Beysenbi, 6 Qazan 2022
Janalyqtar 3119 0 pikir 16 Tamyz, 2013 saghat 07:42

 Talasbek Ásemqúlov. Kóldeneng jolaushynyng әngimesi

2011 jyldyng kýzinde Aqtóbeden Almatygha kele jattym. Jarty vagon bos eken. Ertenine Shymkentten jiyrma shaqty adam otyrdy. Kileng jastar. Úmytpasam Almatyda ótetin informatika mәselelerine arnalghan konferensiyagha bara jatqan boluy kerek. Barlyghy kompiuterdi joghary dengeyde mengergen mamandar. Basshysy bizding kupege ornalasty. Eki miyghy týsinki, jýzin erte әjim torlaghan, biraq kózi ótkir, otyzdardaghy adam eken. Ózin Asanqadyr dep tanystyrdy. Shymkentten úzamay-aq júrt bizding kupege jinaldy.
– Renjimenizder, – dedi Asanqadyr ynghaysyzdana jymiyp, – Qazir barlyghyn quyp jiberem.
Eshtene etpeydi dedik. Kesh bata júrt tarasty. Barlyghymyz úiqymyzdy qandyryp alghan sergekpiz. Menimen birge Aqtóbeden bir zanger erkek jәne bir dәriger әiel otyrghan. Azdan song zanger aghamyz bir shisha koniyak shyghardy.
– Kel, Asanqadyr bauyrym, – degen koniyakty eki rumkege bólip qúiyp jatyp, – Myna adamdar ishpeydi eken. Ózimiz qauymdasyp otyrayyq. Endi atymdy aitayyn. Tek kýlme. Mening atym – Maytalman.
– Onyng nesi kýlki, – dedi Asanqadyr jymiyp, – Kәdimgi at.
Ekeui alyp qoydy. Sodan song әr taqyryptyng basyn shalghan әngime bastalyp, aqyrynda kompiuter, internet mәselesine tirelgen.
– Osy sen naghyz professional kompiutershising ghoy? – dedi Maytalman.
– Qaydaghy, – dedi Asanqadyr әdetinshe jymiyp. – Assa, tәjirebeli paydalanushymyn.

2011 jyldyng kýzinde Aqtóbeden Almatygha kele jattym. Jarty vagon bos eken. Ertenine Shymkentten jiyrma shaqty adam otyrdy. Kileng jastar. Úmytpasam Almatyda ótetin informatika mәselelerine arnalghan konferensiyagha bara jatqan boluy kerek. Barlyghy kompiuterdi joghary dengeyde mengergen mamandar. Basshysy bizding kupege ornalasty. Eki miyghy týsinki, jýzin erte әjim torlaghan, biraq kózi ótkir, otyzdardaghy adam eken. Ózin Asanqadyr dep tanystyrdy. Shymkentten úzamay-aq júrt bizding kupege jinaldy.
– Renjimenizder, – dedi Asanqadyr ynghaysyzdana jymiyp, – Qazir barlyghyn quyp jiberem.
Eshtene etpeydi dedik. Kesh bata júrt tarasty. Barlyghymyz úiqymyzdy qandyryp alghan sergekpiz. Menimen birge Aqtóbeden bir zanger erkek jәne bir dәriger әiel otyrghan. Azdan song zanger aghamyz bir shisha koniyak shyghardy.
– Kel, Asanqadyr bauyrym, – degen koniyakty eki rumkege bólip qúiyp jatyp, – Myna adamdar ishpeydi eken. Ózimiz qauymdasyp otyrayyq. Endi atymdy aitayyn. Tek kýlme. Mening atym – Maytalman.
– Onyng nesi kýlki, – dedi Asanqadyr jymiyp, – Kәdimgi at.
Ekeui alyp qoydy. Sodan song әr taqyryptyng basyn shalghan әngime bastalyp, aqyrynda kompiuter, internet mәselesine tirelgen.
– Osy sen naghyz professional kompiutershising ghoy? – dedi Maytalman.
– Qaydaghy, – dedi Asanqadyr әdetinshe jymiyp. – Assa, tәjirebeli paydalanushymyn.
– Solay-aq bolsyn, sen maghan mynany aitshy, – dedi Maytalman, Asanqadyrgha qaray úmsyna otyryp, – Osy myna bizding Qazaq interneti deymiz ghoy. Osy internet bastalmay jatyp nege lastanyp ketti? Nege sonsha bylapyt? Adamdar osy internetke kirip, nege auyzdaryna kelgenin aitady?
– Sizge aitty ma? – dedi Asanqadyr.
– Joq, men internetke eshtene jazbaymyn, – dedi Maytalman. – Men tek oqyrmanmyn. Qazaqta birneshe jaqsy sayt bar. Sonda kirip, jaqsy materialdardy oqimyn. Lәzzat alam. Qazaqta da jaqsy, aqyldy adamdar bar eken ghoy dep quanam.
Asanqadyr tómen qaraghan kýii ýndemedi.
– Intellektualdar, – dedi Maytalman súq sausaghyn shoshaytyp. – Biz azbyz. Osy az qazaqtan shyqqan azghantay intellektualdar. Keybireui tipti әlemdik dengeydegi bilimdi adamdar. Keybir sayttar solardyng materialdaryn kóshirip basady, «al, pikir aityndar» dep esikti ashyp tastaydy. Sol kezdegi aitylghan pikirlerdi kórsen...
Maytalman rumkelerdi toltyra qúidy.
– Súmdyq! – dedi sodan song basyn shayqap. – Ne degen súmdyq! Ne degen óshtik!
Ekeui qaghystyryp alyp qoydy.
– Óz elining aqyldy adamdaryn osynsha jekkóruge bolady eken, – dedi Maytalman taghy da basyn shayqap.
– Egerde sizge tikeley qatysy bolmasa, onda onday pikirlerdi oqymay-aq qoysanyz da bolady, – dedi Asanqadyr jymiyp.
Maytalman eki qolyn jayyp, Asanqadyrgha ajyraya qarap otyrdy da qaldy.
– Týsinbedim ghoy, bauyrym, – dedi sodan song maghan bir qarap alyp.
– Qoyynyzdar, – dedi dәriger әiel kýlip, – Janjaldaspanyzdar.
– Joq, sen maghan týsindir, – dedi Maytalman ýnsiz otyrghan Asanqadyrgha tónip baryp. – Búl ne sóz sonda? Sen kimning jaghyndasyn?
– Eshkimning jaghynda emespin, – dedi Asanqadyr.
– Joq, týsinbedim, – dedi Maytalman, – Internetke janaghynday «pikirlerdi» jazyp jýrgen sen emessing be? Men senen qorqayyn dedim.
Asanqadyr kýldi.
– Joq, men emespin. Men ondaymen ainalyspaytyn adammyn. Renjimeniz. Men sizge qayran qalyp otyrmyn, agha. Siz aityp otyrghan «pikirler» – ol internetting eng tómengi, qúl-qútandar jýretin dengeyi. Sizdi bireu sol dengeyge kýshpen alyp barghan joq qoy. Siz óz erkinizben baryp oqydynyz ghoy, sol pikirlerdi? Solay ma?
– IYә, solay, – dedi Maytalman, – Ózim baryp oqydym.
– Kórdiniz be, – dedi Asanqadyr әdetinshe jymiyp, – «Boqty tepsen, ayaghyng bylghanady» degen maqal bar qazaqta. Aydalada boq jatyr. Sizding jýretin jolynyzdan mýldem qiys. Al siz erinbey búrylyp baryp sol boqty tebesiz. Sodan song ayaghym nege bylghanady dep renjiysiz.
Maytalman ýnsiz qaldy.
– Intellektualdargha obal boldy degenim ghoy, – dedi sodan son.
– Intellektualdar sol pikirdi oqidy deysiz be? – dedi Asanqadyr. – Áriyne, sizdiki dúrys. Virtualidik kenistikti taza saqtaghan jaqsy. Alayda, búl bir qazaqtyng problemasy ghana emes. Siz әlemdik sayttardy kezbegen ekensiz. Súmdyqtyng kókesi sonda.
– Bizding myna kerauyzdar, shirkin sol shetelding súmdyqtaryna qashan jetemiz dep ansaytyn shyghar, – dedi Maytalman ayaq astynan kónildenip. – Shirkin, tezirek jetsek eken dep armandaytyn shyghar.
Az ýnsizdik ornady. Sodan song Asanqadyr oilanyp otyryp sóilep ketken.
– Osydan biraz búryn internetke qatysty bir әlemdik jiynda sol internetting jaratushylarynyng biri Djaron Lanirding tolghanyp aitqan sózi bar. O basta internetting negizderi dúrys bolmady dedi. Paydalanushylardyng anonimdigi siyaqty nәrselerdi aitqany ghoy. Sonyng saldarynan tobyrdyng pikiri jeke túlghanyng parasatynan joghary bolyp shyqty.  Internetti jauyp, janadan jaraqtau kerek pe degen úsynystar bar. Áriyne, ol bolmaytyn nәrse. Informasiyalyq qogham internetsiz ómir sýre almaydy. Sondyqtan internetti joi, auany joimen birdey. Internet joyylmaydy. Deni dúrys adam internetke óz atymen, kelbetimen shyghady. Egerde ol adam jigit bolsa, didaryn ashyp tastap sóilesuge qoryqpaytyn adam bolsa. Feysbuk degen bar. Sol jerde adamdar kóbinese óz atymen shyghady, ómirde aralasatyn adamdarmen pikirlesedi. Al sizding aityp otyrghanynyz anonimdik internet. Ol jerde betpe-bet kelip sóilesuge jaramaytyndar, búghyp jatyp atatyndar jýredi. Ózderi ylyqqan it siyaqty ýnemi birge jýredi. Bir jaqsy tekst shyqsa sony boqqa bylghaugha ilezde jinala qalady. Kózinizge elestetiniz. Aydalada qoyshydan qalghan bir ton jatyr. Ishi tolghan biyt. Bir adam sol tondy bayqamay kiyip aldy. Sonda neshe jyldan beri jýnning shayyryn jep ash jýrgen bitter tiri tәn, jyly qandy kórip lap qoyady. Qazaq internetining eng tómengi dengeyi osy bittegen ton siyaqty. Olargha jariyalanghan materialdyng jaqsy ya jaman bolghanynyng keregi joq. Materialdyng óz basy bolsa, tilge tiyek bolsa boldy. Ne jazsang da bitting ishin bosatugha ilik tauyp beresin. Áriyne, búlar siz oilaghanday jazasyz emes. IP-adres degen nәrse bar. Yaghni, kompiuter internetke qanday jerden kelip qosyldy, sony biluge bolady.  Eger prinsipke ketseniz, sol iz boyynsha internetti bylghap jýrgen qoshaqandy qúiryghynan ústaugha bolady. Bes-aq minuttik sharua. Biraq bizding qazaq jeme-jemge kelgende sony izdep, tauyp, sottasugha erinedi. Qoyshy sony dep qolyn bir silteydi. Boldy. Al men sizge aitayyn, til tiygizgeni, qorlaghany ýshin  degen statiya bar. Ústalghan adam, ýlken aqsha somasy aiyppúl tóleydi.
Júrt ýnsiz qaldy. Azdan song shay keldi. Árkim óz sómkesinen jolgha alghan azyghyn shyghardy. Dәmdep otyryp shay ishtik.
– Áriyne, jaqsy nәrse emes, – dedi osy uaqytqa deyin ýnsiz kelgen dәriger әiel. – Mening qyzym ózine bir qazaqstandyq jelide paraqsha ashyp edi. Ertenine-aq neshetýrli las úsynystargha tolyp ketti. Jauyp tastadyq. Osyny istep jýrgen qazaqtyng jas balalary ghoy.
Nelikten osynday boldy eken?
– Sizderge bylay deyin, – dedi Asanqadyr. – Men Mәskeu uniyversiytetin psihologiya pәni boyynsha tәmәmdadym.
– Qay jyldary? – dep súrady Maytalman.
– Eki mynynshy jyldary, – dedi Asanqadyr.
– Eng qiyn kezde oqyghan ekensin, bauyrym, – dedi Maytalman, – Reseyde naghyz shovinizm dәuirlegen kez ghoy. Qazir de onyp túrghany shamaly ghoy.
Asanqadyr bolmashy ezu tartty.
– IYә, sol kezde oqydyq. Biraq bizge eshkim kópe-kerneu zorlyq istegen joq. Tek anda-sanda, «osy Sovet ókimetining qúlauyna sender sebep boldyndar ghoy» dep aitqany bolmasa. 86 jyldyng dekabrine menzegeni.
– Ózderinen kórsin, – dedi Maytalman. – Barlyq respublikalarda birinshi basshy jergilikti últtan bolady. Gruziyada gruziyn, Armeniyada armyan, Ózbekstanda ózbek. Al Qazaqstanda nege mindetti týrde orys otyruy kerek? Qazaq sengish, kóngish halyq. Qonaevtan keyin bir qazaqty qoya salsa sol jastar yn-shynsyz alannan ketip qalar edi. Biraq Gorbachev degen qasqa prinsipke ketti ghoy. Osy azghantay tendikting ózin qazaqqa kóp kórdi. Tizege saldy. Sol anau orystaryng dúrys aitqan. Qazaqtyng bir kiyesi bar. 86-jyly bizge ananday istedi – bes jyldan keyin Sovet ókimeti qúlap qaldy. Al kerek bolsa. Jaraydy, әngimendi ýzip jiberdim ghoy. Sonymen, Mәskeude oqydyn.
– IYә, – dedi Asanqadyr, – Reseyding kitaphanalary keremet. Uniyversiytetting óz kitaphanasy, Lenin atyndaghy memlekettik kitaphana, tolyp jatyr. Oqimyn, izdenemin degen adamgha barlyq jaghday jasalghan. Onyng ýstine «temir perde» qúlaghannan keyin Batystyng ozyq әdebiyeti kelgen. Ol kezde de, qazir de Mәskeudi «Knijnyy Vavilon», yaghny «Kitaptyng Babyly» dep ataydy. Mine, osy kitapqa kýp berdik. Áriyne, talay qiynshylyq boldy. Biraq ókinbeymin. Kókirek kózim ashyldy, órisim keneydi. Orystyng talay keremet azamattarymen tanys bolyp aralastym.
Asanqadyr sәl ýzilis jasap sózin sabaqtaghan.
– Osy, kompiuterlik tehnologiyalardan dәris beretin bir mәskeulik dosym boldy. Sol aityp edi, «Internet eto svalinyy greh» dep. Yaghni, «topalang bylyq» degen sóz.
– Ol ne, «svalinyy greh» degen? – dedi Maytalman.
– Ol bylay, – dedi Asanqadyr. – Búl, orystyng әli hristian dinine kirmey, mәjýsi, jabayy bolyp jýrgen kezinde bolghan jayt eken. Kóktemde «Ivan Kupalanyng týni» degen bolady. Sol týni býkil erkek pen úrghashy atauly «medovuha» dep atalatyn baldan qaynatylghan sharapty toyyp iship, tyrday jalanashtanyp orman ishinde bylyqqa batady. Ol jerde kimdi kim ústasa da bәribir. Ákesi qyzyn, aghasy qaryndasyn, balasy óz anasyn ústap aluy mýmkin. «Ivan Kupala týni» bolghan bylyqtyng barlyghy keshiriledi. Mine, qazirgi internet degeniniz osy. Qazaqtyng balalary últtyng eng qasiyetti úghymdaryn osy internette taptap, boqqa bylghap jatady. Bilimdi adamdardyng tóbesinen tómen qaray sorghalatyp jatady. «Ivan Kupala» emey, anasyna shapqan emey, әkesin saqalynan sýiregen emey nemene?
Maytalman kýrsinip tómen qarady.
– IYә-ә, – dedi sodan son, – Qiyn eken. Neden osynday boldy eken?
– Ras-ótirigin bilmeymin, estuimshe osy jazghyshtargha bireu aqsha tóleydi eken, – dedi dәriger әiel, – Kәdimgi jalaqy siyaqty.
– Ras, – dedi Maytalman, – Kәdimgi, tanerteng qyzmetke kelgendey Internetke shyghady, jylt etken mәlimetke dereu «jauap» beredi. Shynynda da jalaqyda otyrghan boluy kerek.
«Osyghan qalay qaraysyn» degendey Asanqadyrdyng betine qaraghan.
– Mýmkin, – dedi Asanqadyr, – Keybireulerine әldebireuler aqsha tóleui mýmkin. Álemde bolyp jatqan «týrli-týsti revolusiyalardyn» barlyghy feysbuk pen tvitter arqyly jasalghan. Onday shytyrman júmysty eshkim de aqysyz-púlsyz jasamaydy. Biraq eshkimdi qolynan ústap alghan joqpyz. Bizdiki tek joramal ghana.
– Olay bolsa qazaq Internetin bylghauda ne maqsat bar? – dedi Maytalman, – Búl kimning mýddesi?
Asanqadyr sәl kýrsinip baryp jauap qaytarghan.
– Tәjiriybeli kompiutershi retinde aitayyn, eshkimning de eshqanday mýddesi joq. Búl әnsheyin jaudy syrttan izdeytin bizding bayaghy daghdymyz. Óz basym solargha bireu aqsha tólep, tapsyrma beredi degenge senbeymin. Sebebi mynada. Janaghy siz aitqan, óz elinde jaudyng mýddesin iske asyratyn adamdardy orystar «agenty vliyaniya» dep ataydy. Yaghni, «yqpal etu agentteri» degen sóz. Biraq onday agent bolu ýshin adamgha ýlken bilim kerek. Al onday bilim búlardyng týsine de kirmegen. Búlar kәdimgi әulekiler. Qarapayym ghana әulekiler. Búlardyng bar qolynan keletini – tarqyldap kýlu. Abay atamyzdyng bir óleni bar ghoy, «Eldi alyp, Edildi alyp eliredi, Bir aryz berip kelse shatyp-bútyp» degen. Osylar turaly aitylghan. Internetke shyqqan jaqsy bir tekstti qorshap alyp, shatyp-bútyp «pikir» aityp, tarq-tarq kýlip, jau  týsirgendey mәz bolyp qaytady. Áriyne, yqpal etudi, biylikti әr adam armandaydy. Búlar da, «kem degendi Qazaqstan halqynyng pikirin biylep-tóstep baghyttap otyrsaq» dep armandaydy. Alayda ynyrshaghy ainalghan ruhany kedeylikte tughan kemshin sanamen onday dengeyge jetu mýmkin emes.
Maytalman qarqylday kýlgen.
– Qatyrdyn, bauyrym.
Dәriger әielding de jatyp atary bar eken.
– Kýlkiniz myna jigit aityp otyrghan adamdardyng kýlkisine úqsap ketti ghoy, – degen jymiyp.
Búl joly barlyghymyz qosyla kýldik.
– Biraq búlardy kinalaugha bolmaydy, – dedi kenet Asanqadyr tóbeden týskendey qylyp.
Maytalman qaytadan ajyrayyp qalghan.
– Taghy da týsinbedim ghoy, bauyrym, – degen odan keyin, ne kýlerin, ne ashulanaryn bilmey.
– Men sizge osy uaqytqa deyin qatardaghy adamnyng pikirin aittym, – dedi Asanqadyr, – Endi maman-psiholog retindegi pikirimdi aitayyn. Adamdy Qúday jaratady deydi. Tolyqtay kelisemin. Az-maz týzetui ghana bar. Adamdy shynynda da Qúday jaratady. Biraq, adam qoghamda jaratylady. Yaghni, qoghamnyng býkil súmdyghynyng ortasyna kelip týsedi. Adam tabighatynda mynaday qúbylys bar. Úmytpasam, telegoniya dep atalady ghoy deymin. Jaraydy, mәsele terminde emes, qúbylystyng ózinde ghoy. Qysqasy bylay, qyzdyng betin alghash kim ashsa, ol qyzdyng keyin dýniyege keltirgen perzentterining barlyghynyng genotiypi sol alghashqy erkektiki bolyp shyghady. Seniniz, senbeniz – aqiqaty osy. Búl – genetika ghylymynyng tisi batpay kele jatqan júmbaq. Qanshama ghalymdar búl mәselege ómirin arnaghan. Biraq qúpiyanyng túnghiyghyna eshkim boylay almaghan. Ózining zandy  nekedegi kýieuinen tughan balanyng minez bitimi, pәlenbay jyl búrynghy, alghash betin ashqan erkekting minezinen nelikten ainymay tuatyndyghyn әiel de, ghylym da týsindirip bere almaydy. Tipti, ol erkek qyzdyng betin ashpauy da mýmkin, ol qyz aq tósekke býtin kelui de mýmkin. Alayda o basta shyn ghashyq bolghan adamynyng minezi әielding balalarynda qaytalanady. Osyghan baylanysty kóptegen júrttarda mynaday salt qalyptasqan. Qanday da bolmasyn әuletke kelgen qalyndyqtyng birinshi týni sol eldegi tóreniki. Búl әsirese Europa elderinde kóp taraghan. Mongholdarda qalyndyq birinshi týnin lamanyng qoynynda ótkizedi. Áriyne, bizde onday salt joq. Biraq qazaqtyng qyzyna, pәlen adamdy únatushy bolma, týgilenge ghashyq bolma dep eshkim de tyiym sala almaydy. Dýniyege búla kózben qaraytyn jas adam kimge bolsa soghan ghashyq boluy mýmkin. Mahabbatqa mas bolghan qyz kóp jaghdayda, únatqan adamynyn, keybireulerding esigine kýtushi bolugha jaramaytyn jaman ekenin, adam dep aitudyng ózi úyat әldebir silimtik ekenin, әriyne ajyrata almaydy. Mine, qyzdyng boyy alghash ret osylay búzylady. Adam tany almaytyn, kózsiz kóbelektey jas qyz, sol sәtte, ózining bolashaq úrpaqtarynyng nәsili ainy bastaghanyn qaydan bilsin. Mine, keler úrpaqtyng bitimine birinshi ret núqsan keldi. Biz búl jerde qyz balanyn, yaghni, bolashaq ananyng atasy men anasyn minsiz tektiler dep alyp otyrmyz. Al eger olar nәsilsiz túqym bolsa, onda núqsangha núqsan jamaldy dey beriniz. Endi aita ketetin taghy bir tanghajayyp qúbylys bar. Nәreste qúrsaqta jatqanda syrtqy dýniyeni anasynyng kózimen kóredi. Óz bastarynyzda da bolghan shyghar. Óziniz kórgen bir oqighany aitasyz. Qayran qalghan ananyz ol oqighanyng siz dýniyege kelmey túryp bolghanyn aitady. Senseniz de, senbeseniz de, osy. Al nәrestening ishte  jatyp ne kóretini belgili. Áriyne, adamdar әdette ony úmytyp ketedi. Biraq óz sanasymen júmys istey alatyn adam qúrsaqta jatyp kórgenining barlyghyn esine týsire alady. Álbette, ol estelikterdin, myna dýniyege kelgennen keyin kórgenderinen pәlendey aiyrmashylyghy joq bolyp shyghady. Maskýnem әkening zorlyq-zombylyghy, kiriptar ananyng amalsyz it qorlyqqa kóngeni, taghysyn taghylar, Alapaty qaytqan, tarih sahnasynan, sanattan ketip qúldyqqa týsken elding erkekteri qatyn sabaghysh bolady. Osylaysha memleketti, eldikti ústap túrghan altyn dingek – janúya kýireydi. Osynday «shanyraqta» dýniyege kelgen bala ne kórip ósedi? Siyqsyz, qorash ómir, aqylsyz әke, beyshara ana. Al anasy moralidik túrghydan әlsiz adam bolyp shyqsa, Qúday tóbeden eki ese úrdy dey ber. Ishis, tóbeles, oinas. Osynyng bәrining kuәsi bolghan balanyng sanasynda dýniyege degen sinizm, nemqúraydylyq, boykýiezdik qalyptasady. Kónili taptalghan ol, basqanyng asylyn taptap ýirenedi. Tughannan bylyqtan basqa eshtene kórmegen sol bala, sol bylyqtyng ortasynda shynyghyp, betsiz bolyp, dauasyz bolyp ósedi. Eshqashan eshtenege senbeytin, dýniyede baqyttyn, izgiliktin, adamdyqtyng bar ekenine senbeytin jyrtqysh bolyp ósedi. Ýielmen, shanyraq, janúya – memleketting shaghyn modeli. Osy oirandalghan úyadan, oirandalghan kishkentay memleketten shyqqan bala dýniyede ýlken memleket degenning bar ekenin eshqashan týsinbeydi. Eldik degenning ne ekenin týsinbeydi. Internette qazaqtyng ruhany mýlikterin, jaqsylardyng atyn boqqa bylghap jýrgenderding bireuin ústap alyp, myna istep jýrgening últtyng mýddesine qayshy degendi aityp kóriniz, ne bolar eken. Berisi, «ol ne?» dep betine ajyrayyp qaraydy, arysy – әkennen, sheshennen boqtap ketedi. Jorj Siymenonnyng bir povesinde Parijding týbindegi qalashyqta kisi ólimi bolady. Komissar Megre qylmys bolghan jerdi jaqsylap tekserip Parijge qaytyp ketedi. Kóp úzamay jezóksheler ýiining birinen madam telefon shalady, týn ishinde bir alabúrtqan kliyentting kelgenin aitady. Megre dereu attanyp jezókshening qoynynda jatqan jas jigitti ústaydy. Jarty saghattan keyin jigit kisi óltirgenin moyyndaydy. Mine, osy jigitting dosiesinde onyng baqsyz, baqytsyz janúyadan shyqqandyghy aitylghan. Ákesi maskýnem, sheshesi jenil jýriske salynghan. Batystyng kriminaldyq romandarynda búnday sujetter kóptep kezdesedi.
Týn ortasynan aughan uaqyt eken. Bilimdi, aqyldy serigimizding bayau dauyspen aitqan әngimesine kónilimizben úiyp otyra berippiz. Aldymen Maytalman es jidy.
– Oi, deydi-au, – dedi qayran qalyp.
– Qoy, men shay alyp keleyin, – dedi sosyn.
Sonymen týngi birding shamasynda qaytadan shay ishtik.
– Sondyqtan qaytalap aitayyn, búlargha renjip keregi joq, – dedi Asanqadyr aldynghy sózin ýstep, – Kisi óltirip qylmys jasaghansha Internetti bylghap jýre bersin. Ishindegisin shygharyp, sodan lәzzәt alyp tynym tapsa boldy emes pe. Bizge keregi sol ghoy.
– Sonda búlardy ayau kerek deysiz ghoy? – dedi dәriger әiel.
– IYә, – dedi Asanqadyr, – Búlar beybaqtar. Taghdyr búlardy mytyp-mytyp tastaghan. Ayausyz taghdyr búlardy myjyp-myjyp tastaghan. Búlar myjylyp qalghandar, ayausyz japyrylp qalghandar. Sondyqtan búlardy ayau kerek. Bir aqynnyng «Biz jetimdermiz, Bizge jekirmeniz!» degen óleng joldary esimde qalypty. Onyng ýstine búlar býgingi qazaq mәdeniyetining bir kórinisi, bir bóligi. Alyp tastay almaysyz. Sondyqtan tózesiz. Al oqu-oqymau, ol ózinizge baylanysty. Olardy oqyghynyz kelmese, sizdi eshkim de kýshtep oqyttyra almaydy.
Ertenine temir jol búzylghany sebepti poyyzymyz Búryndaydyng túsynda birneshe saghat túryp qaldy. Dәriger әiel de, zanger aghamyz da úzaq túratynymyz belgili bolghannan keyin úyaly telefondarymen balalaryna habarlasyp, mashina shaqyrtyp bizben sol jerden qoshtasyp ketip qaldy.
Olar ketisimen Asanqadyrdyng adamdary kýpege tolyp aldy, noutbuktaryn qosyp júmysqa kirisip ketti. Asanqadyr shylymyn tútatyp tamburgha bardy. Men qosa shyqtym.
– Myna qyzdar men jigitteriniz ne istep jatyr? – dep súradym.
– Konferensiya bastalyp ketti ghoy, – dedi Asanqadyr, – Soghan qatysyp otyr.
– Siz kesh boyy ýndemediniz, – dedi sodan son, – Internetpen júmys istemeysiz be? Mamandyghynyz kim? Tanyspappyz.
Aty-jónimdi aittym. Kýldi, sebebi mening jazghandarymmen jәne Internettegi mening jazghandaryma aitylghan pikirlermen jaqsy tanys eken.
– Men kesh boyy sizdi júbatqan ekenmin, sizge týsindirgen ekenmin, – dedi jymiyp.
– Rahmet, biraq men sol pikirlerdi oqymappyn, – dedim men, – Niyettes dostarym, bauyrlarym, «siz turaly mynaday-mynaday nәrseler aitylyp jatyr» dep keledi. Kýlem de qoyam. Ne deyin. Men de olargha oqymay-aq qoyyndar deymin.
Týsten keyin jol jóndelip Almatygha keldik. Ekinshi  vokzaldan ulap-shulap týsken jastar birneshe taksiyge bólinip otyrdy. Asanqadyr qoshtasarda vizitkasyn berdi.
– Habarlasyp túrayyq, – dedi әdetinshe jymiyp.
Arttarynan úzaq qarap túrdym. Ertegidey ómirding sheti bizge taqap kele jatyr. Biraq onyng da ýsti búltsyz aspan emes. Ózine tәn oi-shúqyry, qaltarys-qateri bar. Mine, osy jana bolmys, jana shyndyqtyng saqshylary, saqtaushylary taksiylerining terezesinen qol búlghap ketip bara jatyr. Basqa ólkede, basqa qalada tuyp-ósken. Mýldem beytanys biraq menimen  mýddesi bir adamdar. Bolashaq osylardyng qolynda dedim ishtey. Tek abyroydan aiyrmasyn.
"Almaty aqshamy" gazeti

0 pikir