Senbi, 28 Qantar 2023
Janalyqtar 2586 0 pikir 28 Tamyz, 2013 saghat 13:03

ÓGEY MEN KEDEYDING SÓZIN KIM SÓZ DEPTI?

Halyqtyng mún-múqtajyn aityp-jetkizude búqaralyq aqparat qúraldarynyng ornyn әkimderding esep beru jiyn-terini de almastyra alghan joq. Parlament deputattary da aiyna-jylynda bir aitylyp qalatyn jekelegen mәselelermen ghana shektelude. Olardyng halyqpen kezdesuleri kezindegi algha tartylghan problemalar jana zandardyng qabyldanuynda eskerilip jatqan shyghar, biraq kóptegen úsynys-pikirler sol aitylghan jerinde qalyp qoyady.
Al jogharghy jaqqa jazylghan aryz-shaghymdardyng kóbinese alty qyrdy ainalyp, sol ýstinen aryz berilgen mekemening ózine qaytyp keletinin kózimiz kórip jýr. Ondaghy kóterilgen mәseleni búryn sheshpegen, sheshe almaghan tiyisti mekeme ókili endi seni qalay mazaqtaymyn dese de óz erki. Tabanynan tausylyp, zang oryndaryna shaghymdanugha ekining birining mýmkindigi kele bermeydi. Osynyng bәrin jinaqtay kelgende, biylik pen halyqtyng arasyndaghy baylanystyng eng ontaylysy aqparat qúraldary bolyp otyr.   

Halyqtyng mún-múqtajyn aityp-jetkizude búqaralyq aqparat qúraldarynyng ornyn әkimderding esep beru jiyn-terini de almastyra alghan joq. Parlament deputattary da aiyna-jylynda bir aitylyp qalatyn jekelegen mәselelermen ghana shektelude. Olardyng halyqpen kezdesuleri kezindegi algha tartylghan problemalar jana zandardyng qabyldanuynda eskerilip jatqan shyghar, biraq kóptegen úsynys-pikirler sol aitylghan jerinde qalyp qoyady.
Al jogharghy jaqqa jazylghan aryz-shaghymdardyng kóbinese alty qyrdy ainalyp, sol ýstinen aryz berilgen mekemening ózine qaytyp keletinin kózimiz kórip jýr. Ondaghy kóterilgen mәseleni búryn sheshpegen, sheshe almaghan tiyisti mekeme ókili endi seni qalay mazaqtaymyn dese de óz erki. Tabanynan tausylyp, zang oryndaryna shaghymdanugha ekining birining mýmkindigi kele bermeydi. Osynyng bәrin jinaqtay kelgende, biylik pen halyqtyng arasyndaghy baylanystyng eng ontaylysy aqparat qúraldary bolyp otyr.   
Alayda biz sol aqparat qúraldaryn júrtshylyqtyng aryzyn әdemilep jazyp beretin sauatty adam dәrejesinde ghana qaldyryp qoydyq. Sebebi jogharghy jaq aqparat betinde jariyalanghan aryz-shaghymdardy qúlaqqa da ilmeuge ainaldy. Aqparat qúraldarynyng qolynda ózderi synaghan adamdy ar sotyna salghannan basqa qayran joq. Mine, sondyqtan da zardap shegushi tarap biyik krannyng basyna shyghyp alyp, ne ýiimmen birge jarylyp ólemin dep, narazylyq bildiruding jana tәsilderine kóshti. Aqparat qúraldary bolmasa onday jankeshti әreketter de jazatayym oqigha dәrejesinde qala berer edi. Osylaysha aqparat qúraldarynyng synyn qasaqana mensinbeushilik qoghamymyzda әleumettik әdilettilikting baryna senbeushilikti tuyndatyp otyr. Basqasy basqa, Talghat Músabaev siyaqty ardaqtylarymyzdyng ózi jurnalisting keudesinen kektene iyterip tastap jatsa qaytesiz endi!
Búghan qarap, búqaralyq aqparat qúraldary halyqtyng aryz-armanyn aita-ayta keybir lauazymdy sheneunikterge jeksúryn kórine bastady ma degendey de oy keledi. Mysaly, ótkende jol saqshylarynyng qatysuymen mynanday bir kelensiz oqigha boldy. Jýrgizushimen eregesip qalghan jol saqshysy óz pagonyn ózi júlyp tastap, «mynau maghan qol kóterdi» dep bәle saldy. Ol qúqyq qorghau salasynyng ókiline qol kótergen adamnyng qanday jazagha úshyraytynyn jaqsy bilip túr. Qúday saqtaghanda, әlgi oqigha týgel beynebaqylau kamerasyna týsip qalghan eken. Áytpegende ana bayghústyng kýni ne bolaryn kózge elestetuding ózi qiyn. Al endi mamandyghyna sәikes qashan da әleumettik әdilettilikting tuyn kóterip jýretin aqparat qúraldary ókilderining jaghdayy onday emes. Jurnalisti únamasa jolynan ysyryp tastaytyn, keudesinen iyterip jiberetin dókeylerge eshkim eshtene istey almaydy. Kýzetshiler basshylaryn kameragha týsirtpey, qoqan-loqqy kórsetip jatqandaryn da talay kórdik. Eger Talghat Músabaevqa jogharydaghyday qylyghy ýshin eskertu jasalghan bolsa, basqalar oilanyp qalar edi. Tap sol kezde, yaghny halyqtyng kónilin tynyshtandyru ýshin keshendi sharalardy qolgha alyp jatqan Ýkimet,  Músabaevtyng qylyghyn onyng ózining jeke isi siyaqty eleusiz qaldyrdy.
IYә, demek ózinen aqparat alugha kelgen BAQ ókilin keudeden iyterip tastaugha bolady eken. Sonday óreskel әreketpen aqparat qúralynyng ókilin ornyna qongdyng esh әbestigi joq. Talay qauashaqta tap osynday pikir ornygha qalmaghanyna kim kepil? Óitkeni, joghary lauazymdy qyzmetker retinde Músabaevtyng әreketine eshqanday bagha berilgen joq. Búl jәne ýstine qayta-qayta geptil tógilgen halyq narazy bolyp túrghanda oryn alghan әreket. Jay uaqytta bolsa mýldem nazardan tys qalghanday eken. Tipti júmysyma bóget jasady dep, BAQ ókilining ózin tәrtipke shaqyruy da bek mýmkin eken-au. Endeshe óz qúqyn qorghay almay jýrgen jurnalist ózgening qúqyn qalay qorghaydy? Halyq sonda aita almay jýrgen aryz-armanyn endi qayda jazady?
Qaybir jyldary Preziydent gazette shyqqan bir hattargha: «Mynany qarandar», – dep búryshtama soghyp bergende, kónilimiz qalay kóterilip qalyp edi. Júrtshylyq joghary biylikke sózimizdi jetkizetin amal bar eken ghoy dep quanghan. Keybir әperbaqan basshylar sony oqyp, әrneden ayaqtaryn tarta bastaghan. Áleumettik әdilettilik bir kýnde kelip ornay qalghanday, gazet oqyrmandary: «Áp, bәrekeldi», – desken. Ókinishke qaray tiyisti organdar men jergilikti basshylar tarapynan onday ýrdis bayqala qoyghan joq. Preziydent qashanghy búryshtama sogha bersin, eger tómendegiler ilip әketpese. Memleket basshysynyng elding esinde qalghan sol bir yqtiyattylyghyn Músabaevtardyng әlgindey óreskel әreketi shaydy da ketti, әne!
Búdan keyin: «Aqparat qúraldary tórtinshi biylikke jata ma?», – dep súraq qoyyp nemdi alghan desenshi. Olar basqasy basqa, múghalimder men dәrigerler qatarly ýy alu kezegine de túra almaytyn boldy. Búl ózi songhy jyldary eshqanday artyqshylyqqa ie bola almaytyn mamandyq iyelerining qataryna jatqyzyldy. Býkil jurnalist atauly bireuding jekemenshik júmysyn istep jýrgendey sezinedi ózderin. Memleket isinen góri, sol jeke qojayyndardyng qamyn kóbirek kýitteytin siyaqty ma, qalay. «Eki ógiz sýikense, arasynda shybyn óledining kebin» kiyip jýrgender de joq emes. «Qalam ústaghan jurnalist te bir, shekarada túrghan jauynger de bir» degen siyaqty jel sózder kimge maqtan? Aqparattyq qauipsizdik mәselesi qayda qalady sonda?
Mine, sóitip songhy bes-on jyldyng kóleminde jurnalisterding basynda bir dýbәra qyzyq jaghday qalyptasyp otyr. Jurnalistikagha qatysty týrli qoghamdyq úiymdardyng da belsendiligi tómendep bara jatyr. Qoghamdaghy әleumettik әdilettilikti tenshep otyratyn bir tetik isten shygha bastaghanday qonyltasyp qaldyq. Tórtinshi biylik degendi, tórtqúbylasy týgel qoghamnyng isi dep týsinetinder azaydy. Búrnaghy bir ministr «gazet joyyluy mýmkin, aqparatty elektrondy núsqada oqityn bolamyz» dep tipti qorqytyp ketti. Endi osynyng bәrine beriletin jauap bireu: Ógey men kedeyding sózin kim sóz depti, shirkin?!  

Baljan MÚRATQYZY
"Halyq sózi" gazeti
0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3142
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2098
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1915