Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Qogham 2413 5 pikir 15 Sәuir, 2024 saghat 16:31

Jetkizip aitpasan, shyndyqqa jetpeysin!

Suret: sputnik.kz

Keyde, kókiregine talaydan jinalghan oilar men pikirler adamnyng mazasyn alyp, eriksiz shygharugha tura keledi eken. Sonday bir qordalanghan oilardy jogharydaghylar bile jýrsin dep, qaghazgha týsirgen edik. 

Elimizding qadirmendi biyligi, memlekettik basqaru oryndaryna, qorghanys salasyna, sonymen qatar, qarjy jýiesine (bankterge iyelik etu), ózge últtardy jolatpasa eken deymiz. Nege deseniz, búl ýsh tarmaq memleketimizding qauypsizdigi men el bolashaghynyng túraqty jәne mәngilik boluy ýshin asa qajetti nәrse jәne Últtyq memleket bolu ýshin de, osy ýsh tarmaqty iyeligimizden shygharmay ústaumyz kerek-aq.

Bizding el, Amerika Qúrama Shtattary nemese Kanada sekildi migranttardyng memleketi emes. Tipti, Resey sekildi Federativtik memleket te emespiz. Qazaqstannyng negizin salghan, qazaq halqy bolghan son, elimiz Qazaq memleketi bolyp tabylady. Sondyqtan da, asa saq bolu, әrdayym kýn tәrtibinde túruy tiyis.

Sonymen qatar, aita keteyik, ekinshi dәrejeli bankterdi ózge últ ókilderine ústata berudi qoy kerek. Eger, últtyq memleket bolamyz desek, jogharyda  atalghan jýielerdi tek qana qazaqtardyng qaramaghyna beru jón bolar edi (sonymen qosa ózge salalardy da). Qaydaghy bir gýrjige nemese orysty ol qabiletti bolsa da, taghayyndaudy tyighanymyz jón. Sonan keyin, qazirgi kýnderi últyn qazaq etip ózgertken úighyr da, tatar da, bashqúrt ta kóbeydi. Áriyne, búlargha kir jaghayyq dep otyrghan joqpyz. Degenmen, kezinde Últtyq bankke jetekshilik etken K.Mәsimovting de qazaq dep jazylghanyn bilemiz. Keyin, Premier Ministr bolghanda da, últy qazaq dep baspasózderge shyghyp edi. Artynan ne bolghanyn ózderinizde bilesizder! Elimizdi tónkerip kete jazdady.

Qazirgi «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasynyng tóraghasy da úighyr jigiti. Qújatyn qazaq qylyp ózgertkeni bolmasa. Kezinde, Qazaqstan Ortalyq  Komiytetining birinshi hatshysy bolghan Smayyl Yusupov ta halqymyzdy satyp kete jazdaghan. Sondyqtan da, kadrlargha asa tiyanaqty bolu qajet-aq. Elinning bolashaghyn, qauypsizdigin oilaghan son, kónilinde kýdik túrady.

Mysal retinde keltireyin: Amerikanyng negizin aghylshyndar qalaghanymen, múnda aghylshyn tili ýstemdik etkenimen jәne preziydentterining kópshiligi (Barak Obamadan basqa) aghylshyndar men irlandyqtar bolsada, osy әlemdik derjavanyng býkil qarjylyq jýiesining kópshilik payyzyn evreyler ústap otyr. Olar, biylikke kelgen әrbir preziydentke, ózderining ústaghan týpki  maqsattaryn jýzege asyrtyp keledi. Sondyqtan, biylikke súranys retinde aitarymyz, bizding qarjylyq jýiemizdi, әsirese bankterdi ózge últtargha ústatudy shúghyl dogharuymyz kerek.

G.V.Kolbin (Qazaqstan Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy bolghan) elimizden ketken son, osy Ortalyq Komiytetting qysqa merzimde bolsa da,  ekinshi hatshysynyng mindetin atqarghan Marat Sәmiyúly Mendibaevtyng qazaq emes ekendigin estigen edim. Esilde júmys istep jýrgenimde, ýiimizdin  qasynda kórshimiz bolghan, jasy ýlken bir apayymyz, әlgi M.S. Mendibaevtin  ýi-ishimen qatar bir kóshede túrghan eken. Úmytpasam, Qaraghandy jaqta degen edi. Sol kisi ýige kelgende, anda-sanda  aytyp otyratyn.

– Anau  Mendibaevtardyng әuleti bashqúrttar, - dep. Sheshesi kishkene kezinde arqasyna salyp, kóterip jýretin. Keyin jogharghy oqu orynyn bitirip, júmys istep jýrgen kezinde ósip ketti ghoy. Sóitsem, qújatyn qazaq qylyp ózgertken eken. Múny da, sonyn  óz ýi-ishi birde aityp qalghan bolatyn. Keyin, onyng ekinshi hatshy bolyp túrghan kezinde, ishimnen qatty qorqushy edim. Birinshilikke taghayyndalyp keteme dep. Abyroy bolghanda, N.Nazarbaev el basshylyghyna keldi ghoy.

Elining tileuin tilep jýretin, qatardaghy qarapayym sol kisining aitqany sózi, әrqashan oiymda jýredi. Sondyqtan, әrbir kadrdy joghary kótergende, onyng qaydan shyqqanyn, ósken ortasyn, ata-anasynyng kim ekenin, tughan-tuystaryn zerttep, zerdelep alu kerek. Tek qana, bitirgen oquyna, jinaghan  tәjiriybesine qarau azdyq etedi.

Sonymen qatar, taghy bir aitarym, qalyng orys pen nemisting ortasynda ósip,  mektepti oryssha bitirgenderden kadr tandaudyng uaqyty bitken. Biz qazirgi  kýnderi Últtyq memleketpiz. Oryssha bitirgender, kezinde Kenes Odaghy  túsynda jәne Tәuelsizdigimizding alghashqy jyldarynda, memleketti qúru  jәne kóteru uaqytynda ghana qajet bolatyn. Qazir olardyng eshqaysysynyn  da keregi shamaly. Olar, orysshamen kýnin kóru ýshin de, eldi orys  qoghamyna búryp jiberuge jaqyn túrady. Tipti, búryp ta jiberdi deuge bolady.

Sondyqtan, osyny da әrdayym eskergen jón. (jalghyz Nauryz merekesin  ótkizumen is  bitpeydi.) Ministrlerdi qazaq mektebin bitirgen, tәjiriybesin  jeterliktey jinaghan, synalghan, ysylghan adamdardan taghayyndau kerek.  Áytpese, orys tilining yqpalynan shygha almay, tútas Qazaqstandy elimizdin   soltýstigi men Pavlodar oblysy sekildi «orys әleminin» qúshaghyna berip, (Bashqúrtstan nemese Yakutiya sekildi) Resey guberniyasyna ainaluymyz kóp  qiyndyq tudyrmaydy. Qazirgi keybir ministrler: A. Sәtqaliyev, Q.Sharlapaev,  M. Takiyev, sonday-aq, Premier-Ministrding orynbasary  bolyp taghayyndalghan Q.Bozumbaevtargha isti memlekettik qazaq tilinde  jýrgizuge qatang talap qoyu kerek.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2193
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2582
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2507
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1681