Jeksenbi, 23 Qantar 2022
Janalyqtar 2872 0 pikir 28 Tamyz, 2013 saghat 09:34

Bauyrjan Ibragimov: «Teatr óneri memleketting qoldauynsyz algha basuy qiyn»

- Bauyrjan agha, tamyz aiy boyy Sizding bastamanyzben qúrylghan estrada Odaghy turaly qazaq baspasózinde jariyalanghan  aqparattar kózge jii shalyndy. Býgingi kýni týrli sayasiy-әleumettik qoghamdyq birlestikter barshylyq qoy. Biraq, dәl óner újymdarynyng ishinde estrada salasynda jýrgen artisterding basyn qosqan múnday úiym elimizde búryn bolmaghan siyaqty. Ángimeni osy Odaqtyng jayynan bastasaq?

- IYә, onyng ras. Búl Odaq osydan kem degende 10-15 jyl búryn qúryluy kerek edi. Biraq, «eshten kesh jaqsy» degen bar ghoy. Bajaylap qarasanyz, estrada artisterinen basqalardyng bәrinde odaq bar. Odaq degenimiz erikti azamattardyng basyn biriktiretin qoghamdyq úiym. Oghan mýshe bolu-bolmau nemese shyghu әrkimning óz qalauyndaghy sharua. Al, óz kezeginde Odaq túraqty mýshelerining mýddesin barynsha qorghaydy, olardyng әleumettik jaghdayyn jasaugha tyrysady, memleket tarapynan  qoldau tabuyna dәneker bola alady. Aytalyq, estrada artisterining memlekettik marapattar men ataq-dәrejeler alularyna, shygharmashylyq keshteri men esep beru konsertterining ótkiziluine demeushiler tabularyna qolghabys jasalmaq.

- Bauyrjan agha, tamyz aiy boyy Sizding bastamanyzben qúrylghan estrada Odaghy turaly qazaq baspasózinde jariyalanghan  aqparattar kózge jii shalyndy. Býgingi kýni týrli sayasiy-әleumettik qoghamdyq birlestikter barshylyq qoy. Biraq, dәl óner újymdarynyng ishinde estrada salasynda jýrgen artisterding basyn qosqan múnday úiym elimizde búryn bolmaghan siyaqty. Ángimeni osy Odaqtyng jayynan bastasaq?

- IYә, onyng ras. Búl Odaq osydan kem degende 10-15 jyl búryn qúryluy kerek edi. Biraq, «eshten kesh jaqsy» degen bar ghoy. Bajaylap qarasanyz, estrada artisterinen basqalardyng bәrinde odaq bar. Odaq degenimiz erikti azamattardyng basyn biriktiretin qoghamdyq úiym. Oghan mýshe bolu-bolmau nemese shyghu әrkimning óz qalauyndaghy sharua. Al, óz kezeginde Odaq túraqty mýshelerining mýddesin barynsha qorghaydy, olardyng әleumettik jaghdayyn jasaugha tyrysady, memleket tarapynan  qoldau tabuyna dәneker bola alady. Aytalyq, estrada artisterining memlekettik marapattar men ataq-dәrejeler alularyna, shygharmashylyq keshteri men esep beru konsertterining ótkiziluine demeushiler tabularyna qolghabys jasalmaq.

Qarapayym halyq qazaq estradasynda jýrgen artisterdi aqshany kýrep tabatynday oilaydy. Shyn mәninde, óner salasynda, sonyng ishinde estrada ónerinde jýrgenderding jaghdaylary kónil kónshiterliktey emes. Jiyn-toylarmen jәne әrkim ózining jeke kәsibimen ainalysyp, kýnderin kórip jýr. Búghan basty sebep bir shanyraq astyna birige almauymyzda. Jәne olardyng basyn qosyp, múnyn múndap, joghyn joqtaytyn resmy úiymnyng bolmauynda.

«Artist bitkenning bәri shou-bizneste ghoy» deytinderbar. Alayda, shou-biznesten olargha keler payda shamaly. Sebebi shou-biznes Qazaqstanda aitarlyqtay qarqynmen damyp otyrghan joq. Damymaytyny – ol halyq sanyna tәueldi. Mysaly, Astanada kýzde bir konsert úiymdastyrsan,keler jyl mezgiline deyin ýzilis jariyalaugha mәjbýrsin. Kórermen az, әri bәsekelesushiler kóp.

Al Resey shou-biznesining tez damuynyng qúpiyasy – kórermen sanynyng kóptiginde. Onda bir ghana Reseyding ózin aitpaghanda, búrynghy Kenes ýkimeti qúramynda bolghan 15 memleket týgeldey solardyng auditoriyasy. Bir Mәskeuding ózinde 20 million halyq túrady. Kirkorovtyng aituynsha, bir jana baghdarlamamen Mәskeude bir jyl boyy konsert beruge bolady. Bizdegi jaghday mýlde kerisinshe, óner salasyna kelgen jannyng barlyghy 500 ben 5000 dollardyng arasynda toy toylaghanymyzgha mәzbiz. Osyny eskere otyryp Odaq qúru men Estradalyq teatr ashu uaqyt talabynan tuyndap otyr.

- Odaq qúrylghan song onyng mýsheleri bolu kerek qoy. Búl odaqqa kimder mýshe bola alady? Estradalyq degenen keyin estrada әnshileri de mýshelikke ótetin bolar?

- Basynda óz salamyzda ghana, әzil-sqaqtyng tóniregin qamtysaq pa degen oy bolghan. Alayda, «Estrada» degen ataudyng ishine bәri siyp túrghan joq pa. Sonau Klounatadan bastap sirk әrtisterine deyin. Kez kelgen әnshiler, artister osy ataudyng ayasynda. Sondyqtan biz «Estrada artisterining odaghy» dep atadyq. Bizge óner salasyndaghy kez-kelgen adam ótinishin jazyp, mýshe bola alady. Mýshe bolmaymyn degenderge esh zorlyq joq.

- Árbir iygi isti kópshiliktin, biylik ókilderining qoldap-quattaghany quantary sózsiz. Búl bastamanyzgha Ministrlik tarapynan qanday qoldaular bolyp jatyr?

- Jaqynda ghana Minstrding qabyldauynda boldym. Óte jaqsy qarsy aldy. «Jaqsy is bastap jatqan kórinesin, júmyla kótergen jýk jenil, qoldau kórsetetin bolamyz. Jalpy, keler jyldan bastap Odaqtargha memleket tarapynan jan-jaqty demeushilik jasalmaq. Sol kezde sizding Odaqqa da shygharmashylyq mýmkindik bolatynday jaghday jasalady» dedi Múhtar Abrarúly.

Jәne bir aita ketetin mәsele – ministrlik arqyly býkil aqparattyq-nasihat júmystary, aldaghy 5-qyrkýiekte ótkiziledi dep josparlanyp otyrghan osy Odaqtyng ashylu saltanatynyng jarnamasy barlyghy ministrimiz Múhtar Qúl-Múhamed myrzanyng arqasynda jasalyp jatyr deuge bolady.

- Bauyrjan Sabzalyúly, endigi әngimemizdi óziniz basy-qasynda jýrgen, talay jyl jiligin shaghyp, mayyn ishken qazaqy qaljyngha búrsaq. Býginde shynayy, ótkir naghyz qazaqy әzil joq deuge bolady. Bary әlsiz. Qazaqy әzilding әlsireuine ne sebep boldy dep oilaysyz?

- Basty sebep sahnada «dýmshe moldalardyn» kóbeyip ketuinen. Bayaghyda biz «Tamashagha» kelip, ýlken sahnagha jol tartqanda, sahna sanlaqtarynan bilim aldyq. Asqar Toqpanov, Sholpan Jandarbekova, Ydyrys Noghaybaev, Asanәli Áshimov, Núrmaqan Jantórin sekildi sahna men satiranyng sardarlary sýzgiden ótkizdi bizdi. Sonymen qatar, olar bizdi sahna mәdeniyetine de baulydy. Olar ýshin sahna – meshitpen birdey edi. Meshitke qalay tazalanyp barsan, sahnagha da sonday tazalyqpen shyghuyndy qatang qadaghalaytyn. Al qazirgi uaqytta qanday? Sahnany sol kiyesinen aiyrdy. Sahnany syilaudy qoydy qazirgi batystyng jenil-jelpi dýniyesine eliktegen jastarymyz. Sahnada auzyna kelgendi sóilep, qolyna týskendi kiyetin boldy. Sonday-aq, shet elderden keletin beypil mәdeniyet, internet, 24 saghat toqtausyz kórsetiletin jýzden asa telearnalar. Barlyghy da ainalyp kelip qazaqy qaljynnyng aldyn orap ketti. Biz búlargha tosqauyl bola almasaq ta, ishtey kýresip, últtyghymyzdy, qazaqilyghymyzdy saqtap qalugha úmtyluymyz kerek.

- Óz basynyz búl salada qanday nәtiyjeli júmys atqaryp otyrsyz?

- Mening kózim jetken bir nәrse, belgili bir isti bastamas búryn sol salanyng mamandaryn dayarlap alu kerek eken. Sol maqsatpen oqyghan, bilimdi akterlar qataryn tolyqtyru ýshin Últtyq óner uniyversiytetinen byltyr «Estrada, miniatura artiysi» degen mamandyq ashtym. Býginde 14 studentimiz bar. Keler jyly da talapkerler qabyldaymyz degen niyettemiz. Osy arqyly ertengi sahnagha tildin, ónerding qadirin biletin, akterlik sheberlikti mengergen mamandar berudi kózdep otyrmyz. Ári búl Qazaq estradalyq teatyrynyng negizin qalaudyng alghashqy kilti bolyp tabylady.

- Jana ghana óziniz atap ótkendey, sol sahna tarlandarynyng túsynda el satirashylardan ayaghyn tartatyn edi. «Aranyn», «Tamashanyn» qarmaghyna ilinip ketpeuge tyrysatyn. Býgingi qogham satiradan nege qoryqpaydy?

- Qoryqpaydy! Sebebi jana jogharda aitqanymday satiranyng salmaghy azaydy. Qadiri ketti. Biraq, qogham satiradan qoryqpaytyn boldy dep, biz búl janrdy joyyp jibere almaymyz ghoy. Ol kezde partiyanyng atymen bolsa da meyli, әiteuir bir jýkteletin jauapkershilik bar edi. «Ara» men «Tamashanyn» qarmaghyna ilingender partiyadan shygharylugha deyin baratyn. Búl degen ol zamanda auyr jaza.

Egemendik bizding últymyzdyng eng úly jenisi. Alayda, ómirining kóp jylyn búghauda ótkizgen últymyz Tәuelsizdik alyp, búghaudan bosap ketken sәtte qoghamnyng key salasynda mәselening mәnin tereng týsine almay, 10-15 jylyn ótkizip aldy. Sol salalardyng biri óner salasy. Búl túrghydan kelgende, endi ghana qadamymyzdy týzep kelemiz. Degenmen, satiradan qoryqpau – ar-úyattan aiyrylu ekenin týsingenimiz abzal. Toqyrau kezindegidey emes, qazir  Alladan qorqatyn boldyq. El imangha bet búrdy. Osyny paydalana otyryp, biz satiranyng da yqpalyn arttyramyz. Endigi jerde satiradan qorqu imadylyq negizinde bolmaq. Ol satiradan qorqu emes, Alladan qorqu bolatyn sәt jaqyn.

– Bir súqbatynyzda ««Bauyrjan-shou» jeter shynyna jetti» degen ekensiz. Búl sonda shygharmashylyq toqyrau ma?

Búl toqyrau emes. Ol jerde «Bauyrjan-shou»  nege júmysyn toqtatty?» degen súraq boldy. Men sonda ashyp aitqan edim. Qazirgi satira tónireginde jýrgenderdin, shynymdy aitsam, 40-50 payyzyna kónilim tolmaydy. Búl – bir, ekinshiden – «Bauyrjan – shou» qoghamnyng barlyq salasyn qamtyghan. Últtyq mentaliytet, medisina, milisiya, bazar, qoyshy, әiteuir, qamtymaghan taqyrybymyz joq deuge bolady. Jәne ónerding de osy salasyna qatysty barlyq janrlary boldy. Klounata, rep, komediya, tragediya, muzikli da bizding óner újymynyng ortasynan tabyldy. Naqtyraq aitar bolsam, «Bauyrjan – shou» teatr degen mәrtebege tolyq layyqty boldy. Al basqasy, kemsitip otyrghanym emes, satiralyq újymdar. Teatr degen ataugha tolymdy bolu ýshin onyng ózining kastumerlik sehy, túraqty akterlary, óz sahnasy, ózining túraqty redaktory t.b. tolyp jatqan talaptary boluy kerek. Biz búl súranymdardyng bәrine say kele aldyq dep oilaymyn.

Belgili syqaqshy Marat Saqatov bizde rejisserlik etti. Sonday-aq, grim jasaushymyz, әr qoyylymgha kostumder dayyndaytyn arnayy tigin sehymyz boldy. Almatydaghy temir jolshylar mәdeniyet sarayy bizding iyeligimizde edi. Ándi de ózimiz jazyp, oryndaytynbyz. Búl ýrdis «Bauyrjan – shouda» 2002 jylgha deyin jalghasty. Mine bizding újym óner ólkesine osynday dayyndyqpen kelgen edi. Men «Bauyrjan –shou» jeter shynyna jetti degende osy túrghydan aitqan edim.

Al býgingidey qoghamdy arzan kýlki, «anekdotchikter» men comedi clubtyng aghymynda ketken diplomsyz әrtister jaulap alghan kezde, dәl osy salany, satira salasyn joghaltyp almas ýshin jogharda aitqanymday Óner uniyversiytetinen fakulitet ashugha mәjbýr boldym.

- Búl Qazaq satirasyna «men aitarymdy aittym, qalghanyng kýl bolmasang býl bol» degen jany ashymastyq emes pe? Kerisinshe, jastargha ýlgi bolyp, satira degen, әzil degen mynaday bolady dep myqty-myqty satiriktermen júmys jasap, sahnada jýrmedinizder me?

- Joq, olay bolmaydy! Kez kelgen aurumen kýreserde eshkim birden kirisip ketpeydi ghoy. Birinshi janaghy aurudy tekserip diagnozyn qoyady, sosyn onyng dәri-dәrmegin әzirleu ýshin ýzilis jasauyna tura keledi. Bizde qazir sonday ýzilis ýstindemiz. Al mening dәrim – «Qazaq estradalyq odaghy» men «Qazaq estradalyq teatry» bolmaq. «Qazaq estrada teatrynyn» qaramaghynda bәri bolady. Pantamima, parodiya, klounadiya, quyrshaq teatry, shou-baghdarlamalar ótkizu jәne «Qazaq estradasy» degen ataumen jurnal shygharamyz. Sonday-aq, produserlik ortalyghy men «Astana-onlayn» degen telearna ashsaq pa degen josparymyz bar.

Telearnanyng maqsaty kórermenderdi últtyq tәrbie negizindegi imandylyqqa, izgilikke shaqyratyn baghdarlamalarmen susyndatu bolmaq. Qazaq estrada teatrynyng qaramaghyndaghy arna bolghandyqtan kóp adamdar oilauy mýmkin sol shou-biznesting ainalasyndaghy jenil-jelpi dýnie bolar dep. Kerisinshe, biz kórermenge oy salatynday salmaqty tuyndylar úsynsaq degen niyetimiz bar.

Búl teatrdy әzirshe «Qazaq estrada teatry» degen ataumen túsauyn keskeli otyrmyz. Deytúrghanmen aldaghy uaqytta. osy teatrgha memlekettik mәrtebe alsam degen armanym bar. Ministrimiz Múhtar Abrarúlyna da aittym, qol úshyn beruge uәdesin berdi. Memlekettik mәrtebesin almayynsha estradanyng jaghdayy mәz bola qoymasy anyq. Reseydi mysalgha alyp ýirenip qaldyq qoy, aita bereyin. Bir Mәskeuding ózinde 25-26 memlekettik estradalyq teatr bar. Al Qazaqstan kóleminde әli kýnge bireu de joq. Eger memlekettik degen dәrejemiz bolar balsa, ýkimetting de kózqarasy dúrystalyp, jan-jaqty kómek bolyp qalary anyq. Ári búl estrada salasyndaghy qara shanyraq bolary sózsiz.

– Jana bir sózinizde aittynyz shәkirtter tәrbiyelep jatqanynyzdy. Óziniz student bolghan kezde «Toqpanovtyng toqpaghynan ótpegender artist bolmaydy» degen sóz bar edi. Qazirgi jastar «Bauyrjannyng bauyrynan shyqpaghandar әrtis emes» dep aita ala ma?

– Qazirgi satiranyn, sahnanyng manynda jýrgen agha buyn sol toqpaqtan óttik qoy. Al «Bauyrjannyng bauyrynan» shyghu turalygha keler bolsaq, búl uaqyt enshisindegi mәsele. Bauyrjan Ibragimovpen birge istep edim deytin akterlardyng barlyghyna aitar bir ghana auyz sózim bar «Qayda jýrsenderde amandaryng týzu bolsyn. Mening enbegimdi elegendering sol» deymin. Áytpese, býginge deyin «Bauyrjan-shouda» qyryqtan astam adam qyzmet atqarghan eken. Men esh qaysysyna istegen jaqsylyghymdy, kórsetken kómegimdi búldaghan emespin.

– Erding jasy eluden asqan ekensiz. Elge bergeniniz kóp pe, bereriniz kóp pe?

– Bererim kóp. Býginge deyin bergenderim jastyqpen, albyrttyqpen berilgen dýniye. Degenmen ótken iske ókingennen payda joq. Al bererim kóp deuimning basty sebebi, endigi uaqytta elge ne kerek degendi oilanyp baryp beresin. Jas kezdegi albyrttyqtan góri, elge paydalysyn kózdeytin aqyldylyq basym.

– Keri búrylyp qaraghanda satira soqpaghynan kimderdi kóresiz?

– Akterler jalpy әrtýrli bolyp keledi. Bireuler bolady – tuma talanttar, olardy qayta salsang da jýzip shyghady. Endi bireuler bar – jetekpen jýredi, yaghny olargha óz bolmysyn ashatyn orta kerek. Ekinshi topqa Ábunasyr, Janatbek, Núrjan (Tuka) t.b. sekildi jigitterdi jatqyzar edim. Al birinshi toptyng basynda Uәliybek túr. Ol ózi әdebiyetshi, biraq býkil bolmysymen akter bolyp ketken adam. Sonymen qatar Úlan, Almat, Quandyq, Baqyt sekildi jigitterdi ataugha bolady.

Sonymen qatar satira salasynda  óz oryndaryn tappay jýrgen jigitter bar. Solargha jol siltep, jón kórsetu ýshin de osy Odaq pen teatrdyng qúryluy basty talap bolyp otyr. Jәne búl Odaq pen teatrdyng artyqshylyghy elimiz kólemindegi 17 satiralyq tetrlardyng ózara akter almasyp, birlesip qoyylym jasauyna mýmkindik beredi. Sonymen qatar, osy teatr sahnasynda satiralyq spektakli qoyghym keledi. 10-15 minutqa әreng sidyryp satiralyq qoyylymdy jasau bir basqa, al bir saghat, saghat jarymgha sozylatyn spektakli jasau talantty ashudyng eng tamasha joly ghoy.

– Ónerden jalyqqan keziniz boldy ma?

– Ónerden eshqashan jalyqqan emespin! Qazaqy satirany qalay saqtap qalsaq bolady dep eki jylday oilanumen jýrdim. Qazirde jogharyda aitqan fakulitetti ashyp, osynda sol studentterding oquyna barlyq jaghdayyn jasaumen ainalysyp jatyrmyn.

– Ónerden jalyqpay jýre beriniz agha, әngimenizge rahmet!

– Rahmet! Barlyq Astanalyqtardy, qala qonaqtaryn 5-shi qyrkýiek kýni Kongres holl sarayynda ótetin «Qazaqstan estrada odaghynyn» túsau keser konsertine shaqyramyn.

Ángimelesken Erjan Jaubay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5986
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7605