Júma, 23 Aqpan 2024
Últtyq valuta 1499 11 pikir 15 Qarasha, 2023 saghat 15:08

Últtyq valuta – tәuelsizdigimizding simvoly!

Býgin, 15 qarasha – Últtyq valuta kýni. Tengening ainalymgha engenine 30 jyl toldy. Osy datagha oray biz esim-soyy elge belgili qarjyger Aybar Oljaevtan pikir súraghan edik...

Aybar Oljaev: 

– Qazaqstannyng últtyq valutasy – tengening baghamy qalay anyqtalatynyn qanday faktorlar әser etetinin qarapayym halyqqa bylay týsindiruge bolady.  Tengening sauda-sattyghy әueli Forbeste ótedi, odan keyin Qazaqstan qorynyng birjasynda bolady. Sonyng sessiyasy arqyly kýndelikti baghamy belgilenip otyrady.

Tengening negizgi fundamentalidy baghamy múnay baghasyna baylanysty. Óitkeni múnaydyng baghasy joghary bolsa, bizding eksporttyq týsimder jogharylap, bizdegi tólem balansy profisit aimaqqa ótedi. Yaghni, bizge keletin aqsha bizden ketetin aqshagha qaraghanda kóbirek bolady. Dәl osy tústa tenge nyghaya týsedi. Al múnaydyng baghasy týse bastasa, bizding tólem balanysyna keri әser etip, soghan sәikes, defisit aimaghyna ótemiz. Sodan song syrttan alatyn importymyzdyng aqshalay kólemi eksporttan asyp ketip, tengege qysym kóbeye bastaydy. Sondyqtan múnaydyng baghasy, metall, astyq pozisiyalary sekildi syrtqy faktorlargha qatty tәueldimiz. Búdan basqa da әser etetin jaghdaylar bar. Ekinshiden, syrttan kelip tengege investisiya salatyndar bar. Olar bizding tengemizdi satyp alyp, әser etetin jeri tengege, ózing bilesin, syrttan investorlar keletinder bar. Bizding tengelerimizdi satyp alyp, bankke obligasiyalar salyp, sodan payda tabugha tyrysady. Olar ketse, tengege degen súranys azayyp, qúnsyzdanu ýderisi bastalady.  Sol sebepti de bizge syrttan oiynshylar kelip, tengege aqsha salghany óte manyzdy.

Geosayasy jaghdaylardyng tengege әserin de atamay ótuge bolmaydy. Ótkeni múnday jaghdaylarda múnaygha degen súranys artyp, ol múnaydyng baghasyna birden әser etedi. Degenmen búl úzaq merzimge úlaspaydy. Óitkeni taraptar múnay qoryn toltyryp alghannan bәri bәz bayaghy qalpyna týsedi. Osy rettegi әngime әlemdegi múnay óndirushi ýzdik on elge kelip tireledi. Eger solar soghysa bastasa, múnay naryghynda aumaly-tókpeli uaqyt boluy mýmkin. Bizge, әriyne, múnay baghasynyng joghary bolghany kerek, biraq odan góri múnay baghasynyng bir baghada túraqty túrghany tiyimdi. Onyng tym qatty kóterilip nemese qúldyrap ketkeni tiyimsiz, sebebi onday jaghdayda boljamdy faktorlardyng bәri búzylady.

Ýkimetke esep ýshin, barlyq josparyn oryndau ýshin tenge qúnynyng bazalyq targetting manayynda bolghany óte tiyimdi. Tenge shamadan tys kýsh alyp ketse, valutalyq týsimderdi tengege aiyrbastap, azamattargha zeynetaqy tóleu, shәkirtaqy tóleu mәselelerinde defisitke úshyraymyz.

Jalpylay alghanda, tengening qúnsyzdanuy – tabighy ýderis. Nege deseniz, bizde odan basqa jol joq. Dollardyng ózi qúnsyzdanghan. Otyz jyl búrynghy bir dollar men qazirgi bir dollardyng arasyndaghy qún aiyrmashylyghyn eseptep kórseniz, búghan kóziniz anyq jetedi. Mysaly, inflyasiyanyng jyldyq mәnin bes dep alsanyz, ony otyzgha kóbeytip kóriniz. Sondyqtan valutalardyng qúnsyzdanu ýderisi – zandy qúbylys. Al bizding tengege qatysty aitar bolsaq, әngime onyng qúnsyzdanuynda emes, devalivasiyanyng qalay jýrgendiginde, bir týnde auysyp ketu prosesinde boldy ghoy. Onyng barlyghy halyqty senimnen aiyrdy. Qúnsyzdanu ýderisi múnday «shok rejimmen» emes, naryqtyq jolmen aqyryn jýrui kerek. Biz qazir sonday rejimge keldik. Bizge tengening osylay naryqtyq parametrler boyynsha jyljyp otyrghany manyzdy.

Men kóp elding valutasyn kórdim. Sonyng ishinde Qazaqstannyng tengesi óte әdemi valuta dep oilaymyn. Maghan tengening dizayny qatty únaydy Búl rette otandyq dizaynerlerding júmysyn joghary baghalaymyn. Al dizayngha ózgeris engizu boyynsha úsynysym joq. Sebebi uaqyt óte kele tengening qaghaz jýzindegi taghdyry bәribir túmandy. Mening oiymsha, 10-15 jyldan keyin valuta qaghazgha basylmaytyn siyaqty. Mening ózim qaghaz aqshany qolyma ústamaghaly bir jyldyng kóleminde bolyp qaldy. Bәri elektrondy әmiyandarda. Qaghaz tengege qajettilik joq. Tehnologiya damyghan sayyn qaghazgha degen súranys tómendeydi. Biraq qaytken kýnde de onyng dizaynyn este saqtap qalamyz.

Últtyq bank «sifrly tengeni» 2021 jyldan beri qolgha aldy, 2025 jyly ayaqtap bitpek. Qazir bәri aldyn ala jasalghan jospargha say kele jatyr. Sebebi barlyq elderde sifrlyq valutagha qatysty osynday júmystar jýrip jatyr. Jalpy sifrly tenge Últtyq banktyng eng ýzdik jobalalarynyn, eng tiyimdi jobalarynyng biri boluy mýmkin. Biz qazir onyng auqymyn sezine almaymyz. Biraq on jyldan keyin osy auqymdy sezinip aitqanda, kónilimiz tolady dep oilaymyn.

Sifrly tengening naryqty kólenkeli ekonomikadan shygharugha, sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýreste kóp kómegi tiyedi. Óitkeni sifrly tengening qayda ketip jatqanyn qarap otyrugha mýmkindik bar. Ekonomikadaghy statistakalyq esepteulerde de sifrly tenge bizge ýlken mýmkindikter ashady.

Tenge ózining otyz jyldyghyn óte jaqsy qarsy alyp jatyr: birshama ótkelekten ótti, ózining missiyasyn, funksiyasyn dúrys atqara bildi. Eng bastysy, bizding ózimizding últtyq valutagha degen senimimiz boluy kerek. Sebebi búl – bizding últymyzdyn, bizding memleketimizding valutasy, egemendigimizdin, tәuelsizdigimizding negizgi simvoly. Sondyqtan óz egemendigimizdi saqtau ýshin bizge tengening bolghany óte manyzdy.

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1542
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1602
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1304