Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Janalyqtar 4180 0 pikir 13 Mamyr, 2013 saghat 06:47

Qasym - tarihy kórkem filim

Mereke kýnderi - mamyrdyn  7-si men 10-y aralyghynda «Qazaqstan» Últtyq arnasynan «Qasym» atty tórt bólimdi kórkemfilim kórsetildi.  Filimning aty aityp túrghanday búl kinotundy Ekinshi dýniyejýzilik soghysta Ukrain ormandaryn keship esimi anyzgha ainalghan batyr atamyz, marqúm Qasym Qaysenovtyng óshpes danqyn әigilegen  dýnie bolyp shyghypty.  Qarulas dostarynyng ortasynda «Chernyy Vasya» atanghan Qasym Qaysenov  soghystan keyin qolyna qalam alyp estelikter, ocherkter, әngimeler men povestter jazdy. Ol  «Jas partizandar»,  «Iliko Vitryak», «Pereyaslav partizan­dary», «Ajal auzynan», «Jau tylyndaghy bala», «Dneprde», «Jau tylynda», «Partizan soqpaqtary» siyaqty shygharmalardyng avtory. Qaskenning «Partizan soqpaqtary» baspadan shyqqan bette múqabasy mýjilip, qoldan qolgha ótip oqylghan edi. Biz sóz etip otyrghan tarihy kórkemfilim tap osy povestte qamtylghan oqighalardyng jelisinde týsirilgenge úqsaydy. Áriyne,  tórt seriyaly kinotundy qaharman Qasym Qaysenovtyng Ukrina jerindegi býkil erligin tizip kórsete almaghan biraq, qúpiya tapsyrma alyp fashister basyp qalghan ólkege diyversant bolyp attanghan «orys emestin» (filimde ukrainder  Qasymnyn  últyn naqty bilmegendikten osylay ataydy) әskery tehnikalyq bazany tas-talqan etken eptiligi men qaysarlyghyn pash etedi. Filim qiyan-keski soghys zamany men nening ne ekendigin týsin bolmaytyn qalaymaqan uaqyttyng shenberinde shyr ainalghan adamdar taghydyryn shynayy suretteydi.

Mereke kýnderi - mamyrdyn  7-si men 10-y aralyghynda «Qazaqstan» Últtyq arnasynan «Qasym» atty tórt bólimdi kórkemfilim kórsetildi.  Filimning aty aityp túrghanday búl kinotundy Ekinshi dýniyejýzilik soghysta Ukrain ormandaryn keship esimi anyzgha ainalghan batyr atamyz, marqúm Qasym Qaysenovtyng óshpes danqyn әigilegen  dýnie bolyp shyghypty.  Qarulas dostarynyng ortasynda «Chernyy Vasya» atanghan Qasym Qaysenov  soghystan keyin qolyna qalam alyp estelikter, ocherkter, әngimeler men povestter jazdy. Ol  «Jas partizandar»,  «Iliko Vitryak», «Pereyaslav partizan­dary», «Ajal auzynan», «Jau tylyndaghy bala», «Dneprde», «Jau tylynda», «Partizan soqpaqtary» siyaqty shygharmalardyng avtory. Qaskenning «Partizan soqpaqtary» baspadan shyqqan bette múqabasy mýjilip, qoldan qolgha ótip oqylghan edi. Biz sóz etip otyrghan tarihy kórkemfilim tap osy povestte qamtylghan oqighalardyng jelisinde týsirilgenge úqsaydy. Áriyne,  tórt seriyaly kinotundy qaharman Qasym Qaysenovtyng Ukrina jerindegi býkil erligin tizip kórsete almaghan biraq, qúpiya tapsyrma alyp fashister basyp qalghan ólkege diyversant bolyp attanghan «orys emestin» (filimde ukrainder  Qasymnyn  últyn naqty bilmegendikten osylay ataydy) әskery tehnikalyq bazany tas-talqan etken eptiligi men qaysarlyghyn pash etedi. Filim qiyan-keski soghys zamany men nening ne ekendigin týsin bolmaytyn qalaymaqan uaqyttyng shenberinde shyr ainalghan adamdar taghydyryn shynayy suretteydi. Filimde ayarlyq, satqyndyq, qorqatyq, sonyng bәrine silkinip qarsy túrghan kek, kóz jasy, mahabbat bar. Eng bastysy adam, adamnyng jandýniyesi bar. Sonyng bәri Qasymnyng (akter Quandyq Qystaqbaev) ainalasynda órbiydi.

Filimge Qazaqstannyn, Ukrinanyn, Reseyding akterleri qatysypty. Rejisseri -  Belozorovich Leonid Grigoriyúly (belorus). Negizgi keyipkerdi somdaghan Quandyq Qystaqbaev -   Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy Memlekettik akademiyalyq qazaq muzykalyq drama teatrynyng akteri. Osyghan deyin ol  Bolat Qalymbetovtyng «Sardar» (Qúlja), Ermek Túrsynovtyng  «Kelin»  filimderinde basty roliderde oinaghan bolatyn.

1941 jyly búrynghy KSRO shekarasyna basa-kóktep kirgen nemis basqynshylarynyng betin qaytarghan erlikti Resey rejisserleri men tarihshylary, jazushylary orystyng jekemenshigi kórip kelgen edi. Myna filim sol bir aghattyqtyn, asqynghan kókirekterding әuselesin basqanday boldy. Ekinshi dýniyejýzilik soghys túsyndaghy qazaq halqynyng taghdyry, tyl enbekkerlerining eren qayraty, maydanda kóz júmghan batyr atalarymyzdyng arman-ansary - kino әleminde aibyndy taqyryp bolyp qaluy kerek. «Qasym» sol aibyndy taqyryptyng alghashqy betin ashqan siyaqty.

Filim turaly qysqasha anonsty myna siltemeden kóruge bolady: http://kaztrk.kz/kaz/news/kino/Tusaukeser_Kasim__Telehikaja__Resej__Kazakstan__2013_zh____id1367232260.html

Abai.kz

0 pikir