastyq, túra qashtyq» degendey...Biz bolashaqta TJK qyzmetine tek qana abyroy tileymiz! Halyqtyng da qalauy osy dep bilinizder.

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz

9 pikir