Júma, 1 Nauryz 2024
Din men tin 1530 3 pikir 27 Qarasha, 2023 saghat 14:08

Jat aghym iydeologiyasynan qogham zardap shegip otyr!

Býgingi qazaq qoghamy ýshin din taqyryby óte nәzik taqyryptardyng biri. Dese de, ózekti taqyryp. Aqparattyq kenestikte әr aluan әngime órip jýr. Osynday alaghay da búlaghay uaqytta el azamattaryna dinge qatysty tura aqparat auaday qajet-aq. 

Songhy uaqyttary Ortalyq Aziyadaghy kórshi memleketter jat aghymdarmen, ózge iydeologiyalyq baghyttarmen kýresude «ayttym bitti, kestim ýzildi» qadamdargha baruda. Ózbekstan biyligi biyl әielder men erlerge qoghamdyq oryndarda diny joralgha jasaugha, nikab kiyip, qaugha saqal qoiygha zang jýzinde tyiym saldy.

Dәl osynday qatang sharagha Qyrghyz Jogharghy Kenesi de barugha sheshim qabyldap, zang jobasyn qyzu talqylauda.

Qazaqstan qoghamynda da nikab kii men úzyn saqal qoigha zanmen tyiym salu turaly birli-jarym pikirler әleumettik jeliler men BAQ-ta aityldy. Alayda, qazirgi uaqytta Qazaqstan biyligi zang qabyldau turaly sóz etken joq.

Býgin biz belgili teolog, tәuelsiz sarapshy Jandәulet Sýleymenovty az-kem әngimege tartyp, qazaq qoghamyndaghy, Qazaqstan qoghamyndaghy din mәselesine qatysty oi-pikirin bildik. Sarapshymyzgha 4 negizgi degen saualdyq qoydyq.

1) Qazaqstandaghy Islamnyng býgingi bet-bederi qanday? Elishilik ahual qalay?

2) Jat aghymdarmen kýres qalay jýrgizilui kerek?

3) Islamofobiya órship barady. Ony tejeu ýshin ne isteu kerek?

4) Jastardyng shetelde diny bilim aluy dúrys pa, búrys pa?

Destruktivti baghyttaghy iydeologiyalar Qazaqstanda belsendi týrde júmys istep jatyr!

Jandәulet Sýleymenov, tәuelsiz sarapshy, teolog:

- Býgingi tanda Qazaqstandaghy Islamnyng hal-ahualy qanday?

- Biz әrdayym jalpylama týrde Qazaqstandaghy diny ahual túraqty, bir qalypty dep aitamyz. Al ishinara mәsele joq emes, bar. Óitkeni dinning atyn jamylghan ekstremistik, destruktivti baghyttaghy iydeologiyalar bizding Qazaqstanda belsendi týrde jasyryn jәne jariya júmys istep jatyr. Qazirgi tanda olardyng tikeley memleketting birtútastyghyna nemese ishki túraqtylyqqa әser etetin qatty mysy bolmasa da, astyrtyn qauiptiligin eskermeuge bolmaydy. Qazir júmys jasap jatyr. Soghan qarsy memleketimiz ekstremizmning aldyn alugha qatysty baghdarlamalar, keshendi josparlar jasap, jan-jaqty júmystar jýrgizip jatyr.

Resmy jariyalanatynyn aqparat betterinen kóruge bolady. Arnauly mekemeler jariyalaghan aqparattan terroristik әreket jasamaqshy bolghan toptardyng ústalghandyghy turaly biz kóp estip jatyrmyz. Demek, ol qauipting bar ekendigin kórsetip otyr. Sondyqtan osynday mәseleler bolghannan keyin qogham jalpylama tynysh, biraq ishinara tәuekelder joq emes bar.

- Elimizde nelikten diny jat-aghymdar kóbeyip ketti? Onyng aldyn alu sharalary qanday?

- Diny aghymdardyng kóbengine tek qana bir mýddeli mekemeni aita almaymyz. Osy uaqytqa deyingi, Qantar oqighasyna deyingi destruktivti diny úiymdardyng aldyn alu baghytynda júmystar tolyq jýrgizilgen desek te, biraq keybir sayasy sheshimderdin, sayasi, qajettilikterding ornyna naqty boljaldy әreketter jasalmaghannyng sebebinen dep bilemiz.

Sonymen qatar Qantar oqighasyna deyingi keybir yqpaldy sayasy túlghalardyng osy destruktivti diny baghyttardyng taraluyna atsalysqany turaly aqparat kóp shyghyp jatyr. Ol turaly bizding da habarymyz bar. Sondyqtan tikeley bir mekemege jabu, әriyne, ol qate.

Sayasy terminde giyperaktivti túlghalar degen bar. Yaghny osy diny ahualdy jýrgizuge yqpal etetin túlghalardy olar arbaugha tyrysty jәne arbady da. Sonyng yqpalymen iydeologiyalaryn taratyp ýlgerdi. Ásirese 2000 jyldardyng túsynda osynday әreketter kóp bayqaldy. Qazirgi bizding kórip otyrghanymyz bir sózben aitqanda sol 2000 jyldary egilgen radikalizmning jemisi ghoy. Qazir qogham sodan zardap shegip otyr.

- Qazirgi tanda qoghamda islamofobiya órship túr. Halyqtyng dәstýrli islamgha degen kózqarasyn qalay qalpyna keltiremiz?

- Elimizde qoghamdaghy diny ong tendensiyany qalyptastyrugha taghy da mýddeli uәkiletti mekemeler bar. Birinshiden, diny salagha qatysty tikeley sol saladaghy qyzmetkerlerdin, bylay aitqanda, mekemelerding qúzyretinde.

Ekinshiden, islam dini boyynsha Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy osy taqyrypta belsendi jәne aktivti týrde júmys jasau kerek bolady.

Óitkeni әleumettik jeliden osynday islamofobiyalyq aqparattar kóp taralyp jatyr. Soghan qarsy túratyn jәne halyqtyng diny sauatyn kóteru ýshin әleumettik jelilerde, internet betterinde óte qajettilik tuyndap otyr. Óitkeni bir jalghan nemese qaralaytyn aqparat shyqsa sol kóp taralady.  Sondyqtan osyny eskere otyryp júmystar jýrgizilse, әriyne, ornyna keltiruge bolady.

- Qazir jastardyng kóbi diny bilim alu ýshin shetelge ketkisi keledi. Búl ýrdis dúrys pa?

- Dúrys. Mening negizi memleketke qajetti úsynysym bar. Ony aityp ta jýrmiz. Shetelde teologiyalyq bilim alyp jýrgen resmy jәne beyresmy túlghalar bar. Beyresmy oqyp jatqan túlghalardyng barlyghyn elge qaytaru kerek. Últtyq qauipsizdik komiyteti aralasa ma, arnayy uәkiletti organdardan vedomstvoaralyq shtab – komissiya qúrylady. Onyng ishinde teologtardy,  Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynan sarapshy mamandardy qosyp, beyresmy diny baghytta oqyp jatqan otandastarymyzdyng barlyghyn qaytaryp, naqty taldau júmystaryn jýrgizu kerek.

Mysaly, oghan Ózbekstan memleketining naqty osy súraqqa qatysty shamamen on jyl búryn jasaghan tәjiriybesi bar.  Tura solay bizge de qaytaryp, taldap,  kim qayda oqyp jatyr, eger dәstýrli diny baghytta bolsa, erteng bitirip kelgennen keyin qoghamgha ziyany-zardaby kelmeytindey komissiya sheshim shygharatyn bolsa, ony qayta jiberuge bolady.

Al eger kýmәndi bolatyn bolsa, ony qaytaryp, yaghni, qúqyqtyq túrghyda toqtatuymyz qajet.  Búl teologiyalyq problema. Óitkeni, bizdegi radikaldy destruktivti baghyttaghy diny iydeologiyalardyng taraluyna negizgi sebep bolyp otyrghan shetelde oqyp kelgen bizding elding azamattary.

Olar kóshbasshy bolyp, sol iydeologiyanyng taraluyna, bólinuge sebep bolyp jatyr. Búl memleketting qúzyretindegi ýlken sharua.

- Din ýshin soghys bolyp jatqan әlemdik jaghdaylardy eskere otyryp, dinge baylanysty qanday sayasat ústanuymyz kerek?

- Qazirgi elimizde jýrgizilip jatqan sayasatty óte qoldaymyn. Óitkeni keshe Palestina men Izrailiding arasynda әrtýrli úiymdar qatysyp, diny motivtermen qaqtyghystar bolyp jatyr. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev gumanitarlyq, әleumettik kómek retinde qarajat ta bóldi. Sondyqtan, әriyne, ol soghysty eshkim qoldamaydy. Memleketimiz býgingi pozisiyada túruy kerek. Kez kelgen sebeppen soghys aqtalyp alynbaydy.

- Ángimenizge raqmet.

Týiin: Qazaqstandaghy qazirgi islamnyng búryn aimaqta keng taraghan dәstýrli islamnan aiyrmashylyghy bar. Býgingi tanda qazaq islamy jana iydeyalar men tehnologiyalargha, sonday-aq basqa dinder men mәdeniyettermen dialogqa ashyq.

Qazaqstandaghy qazirgi islamnyng negizgi baghyttarynyng biri – onyng әleumettik róli. Islamdyq úiymdar men qauymdastyqtar múqtaj adamdargha kómektesuge baghyttalghan týrli qayyrymdylyq jobalaryna belsendi qatysady. Sonymen qatar, olar aghartushylyq qyzmetpen ainalysyp, qalyng júrtshylyqqa islamtanu kurstaryn ótkizedi.

Demek, býgingi Qazaqstandaghy islam ashyq, tolerantty jәne әleumettik baghytty. Ol kóptegen qazaqstandyqtardyng ómirinde manyzdy ról atqarady jәne qoghamnyng ruhani-adamgershilik qúndylyqtaryn nyghaytugha kómektesedi.

Aqparattyq tehnologiyanyng qaryshtap damyghan kezeninde býkil әlem bir pәrmenning astynda ómir sýretin siyaqty. Áleumettik jeli jәne basqa da aqparat qúraldary arqyly qazirgi zamanda adamdar ýiden shyqpay-aq, Jerding kez kelgen nýktesimen tikeley efirde sóilesuge mýmkindik aldy.

Biraq, soghan qaramastan, jahandanudyng jaghymdy jәne jaghymsyz jaqtaryn da eskeru qajet. Árbir el, әrbir etnos ózining etnikalyq erekshelikterin týsinuge úmtylady. Mәdeniyeti men tilin, dini men dilin saqtau ýshin kýresedi. Bir sózben aitqanda, әrbir halyq ózin-ózi tanu, bolmysyn tanu ýderisinen ótedi. Bolashaghyn oilaghan elder últtyq tarihyn tereng zerttep, iydeologiyalyq negizderin qayta qúrugha kiristi. Álemdik geosayasattaghy óz ornyn saqtap qalugha tyrysyp, olar genetika, shejire, tariyh, mәdeniyet, til salalarynda zertteuler jýrgizip, basqa halyqtarmen tarihy tuystyq baylanystardy izdeydi. Biraq sonymen birge ksenofobiya, shovinizm, bir halyqty ekinshi bir halyqty moyyndamau, últaralyq arazdyq siyaqty jaghymsyz kórinister de keng etek aluda.

Rasynda da, jahandanu alasapyran zamanda etnikalyq bolmysymyzdy saqtap qalu ýshin tilimizge, dinimizge, dilimizge qamqorlyq jasauymyz kerek.

Últtyq salt-dәstýrimizdi joghary baghalap, úqyptylyqpen qaramasaq, mazmúny dýniyetanymymyz ben bolmysymyzgha say kelmeytin jat mәdeniyetting qúrsauynda qaluymyz mýmkin.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar