Senbi, 25 Nauryz 2023
Alashorda 3852 4 pikir 13 Qantar, 2023 saghat 12:55

Alash orda jәne Shyghys Týrkistan qazaqtary

Shyghys Týrkistan qazaqtary geografiyalyq túrghydan Shyghys Týrkistandyq, nemese, Qytaydyng Shynjang ólkesining túrghyndary bolghanymen, shyndyghynda qazaq jerining bir keregesin jauyp túrghan kindiktes, úrandas aghayyn edi.

Eki aghayynnyng ortasyna otarshyl qytay men reseyding 1864 jyly qazan aiyndaghy “Shәueshek” kelisimi qandy qylyshpen әkimshilik shekara syzyghyn(qazaqpen aqyldaspastan) syzghan bolsa da, últtyng menin óshire almady. Jәne, búl әdiletsiz shekara syzyghy Alash orda qayratkerlerining shekara syrtyndaghy aghayyngha degen niyet, yqylasyn ózgerte almaghan bolatyn. Kýshtimen tendik tauyp kýresu, kelisu ýshin aldymen birlik, tileulestik, sonan song óner men ghylymgha jalpylay bet alu kerektigin de jerine jetkize dәleldep ketken sol alash qayratkerleri ekeni dausyz. Deytúrghanmen, búl tariyh, alashtyng ótkeni. Býgin de osynday kilteng hәm aqtandaq bolyp jatqan sayasi, tarihy taqyrypty zertteu jәne júrtqa tanys etu, Úrpaq jadysy men patriottyq sanany tәrbiyeleu eng ózekti mәselening biri. “Men kimmin?” degen Platonnyng eskirmes súraghynyng ishinde “ol kim?”, “olar kim?” degen manyzdy qúramdas bólik baryn úmytpau kerek. Sol arqyly da alash ardaqtylaryna, birlik ýshin, damu ýshin, bostandyq ýshin kýresip ótken túlghalargha taghzym etuge bolady.

Taqyryp Alash orda men Shyghys Týrkistan qazaqtarynyng týrli túrghydaghy baylanystarynyng izin shalu turaly. Álimizding jetisinshe, qolymyzgha týsken qújattar boyynsha kónil kózindegi kireukeni sýrtuge tyrysamyz.

Alash orda men Shyghys Týrkistan qazaqtarynyng sayasiy-mәdeny baylanystary haqynda

Alash orda men Shyghys Týrkistan qazaqtary arasyndaghy sayasi, mәdeni, aghartushylyq qarym-qatynastar turasynda belgili dengeyde zertteuler jýrgizilip jatqanyna dauymyz joq. Biraq,  belgili dengey dep otyrghanymyz qay dengey? Áriyne, qanaghattanarlyqtay emes. 1917 jylghy Orynbbrda ótken jalpy qazaq siyeziinen keyin, 1918 jyldyng jazynda alash ardaqtylarynan tórt kisi, yaghni, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatov, Raymjan Mәrsekov, Sadyq Asyljanov qatarlylar Shyghys Týrkistan qazaqtarynyng iri mәdeni- sayasy ortalyghy Shәueshek qalasyna saparlady. Sapardyng maqsaty ekeu bolatyn. Biri, 1916 jyldan bastalghan ýrkin-qorqyndar nәtiyjesinde Shyghys Týrkistan jerine, sondaghy Abylay zamanynan tartyp qonystanghan qazaqtardy pana tútyp aughan qazaqtardyng hal-jaghydaylaryn bilu. Ekinshiden, Shyghys Týrkistan qazaqtaryna “alash iydeyasyn” nәsihattau, Alash orda men Shyghys Týrkistan qazaqtarynyng ortasyndaghy týrli baylanystardy jana dengeyge kótere otyryp nyghaytu. Resey bodandyghyna týskennen keyingi, qazaq dalasynda bolghan otarlyqqa qarsy neshe jýzdegen kóterilis, qarsylyq iydeyalarynyng eng yqpaldy, eng eleuli, sayasiy-әleumettik idiologiyasy búryn bolmaghan biyik órege jetken túsy tikeley Alash qozghalysynyng barlyqqa keluimen qatysty ekenin eskersek, búl sapardyng tarihy manyzynyng mýlde ózgeshe ekenin qapysyz úghyna alamyz. Al, sapar nysanasy Shәueshek qalasy boluynyng bir sebebi, Shyghys Týrkistannyng Ile, Altay, Tarbaghatay syndy ýsh ólkesin negiz etip qonystanghanyn nazargha alsaq, Tarbaghatay ýsh ólkening orta túsy da, Tarbaghataydyng әkimshilik ortalyghy Shәueshek edi. Yaghni, Shәueshek salystyrmaly týrde toghyz joldyng toraby bolatyn.

Endeshe, Últ ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyng ózi tizgin ústap saparlaytynday Shyghys Týrkistan qazaqtarynyng Alash orda ýshin qanshalyq manyzy bar edi? Áriyne, birinshiden, olar da shekara bólip tastaghany bolmasa alash úrandy qazaq әuletteri. Búghan shýbә joq. Ekinshiden, sany mol, iyelep jatqan teritoriyasynyng geografiyalyq artyqshylyghy ýstem. Alash orda ýshin de, halyqaralyq jaghdaylar jóninen de sayasy salmaghy basym shoghyr edi. Sondyqtan da, Shyghys Týrkistan qazaghyna jәy qarau óz túsyndaghy orta aziya ólkelerining aumaghynda kýshi men intellektualdyq quaty eng myghym Alash orda azamattaryna әbestik bolar edi.   Ýshinshiden, Shyghys Týrkistan qazaqtary Alash ordagha qosylugha әrdayym niyetti boldy. Mәselen, “qazaq” gazetining 1917 jyly 17 martynda shyqqan 222 sanyndaghy “baspahana turaly”  degen taqyryppen jariyalanghan hatta Shyghys Týrkistannyng Ile qazaqtary:“«Qazaq» basqarmasynyng baspahana turaly jazghan sózine ishimiz erip, qytay qol astyndaghy Kýnes elining qyzay qazaqtary «azamat» seriktigine alty jýz som jiberdik. Alash úrandy qazaq balasy әu desip, qolgha alghan isinen biz de qúr qalmalyq dedik. Alash tuynyng astyna biz de qosyldyq. Qaranghy bir shet jerden bizder qosylghanda, basqa kózi ashyq, kónili sergek qay qazaq qarap qalar deymiz. Býtin alty alash bolyp, bir baspahanagha ie bola almasa, qansha noghaygha kýlki bolmaymyz ba? Bayaghydan bergi telmirgenimiz az ba? Shómishten qaghylyp jýrgenimiz be?

Eger qazaqtyng bir baspahanasy bolsa, әr týrli gazet, jurnal, rissaldar basylyp, qazaqsha mektep, kitaptar kóbeyip, kózimiz ashylar edi.”dep jazylyp, hat sonyna Maqsút tәji Sasanúly, Satybaldy molla Núrbekúly, Qosbolat Baybolatúly, Jәiirbek Sasanúly, Raqym Aqylbekúly, Jiyenәli Meyirmanúly qatarly qyzay el aghalarynyng qoly qoyylypty. Búl túlghalardyng esimi «qazaq» gazetining 1917 jyly 23 fevralynda shyqqan 219 sanynda “azamat serikteri” taqyrybymen qosqan jarnalarymen esimderi qosa jariyalanghan.

Jәne bir derek «Sararqa» gazetining 1918 jyly 25 aprelide shyqqan 40 sanynda jariyalanypty. Onda: “qytay jeri Sarsýmbeden «sararqa» basqarmasyna mynaday hat keldi.

Qazaq halhy óz aldyna avtonomiyaly, el qatarly júrttyng biri bolady degendi estip, qayyrly bolsyn aitamyz. Degenmizge jetkizip, halqymyz jaqsy atpen kórkeiine alla jәrdem bersin. Qazaq halqy óz aldyna últ qazynasyn ashty degendi estip, múnda bizder 800 somday aqsha jiyp edik. Endi osy aqshany biz qayda jiberemiz? Adres kórsetulerinizdi ótinemiz. Múghalim Nәsipbay ham Qareken balalary.” Delingen. Múnan syrt, «Sararqa» gazetining 1918 jylghy bir sanynda Altay kereylerining “últ qazynasy” ýshin qarjy jibere otyryp jazghan “tileulestik” taqyrybyndaghy hatynyng da mәtini osyghan úqsas. Onda el aghalarynan Mәmy ýkirday Júrtpayúly bastaghan jiyrma eki kisining esimi bar.

Jalpy búl arada “últ qazynasy” týsinikti. Búl Alash orda ýkmetining ýkmet qaznasy. Al, birinshi hattaghy “baspahana turaly” dep bastalatyn hattyng mәn-jayyn anyqtay ketudi jón kóremiz.

«Qazaq» gazetining 1913 jyly 15 dekabrde shyqqan 42 sanynda “alash azamattaryna” degen ýndeu jariyalanghan edi. Ýndeude “azamat seriktigi” qúrylghany jariyalanyp, seriktikti qúrushy Ahmet Baytúrsynúly men Mirjaqyp Dulatúlynyng atynan seriktikting mәni men maqsaty týsindirilgen.

«Azamat seriktiginin» jinaqtay kele eki týrli missiyasy bolypty. Biri, “qazaq” gazetin ýzilissiz shygharu, jurnalgha sýieu bolu. Kitap bastyru. Baspa isin mýltiksiz jýrgizu. Ekinshi, jogharydaghy maqsat óz dengeyinde oryndalghannan tartyp, kedey, mýgedek oqushylardy oqytu, qiyndyghy auyr júrtqa kómek kórsetu. “Azamat seriktigi” ózining osynau maqsattaryna júmysyn toqtatqanynsha  qiyanatsyz qyzymet etti. “Qazaq” gazeti tórt ret patshalyq jaghynan aiyp púl arqalap, jabylghanda osy seriktik qúryltayshy bolghandyqtan, gazetting ghúmyryn jalghaugha sebepker boldy. Ýndeude aitylghanday “ búl seriktestikke kiretin adam júrt júmysy turasynda jalghyz aqshasymen seriktes bolmay, kónilimen, niyetimen de seriktes boluy qajet” boldy. 1917 jyly mýsheler sany 106 adamgha jetken. Seriktestikke mýshe bolghan jarnagerler esimi “qazaq” gazetinde ýzdiksiz jariyalanyp túrghan. 1918 jyly seriktik te, gazet te bolshevikter tarapynan júmysyn mәjbýrli týrde toqtatty.

Osy “azamat seriktiginin” ýndeuining shabytymen Jetisudaghy Mamanovtar әuleti 1914 jyly qazaq jazushylaryna arnap “roman bәige” jariyalady. Búl bәigege Shyghys Týrkistanning Qúlja ónirinen Dәuit Otarbayev degen aqyn qatysyp, Shyghys Týrkistan qazaghynyng túnghysh romanyn dýniyege әkeldi. Dәuit Otarbayevting búl kýnde 1915 jyly “ayqap” jurnalyna shyqqan qazaq túrmysy turaly birneshe óleni tabylyp otyr. Osyghan qaraghanda Shyghys Týrkistan qazaghynan alash baspasózine eng alghash shygharma jariyalaghan osy kisi dep týiindeuge bolady. Jalpy, “qazaq” gazetining 1914 jyly shyqqan bir sanynda 1913 jylghy gazetke jazylushylardyng sany kórsetilgen. Alghashqy jyldyng ózinde jazylushylar sany ýsh myngha jetip, onyng ishinde Shyghys Týrkistan qazaghynan jazylushylar ongha kóterilgen. Al, mәlmet boyynsha, gazetke jazylushylar sany key jyldary segiz myndyq sandy qúraghan. Búnday biyik dengey óz túsyndaghy tatar basylymdaryn da tanghaldyrsa kerek. Bizding biluimizshe, múndaghy eng ýlken sebep, “ qazaq” gazeti әlemdegi barlyq qazaqqa ortaq, týiitkildi mәselelerdi memlekettik dengeyde kóterip, últtyq mýddeni algha qoya rettep otyrghandyghynan.

Endi osynau sebepterge qaray otyryp, Alash orda men Shyghys týrkistan qazaqtary ortasyndaghy ekonomikalyq, sayasiy,mәdeny baylanystargha beyjәy qarau mýmkin emestigine kóz jetkizu qiyn emes.

Shyghys Týrkistan qazaqtary ózderin alash tuynyng astyndamyz dep sezindi. Gazetter men jurnaldargha jazyldy. Jaqsy habargha elendedi.

Alash aghartushylary Shyghys Týrkistanda

Al, Alash ordanyn, alash qayratkerlerining Shyghys Týrkistan qazaqtary ortasynda jýrgizgen aghartushylyq kýresterining tarihy búdan әlde qayda ary sozylatynyn basa aita ketkimiz keledi. Búghan dәlel: ShTR- qazaghy arasyndaghy túnghysh mektepting múghalymy Moldaghaly Bektúrlinnyng Alash ordamen baylanysy, alash gazet-jurnaldaryna shalghaydaghy erikti tilshi bolyp,  maqalalar, hattar joldap otyruy. Al, búl túnghysh mektep (medrese emes) 1909 j Kýnes jerinde ashylady. Ashqan adam Satybaldy Núrbekúly degen kisi. Al, Moldaghaly Bektúrlin ózi Jayyq boyynda tughan. Satybaldynyng mektebinde 1909 jyldan 1926 jylgha deyin múghalim bolghan. Aralyqta 1916 jyly jarym jyl kóleminde  Ilening Kýre qalasyndaghy( sol tústaghy Ile, Tarbaghatay  ólkelerining әkimshilik ortalyghy) Shuetang mektebinde(orta dәrejeli) dәris bergen. Búl shuetang mektebi turaly 1916 jyly shyqqan “qazaq” gazetining bir sanynda “ Qúlja– Qúljada Qytay hýkýmeti ortalyq bir mektep ashqan. Búl mektepke qytay qazaghynan bala kirgen. Búl kýnge sheyin qytaygha qaraghan qazaqtan qytay mektebinde oqyghany joq edi. Qazaq balalaryna músylmansha din ghylymyn ýiretuge qazaq múýalim Moldaghaly Bektúrlyúghly saylanghan. Moldaghaly ashyq pikirli jigit. Mektep orta dәrejeli.” Degen naqty habar bar. Shyghys Týrkistannyng ghana emes, iyisi qazaqtyng óz túsyndaghy әigili aqyny, alash iydeyasynyng ýzdik nәsihatshysy Tanjaryq Joldyúly dәl sol 1916 jyly osy mektepte bilim alghan. Aqynnyng bir ólenindegi: “Búl shuetang otyz bala jatqan jeri…” dep keletin joldar osy mektepting aulasynda jazylghan.  Ayqaptyng 1911 jyly oktyabrde shyqqan 10 sanyndaghy Moldaghalidyng hatynda: “Qúlja manyndaghy qytay qol astyna qaraghan qazaqlargha múghalym bolyp túrghúshy Moldaghaly Bektúrly úghly bizge jazady: talapker múghalymder bolsa qytaygha qaraghan bizding Altay, Shәueshek, Qúlja manayyndaghy qazaqtardy da eskersin. Biz múnda qytaygha qaraghan otyz bes aqalaqshy(bolys) el barmyz deydi. Bala oqytyp, kәsip istep qaytugha dym qolaysyz bolmas.” Dep jazylypty. Demek, Moldaghaly ústaz “ayqap” arqyly iyisi oqyghan qazaqqa Shyghys Týrkistan qazaghyn úmytpaugha ýndeydi. Birinshiden, Moldaghalidyng osy hatynan keyin, ekinshiden, Satybaldy auylyndaghy janasha oqytatyn mektepting danqynan son, Ile ónirinde jadittik, janasha ýlgidegi mektepter ashyla bastaydy. Ýshinshiden, “Ayqaptyn” 1913 jylghy 11 sanyndaghy Ghabdolla Jiyenbaev degen Qúljadaghy tilshisining habarlauynsha “ Qúlja manyndaghy qazaqtardyng uvolsnoy hәm auylnay starshinalaryn qytaydyng Ileni biyleushisi shaqyryp alyp mynau sózderdi aitty…” dey kelip, Qytay biyleushisining qazaqtargha mektep salyp, bala oqytugha kirisuin mindettegenin jetkizedi.(Habardyng ortasynda Qúlja qazaghynda Moldaghaly atty múghalim bar ekenin aityp ótedi.) Osyghan qarap, Ile ónirindegi aghartu isining jana baghytqa búrylghanyn mejeleuge bolady. Búl kezde Ilede Satybaldy mektebinen son, Ile-shala Noghaybek mektebi, Darubay aqalaqshy mektebi sekildi ýsh janasha mektep júmysyn bastap ýlgergen bolatyn.

Sonymen qatar Altayda Seytqazy Núrtaevting yqpalymen 1910 jyly Abaqiya medresesi de janasha mektepke ózgertilip, ózining jana dengeyine kóshti. Al, Shәueshekte Qapez Orazaevting jetekshiliginde janasha oqytu ýderisi bastaldy. Osylaysha, alash iydeyasyn arqau etken Shyghys Týrkistan qazaqtarynyng idioloshiyalyq túrghydan pysyp-jetilu kezeni resmy týrde bastaldy.

Týiin

Búryn “uaqyt” pen “shura” basylymdaryn aldyryp, dýnie betalysyna beyimdele bastaghan Shyghys Týrkistan qazaghy “ayqap” pen “qazaq”, “sararqa”, “birlik tuy” basylymdarymen alash iydeyasynyng kausarynan susyndady. 1918 jylghy “birlik tuynyn” 18 sanynda: “ «Qazaq» oqushylaryna hәm «Azamat» serikterine

Auyr zamanda, halqymyz gazetke susap túrghan kezde barly-joqty púlmen, azdy-kópti joldaspen tәuekelge bel baylap shygharghan «Qazaq» gazeti Alash azamattarynyng arqasynda altynshy jylgha aiaq basqaly túr edi. Búl kýnde uaqytsha biz basynan ketip, basqalardyng qolyna kóship túr. «Qazaq» oqushylaryna hәm «Azamat» serikterine bildiremiz: «Qazaqtyn» qazirgi pikirinen, tútqan jolynan kóringen qatalar bolsa, halyq aldynda biz jauapker emespiz. «Azamat» seriktigining baspahanasy týrli mýlik saymandary, qaghazy, púly bólinip, orynsyz kemip shataqqa úshyrasa hәm jauapker emespiz.

Óz imanymyzsha júrtqa paydaly dep týsken jolymyzben jýre almaytyn bolghan song «Qazaqty» uaqytsha tastap otyrmyz. Tiri bolsaq, Alash qyzmetine esh uaqyt bas tartpaspyz. «Qazaqty» da qúday búiyrsa, qolgha alamyz. Ahmet Baytúrsynúly.Mirjaqyp Dulatúly.Dep jariyalanghan gazet pen seriktestikting kýizelisti ýndeuinen keyin, basylym isinin, oqu-aghartudyng manyzdylyghyn týbegeyli sezindi. Sonymen qatar, 1920 jyldardan bastap, alash ordanyng belsendi qayratkerleri Ybraym Jaynaqov, Raymjan Marsekov, Isa Tergeusizov, aghartushy Meyirman Ermektasov syndy azamattar bastaghan ziyalylar tobynyng Shyghys Týrkistan jerine ótui ondaghy qazaqtardyng sayasi, mәdeny yqpalynyng ósuine eleuli serpin jasady. Búl qayratkerlerding barlyghy shekaradan ótken son, meyli sayasi, meyli aghartu salasy bolsyn belsene qyzmet istedi. Ózderining túlghalyq yqpaldaryn tez arada qalyptastyryp, Shyghys Týrkistan qazaghy ýshin bedel men salmaqqa, jastary ýshin ústazgha ailanyp, alash iydeyasynyng aq tuynyng ainalasyna júrtty úiystyrugha ýlken enbek istedi. 1934 jyly Ýrimjide “ qazaq-qyrghyz úishymasy” degen úiym qúrylyp, mәdeniy-ruhani, aghartu әreketteri josparly jәne stihiyaly týrde jýzege asyryla bastady. Mektepter jauynnan keyingi sanyrauqúlaqtay kóbeydi. Úiym tizginin ústaghandardyng barlyghy Alash iydeyasynyng resmy múragerleri edi.  Mәselen, Tóraghasy Seytqazy Núrtaevtan tartyp, úiym isin baqylaushy Maqsút Sasanúly(“ azamat”seriktestigining mýshesi), Ábeu Qúdysh( Moldaghaly Bektúrlinnyng tól shәkirti), Bәri, bәri de intellektualdy, últshyl kýreskerler edi. Al, Altaydaghy Ospan batyr, Shәueshektegi Mayly-Jәiir kóterilisi, Iledegi Ákbar batyr kóterilisteri Alash iydeyasynyng Shyghys Týrkistan qazaghynyng keudesine ekken azattyq, bostandyq ruhynyng jemis bergenining naqtyly beyneleri bolatyn. Mysaly, Ile aimaghyn azat etip, Qúlja qalasyn Shyghys Týrkistan respublikasynyng astanasy etken Ákbar batyr Qúljany alu soghysynda qaytys bolghanymen, onyng ornyna Ile armiyasynyng qolbasshysy bolghan, Ákbar batyrdyng múrageri eseptelgen Nýsiphan (Kónbayúly) polkovnik te alashtyng ardaqty ústazy Moldaghaly Bektúrlinnyng túnghysh shәkirtterining biri edi.

Últ múratyn, alash iydeyasyn biyik ústanghan Shyghys Týrkistan qazaqtary kýni býginge deyin últ ústazy Ahmet baytúrsynúly әlippesimen sauatyn ashyp, últtyq bolmysyn barynsha shynayy sezinui arqyly Qazaqstan tәuelsizdigi jariyalanghan son, elge ýzdiksiz oralyp, әr salada jemisti júmystar istep, ózderining otangha degen adal niyetin kórsetude. Áriyne, múnyng astarynda arysy Qazaq handyghy, berisi alash dep úrandaghan kósemderimiz Álihan, Ahmet, Mirjaqyp atalarymyzdyng últtyq memleket qúru iydeyasynyng sana týkpirlerinde úyalap qaluy, kózin ashyp, sauatyn kótergen Aqmet Baytúrsynúly әlippesine, alash iydeyasynyng býginge jetip, tolysyp, tolghan mәngilik ruhyna adaldyghynyng bir belgisi dep úghynghymyz keledi.

Arman Ádilbek

Abai.kz

4 pikir