Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Anyq 1779 23 pikir 25 Qarasha, 2023 saghat 13:55

Til - Últtyq qúndylyqtardyng qoymasy

Árbir halyqtyng óz tili men mәdeniyeti - osy halyqtyng myndaghan jyldarghy evolusiyalyq damuynyng nәtiyjesi bolyp tabylady. Búl eki ruhany qúndylyq ózara dinamikalyq baylanystaghy birlikti qúraydy: olar bir-birinsiz ózderining qúndylyq jәne maghynalyq manyzyn joghaltqan bolar edi.

Sondyqtan, osyghan deyin qazaqtyng nebir kórnekti ghalymdary men túlghalary til turaly, onyng últtyng saqtaluyndaghy roli turaly  ýzdiksiz aityp kelgen.

Mysaly, Alash qayratkerlerining kóshbasshylarynyng biri Ahmet Baytúrsynov tәuelsiz Qazaq eli boluy ýshin qazaq tilin jetildirip, ony memlekettik tilge ainaluyn alghashqy bolyp qolgha alghan edi.  Ontayly әlipbiyin, til grammatikasyn ózi de zerttedi.

Biraq, ókinishke qaray, alashtyqtar armandaghan tәuelsizdik jýzege aspady. Qazaqstanda orys tili memleket tiline ainaldy.

Aragha jetpis jyl salyp qana, qazaq eli aldynda óz tilin - memleket tiline, óz mәdeniyetin - barsha qazaqstandyqtardy mәdeniy-ruhany tútastandyru tetigine ainaldyru mýmkindigi payda boldy.

Álemde ózining mәdeny damu dengeyi túrghysynan halyqtar әrtýrli bolyp keledi. Solardyng arasynda Qazaqstan tәuelsizdik qarsanynda әldeqayda joghary dengeyde túryp edi. Qazaqstan, shyn mәninde, adamy kapitaldyng damuy jaghynan kóp elden ozyq boldy.

Osynday sauatty әri bilimdi halyqpen ózining shynayy tәuelsiz әri jan-jaqty damyghan memleketin qúru da - qoljetimdi dýnie bolatyn.

Biraq, ókinishke qaray, jaghday olay bolmay, eldik damu óz ózeginen ajyrap qaldy.

Nege deseniz, Qazaqstanda Memlekettik damu men Últtyq damu joldary eki baghytqa aiyrylyp ketti.

Dәl qazir biz onyng barlyq sebepterin termelemesek te, bizde biylik pen memleket bir jaqta, últ pen halyq bir jaqta qalghanday kórinis oryn aldy. Múnyng alghashqy zardabyn, әriyne, til tartty. Memlekettik qatynas jýiesinen «shettetilgen til» endi basqa týgili, qazaqtyng ózine de ajyramas qúndylyq boludan qala bastady.

IYә, osy kezde til tek ózi ghana qinalsa bir sәri - til ózimen birge últtyq tәrbiyeni әlsiretti. Sonyng әserinen, qazaq halqy ózining «últtyq bolmysyn» joghalta bastaghan synayly...

Bar mәsele osydan tuyndaydy. Eger, memleket pen halyqta ortaq maqsat bolmasa, onda ol óte әlsiz bolady. Al, Qazaqstanda barsha halyqty memleket tóniregine toptastyrushy mәdeniyet pen til - qazaq tili men mәdeniyeti.

Búl biz ýshin tarihy әdilettilik. Qazaq Elinde odan ózge Otan joq!

Olay bolsa, qazirgi alda túrghan basty mәsele -  qazaq tilin eng ontayly memleket tiline ainaldyru mәselesi boluy kerek dep sanaymyn.

Odan keyingi ekinshi mәsele - biz qalay óz últtyq tәrbiyeni qalpyna keltiremiz, ony qalay últtyq mәdeniyetti, bolmysty qalyptastyru qúralyna ainaldyramyz degen súraq - jan-jaqty kóterilui kerek.

Qazir Mәjiliste Qazbek Isa bastap, ózgeleri qostap, qazaq tili mәselesin bekerden-beker ótkir qoyyp jatqan joq. Sebebi, tilden ajyraghan úrpaq óz bolmysynan ajyray bastaydy da, ol memleketimizding azamattyq irgesin әlsiretedi.

Mysaly, qazir nebir daryndy jastar óz qabiletin ashu ýshin shetelderge ketip jatyr. Onyng sany, tipten, memlekettik qauipsizdikke qauip tóndirerlik jaghdaygha qaray ketip barady. Osynyng bir sebebi qazaq halqynyng óz memleketinde «memlekettigin sezinui» tómen, nemese, joqqa tәn emestiginde emes pe eken?

Sóz sonynda, men «Biz últtyq qúndylyqtar jýiesi degenimiz ne?»  degen súraqty qoyar edim. Al, endi, ony bilu ýshin biz parlamenttik dengeyde osy iydeologiyalyq mәseleni sheship aluymyz qajet. Basqasha aitsam, bizge qazir memleketimizding damuyn qazaq halqynyng mynjyldyq armanymen úshtastyru asa manyzdy bolyp barady der edim!

Ábdirashit Bәkirúly,

filosof‑publisist

Abai.kz

23 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1511
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1556
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1269