Seysenbi, 6 Mausym 2023
Ádebiyet 1290 1 pikir 17 Nauryz, 2023 saghat 11:47

Beyjinnen sóilep túratyn aqyn

Beyjinnen sóilep túrmyz...

Beyjindegi Qazaq radiosynyng әr saghattyq janalyqtaryn aqyn, diktor Balapan Rabat osylay bastaytyn. Osy bir jyly sóz mening qúlaghyma jetkeli kóp jyl ótti. Ol kezde órimdey balamyn. Eski qystauda maldy qoralap bolyp, bir ýili jan keshki astan song radio tyndaymyz. Qara radionyng ar jaghynan «Beyjinnen sóilep túrmyz» degen qazaqy hәm jaghymdy dauys shyghady. Siltidey tynyp, aitqan әr sózine qúlaq salatynmyn. Bala qiyal sol sәtte «Beyjinde de qazaq bar ma, bolsa, olar ne isteydi?» degen sansyz saualdarmen alasapyran kýy keshetin. Eng riyasyz, eng kirshiksiz dýnie balanyng qiyalynda bolsa kerek. Eseydik, joghary oqugha týstik. Keyin kele, «Beyjinnen sóilep túratyn» sol kisining aqyn, diktor Balapan Rabat ekenin bildik. Eptep óleng jaza bastaghanymyzda, aqynnyng jyr jinaqtaryn tauyp oqyp, taghy da tan-tamasha boldyq. Eshkimge úqsamaytyn, mýldem bólek stili, ózgeshe oilau.

Meninshe, aqyn jayly aitylar eng jaqsy sóz onyng shygharmashylyghy haqynda boluy kerek. Poeziya shydamdylyqqa ýiretedi. Oiyndaghy sózdi bolattay qorytyp, ony dayyn kýiinde júrtqa úsynu ýshin shydamdylyqtan artyq eshtene qajet emes-au. Aqyndar keyde birneshe kýn, tipti birneshe ay óz oiyn ózgege qapysyz bildiru ýshin oy tenizinen marjanday sýzip, kerekti sóz izdeui mýmkin. Olardyng búl sәtin «Shal men tenizdegi» qos keyipkerding arpalysty kýiine tener edim. Yaghny shal – aqyn, balyq – sóz (ólen). Poeziya sardary, Ohayo oghlany Ezra Paund «Metro beketinde» atty ólenin jazugha bir jyl uaqyt júmsaghan eken, al onyng sol óleni nebәri 14 sózden ghana túrady. Mine, sonda aqynnan asqan shydamdylyq iyesi bar degenge endigәri senginiz kelmeydi.

Shyndyghynda, poeziya kóp dýniyelerdi este saqtaugha kómektesedi. Grekter men mysyrlyqtar poeziyany tek lәzzat alu ýshin qoldanghan joq. Onyng ózgeshe qasiyeti bar ekenin olar erte kezden-aq bildi. Bir aqynnyng kónil kýii men sezimin, kózqarasyn bildiretin ólender, arysyn aitsaq, filosofiyany, tarihty, dindi, tipti ghylymdy ózara baylanystyrdy. Osynday san-salaly ghylym qamtylghan shygharmalardy jattau ejelgi adamdargha óz oilaryn erkin jetkizuge aitarlyqtay mýmkindikter berdi. Bir qyzyghy, jazu payda bolghan kezde Platon «búl jana tehnologiya jastardyng sanasyn jaulaydy» dep shyr-pyr bolghan desedi. Platonnyng búl pikirimen kelispesek te, poeziyanyng san týrli ritmderi bizge mirding oghynday sózder men túnyq iydeyalardan bastap, paydaly shyndyqtan qaynap shyqqan faktilerge deyin bәrin este saqtaugha qalay kómektesetinin anghara alamyz. Al óleng payda bolghanda, әlemning qay oishyly jii oilandy eken degen súraq eriksiz aldynyzdan shyghady. Oghan da bir kýni túshymdy jauap tabylar.

Balapan Rabattyng biz jattap alghan jyrlary jeterlik. Al sol jyrlardyng sanamyzgha qalay әser etkeni de júmbaq emes. Ol ólendi jazyp qana qoymaydy, ólenderi arqyly saghan serik bolady. Ár tarmaghy ómirding qúbylystaryn, shyndyqtyng keypin dәleldep berip otyrady. Ólenning ishindegi kórinister «men múndamyn» dep aldynnan shyghady. Búl shynayy ólenderde ghana kezdesetin qasiyet. «Dәuren-ay» jinaghynyng ishi jyr tasqyny. Birinen song biri «meni oqy» dep kezekke túrady. Jyr kitabyn jazyp, ony oqyrmangha úsynu – әsem gýlderdi tereng shatqalgha laqtyryp jiberip, odan shyqqan dauysty estuge qúmartumen birdey. Balapan aqyn «Dәuren-ayyn», mine, osynday riyasyz ýmitpen, shynayy senimmen jazghan desek, artyq emes. Shәkerim Qúdayberdining «Abay – ózin-ózi ólenmen júbatqan jan» degen jaqsy sózi bar-dy. Bizding Balapan aghamyz da bir sәt ózin ólenimen júbatqysy keledi. Ol búl joly alys aimaqtarda emes, tipti tughan dala tósinde de emes, Úly qorghan eteginde.

«Úly qorghan eteginde keshkilik,

Kýz jelimen japyraqtar eskirip.

Qúlap týsken ghún jylqysy sekildi

Súlap jatyr eski ýmit.

Esesine óre túryp jana arman,

Birte-birte biraz nәrse janarghan.

Saudagerding sayqaldyghyn moyyndap,

Anqiyady alarman.

Tau basyna tasylghan tas, kesekten,

Enbekshiler elesteydi keshe ótken.

Býgin, mine, ózindi alyp shyghugha

Shydamaydy qos ókpen.

Úly dese, úly bolar qorghan-aq,

Tәnindegi tarih qany sorghalap.

Tas aidahar bara jatqan tәrizdi,

Bauyrymen jorghalap.

«Er emespiz shygha almasaq saghan biz»,

Qarysa da tas qabyrgha, taghan-múz.

Seni qalay kóterip túr, kórding be,

Sabyrly tau, sabaz qúz.

Sekildenip kókeydegi kóp ólen,

Qarlyghashtar úshyp ótti tóbeden.

Tәnir taugha talpyndyrmay qúsymdy,

Nege túrmyn, nege men?!»

Keyde jaqsy poeziya ishki dausymyzdy izdep tabugha kómektesedi. Bizding oiymyzda jýrgen iydeyalar óleng bolyp týlep shyqsa, onyng jóni bir basqa. «Qúlap týsken ghún jylqysy sekildi, Súlap jatyr eski ýmit» dep jaza alu ýshin aqynda qanshalyqty potensial boluy kerek degen oidyng shýnetine qúlaugha tura keledi. Qaytalap oqynyzshy, ol «Qúlap týsken ghún jylqysy sekildi» deydi. Osy bir tarmaqta sonau ata dәuirdegi altyn shaqtarymyz jónkile aghyp, tamyrymyzdaghy qangha kelip qúiylarday bir ózgeshe ekpin elesteydi. Ghún kim, al onyng qúlap týsken jylqysy qayda? Búghan aqyn ózi túrghan tas aidahar tósinde, al siz óz jýreginizde jauap izdeysiz.

Poeziya әleminde dúrys pen búrystyng arasyn tarazylap otyru da bir erekshelik. Aqyn óleng jazghan kezde ózine qoyatyn jalghyz manyzdy súraghy – «Búl oqyrmangha kerek pe?» degen súraq bolsa kerek. Alayda búl kýy әr aqynda әrtýrli. «Terezedegi tan» (Morning at the Window) T.S.Eliottyng eng kóp oqylghan ólenderining biri. Oqyghan adamgha tym kýrdeli de, týsiniksiz de emes. Búl tuyndy kýndelikti detalidargha nazar audaryp, Bodlerding ólendegi salghan sýrenine ilesip, Londonnyng erekshe zamanauy kórinisin kóz aldymyzgha jayyp salady. Nәtiyjesinde keremet ólendi oqyp, aibyndy London tanyn oisha qydyrasyz. Ólenge osydan artyq qanday baqyt kerek? «Úly qorghan eteginde keshkilik» dep bastalatyn ólendi oqyghanda men osynday kýy keshtim. Kóz aldymda Úly qorghan, aqyn jәne әldebir tosqauyldyng kesirinen tórt ayaghyn aspangha atyp qúlap bara jatqan ghúnnyng asyltúqymdy jylqysy… Búl óleng maghan (sizge de) zamanauy qalalyq ómir turaly miniaturalyq baqylaulardyng toptamasyn úsynady: әriyne, Beyjing bastan ótkizgen san qily tarihty aqyn búl óleninde tizbelep, dәris oqyghysy kelmeydi. Biraq emeksitip aitady, jetkizedi. Zerdelep qarasanyz, ólende tau, qúz, jylqy jәne sony qazaqy qalyppen baqylap túrghan últ aqyny bar, ansau bar. Kendzaburo Oenyng «Kitaptardy jazylghan jerine baryp oqu lәzzat syilaydy. Dostoevskiydi Peterborda, Bekket pen Djoysty Dublinde oqyghangha ne jetsin?» deytini esime týsedi de, Balapan aqynnyng osy bir salmaqty jyryn Úly qorghannyng eteginde túryp qaytalap oqyghym keledi. Mýmkin, onda әseri tym basqa bolary shyndyq.

«Suret salu ýshin kózindi júmyp әn salu kerek», – dedi Pikasso. Balapan Rabatsha óleng jazu ýshin ózge eshtenening keregi joq, tek shynayy bolu kerek. Esterinizde bolsa, Múhtar Maghauinning «Kókbalaq» romanynda «Dombyrany ýirenbeydi, dombyrashy bolyp tuady» deytin jaqsy sóz bar. Aqyndyq ta qúddy osynday saf óner. Ony ýirenem dep, alanghasar kýy keshkenderding orny qayda bolghanyn oqyrmannyng tarazysy týsindirip berdi.

«Qoghaly kólding betinde,

Qobyzdyng qonyr әueni.

Qoraly qoydyng shetinde,

Qoryldap jatyr tau eli».

Búl ne degen sóz? Hakim Abaydyng «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym» degenining zamanauy týri emes pe dep oilauyma rúqsat berinizder. Alyp Beyjinning tórinen әsem Qastyng nemese әldebir kórkem jaylaudyng arasyndaghy halyqtardyng tirshiligin jiti baqylaghan aqynnan osynday ruhyndy qayraytyn jyr tumay qaytsin?! Ózge halyq jantalaspen ómir sýrip jatqanda, endi bir halyq beygham kýiinde úiyqtap jatyr. Abyz taulardyng arasynda әli de esinep jýrgen halyqtyng aqyn úly osylay jazbasa, aqyndyghyna min bolar ma edi, kim bilsin? «Poeziyanyng ózi muzykamen tuys. Onyng ishki yrghaghy, iyirim-iyinderi, syrtqy súlulyghy, әr buyndaghy synghyr, úiyp týsken úiqas – osynyng bәri әuendetip, әndetip túrady. Mysalgha, әn men mәtinning joghary dengeydegi birligi muzyka men poeziyanyng qanday jymdasyp ketetinin sipattaydy. Búl jay ghana mysal, bolmasa keremet kýiler men halyq әnderin tyndanyz, odan ary simfoniyalyq, aspaptyq shygharmalardan ghúzyrlanynyz, solardyng bәrin poeziyalyq, aqyndyq týisikpen qabyldaysyn. Óleng jazbaytyn adam da muzykany eng әueli aqyndyq sezimmen týisinedi. Onsyz muzykadan lәzzat alam deu bos sóz. Kórdiniz be, ólen, muzyka – biri sózben, biri sazben salynghan ruhany saray», – deydi ol bir súhbatynda. Dúrys aitady. Osyny sezgen ol muzyka men ólendi qatar alyp jýrdi. Demek, onyng aqyndyq saparyn par at jekken әsem pәueskege teneuge mýmkindigimiz bar.

«Armysyng qynaly qyr, bórte belen,

Barmysyng bala ghashyq erkelegen.

Jyrymdy qúsqa balap úshyrsam da,

Jýrekti kýning joq-au órtemegen.

Armysyng baba taular, shiregen shyn,

Asyrghan aibynymen Ile kórkin.

Ózindi óle sýigen bireu baryn,

Ólenshil bylayghy júrt bile bersin.

Armysyng aq aidynym gәkkulegen,

Aman ba aqqu qúsyng oq tiymegen.

Órkeshing jaghalaumen óbisedi,

Qarsygha qayyghym joq, óttim nemen?!

Kim ortaq kólóksigi, tau múnyna,

(Qaranyz, qalyp qoyghan audy myna)

Qarsydan qyzyl alau kózge úrady,

Bayaghy bala qyzdyng jaulyghy ma?!»

Búl ólende ne aitylghan dep súranyzshy, ólenning qúdiretimen ótken kýnge qayyrylu dep jauap berer edim. Biraq qaytadan jalt búrylu kim ýshin bolsa da, onaygha týspeydi. Keyde armandarymyzdy ólenmen jetkizu jetkiliksiz әri qisynsyzdau. Ólendi oqy otyryp, siz aqynnyng oqyrmandargha ózining jeke dýniyetanymyn beruge tyrysatynyn angharasyz. Biraq biyik dengeyde ekenin de úmytpassyz. Múndayda «Aqylsyz adam shygharghan óleng joldary naqylgha ainalmaytyny haq» (Oljas Sýleymenov) degen qisyndy sózdi algha tartqyng keledi.

Demek, Balapan Rabat poeziyasy kóp oqylghan, talqygha týsken, kóp jattalghan baqytty poeziya. Onyng taralu masshtaby qazaqtyng tór jaylauynyng keng jazyqtarynan Qytay astanasy Beyjinge deyingi úlan-ghayyr ólke. Aqyn ýshin de, aqynnyng shygharmashylyghy ýshin de búl ýlken tabys. Balapan poeziyasy sayasat ta, eshbir izm de, tipti bóten sóz de aralaspaghan saf poeziya. Osy qasiyetter onyng jyrlaryn sansyz jýrekterge esh nasihatsyz jetkize aldy. Ólenge sayasat pen ayarlyq, zorlanu men kýshenu qosylghanda onyng tazalyghy turaly eshtene aita almay, dәrmensiz kýide qalamyz. Esenghaly Raushanovtyng keyingi buyngha kónili tolmaytyny ólenge aqshanyng aralasqanyn bilgendiginen shyghar.

Qalay desek te, ólenning óz júmbaghy bar. Osyny týsinetin uaqyt jetken siyaqty. Balapan ólenderindegi tazalyq pen әlemge, adamgha degen ainymas adaldyq sezimi turaly zertteu endigi maqalalardyng jýgi. Bәri de tozady, bәri de eskiredi. Biraq shynayy óleng ghana ghasyrlar ótken sayyn jarqyray beredi, jýrekterde sóilep túrady. Maksim Gorikiyding úly Tolstoy turaly «Eger ol balyq bolsa, әriyne, tek múhitta ghana jýzer edi de, ishki tenizderge, әsirese ózenderding túshy suyna esh uaqytta jolamas edi» deytin shyn baghasy onyng tipti orys halqynyng Tolstoydyng baghasyn bilgendigi emey, nemene? Biz búl sózdi aitu arqyly Tolstoy men Balapan Rabatty salystyryp otyrghanymyz joq. Eger Balapan Rabat Parijde, Londonda nemese Niu-Yorkte ómir sýrgen aqyn bolsa, kitaptary neshe jýz myndaghan danamen shyghatyn jahandyq shayyr bolary sózsiz, mening búghan esh kýmәnim joq.

Dýisenәli Álimaqyn

Abai.kz

1 pikir