Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Ghibyrat 26255 4 pikir 15 Jeltoqsan, 2022 saghat 13:44

Tәuelsizdik ýshin batyl kýresken diplomat

Biyl Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdigine 31 jyl tolyp otyr. Al tәuelsiz Qazaqstannyng syrtqy sayasaty men diplomatiyasynyng qalyptasqanyna – 30 jyl. Tәuelsiz el bolghanymyz әr qazaq ýshin zor maqtanysh. Al tәuelsizdikke qalay qol jetkizdik? Elimizding azattyghy jolynda kezdesken kedergiler men qiyndyqtar turaly, sol jolda belsendi qyzmet atqaryp, kýresken túlghalar turaly qanshalyqty jaqsy bilemiz?

Biyl diplomatiya qyzmetine airyqsha ýles  qosqan  Qazaqstan Respublikasy Diplomatiya qyzmetine enbek sinirgen qayratker, belgili memleket jәne qogham qayratkeri, ardager diplomat Saylau Batyrsha-úly 80 jasqa toldy. Onyng elimizding tәuelsizdigi jolyndaghy kýresi, atqarghan enbegi turaly әngimeleudi jón kórdim.  

Maqalamyz jurnalist Múrat Almasbekúlynyng avtorlyghymen jaryq kórgen Saylau Batyrsha-úly turaly «Tәuelsizdik jolyndaghy diplomatiya» atty esse-dialog kitabynyng negizinde órbimek.


Diplomatiyagha qadam

Saylau Batyrsha-úly Kenes zamanynan bastap 50 jyldan asa uaqyt diplomatiya salasynda qyzmet atqardy. Diplomatiya salasyna 1965 jyly kelgen Saylau Batyrsha-úly qyzmetin Qazaq SSR Syrtqy ister ministrliginde Birinshi hatshy lauazymynan bastaydy. Diplomatiya dep atalatyn manyzdy әri asa kýrdeli joldy saqtyqpen, sabyrmen basqan ol Qazaqstannyng tәuelsiz memleket boluyna jәne shetelge tanyluyna eseli enbek etti. Ol Syrtqy ister ministrliginde tabysty qyzmeti ýshin 1967 jyly Qazaqstan Kommunistik partiyasy Ortalyq komiytetining birinshi sekretari D.Qonaevtyng ózi qol qoyghan qaulysymen Kenes Odaghy Syrtqy ister ministrligining Joghary diplomatiyalyq mektebine (keyin Akademiya boldy) qabyldanady. Búl onyng әlemdik diplomatiya salasyna basty qadamy bolatyn. Sonday-aq Damask uniyversiytetinde (Siriya), Parijdegi «Aliyans Fransez» institutynda oqydy. Mәskeu memlekettik halyqaralyq qatynastar institutynda dýniyejýzi ekonomikasy mamandyghy boyynsha ghylym kandidaty dәrejesin alghan, Reseyding ekonomika akademiyasynda doktorlyq dissertasiyasyn qorghaghan.

Mәskeudegi Diplomatiyalyq akademiyany ayaqtaghannan keyin 1971 jyly Aljirdegi Kenes Odaghy elshiligining Ýshinshi hatshysy, Qazaqstan Kompartiyasy Almaty obkomynyng lektory, núsqaushysy, 1978-81 jyldary Kongo Halyq Respublikasyndaghy elshiligining Ekinshi hatshysy boldy.

– Qazaq SSR Syrtqy ister ministrligi 1944 jyly qúrylghan. Yaghni, biyl 78 jyl toldy. Alayda, biz ony tәuelsizdik alghannan keyingi jyldarmen ólshep, 30 jyl dep jýrmiz. Búl qate týsinik, – deydi Saylau Batyrsha-úly.

Qyzmet barysynda qanday da kedergilerge tap bolyp, qyzmetinen shettetildi. Alayda әrqashan shyndyqty dәleldey bildi. Qaysar minezdi qayratker til men últtyq mýdde jolynda da basyn bәigege tigip kýresti. Últjandy azamat totalitarlyq Kenes ýkimeti kezinde-aq bar mýmkindikti últ paydasyna asyra bildi. Fransiya men Aljiyr, Kongoda jýrgende Qazaqstandy nasihattady. Tughan halqynyng mәdeniyeti men mýddesin ózi qatysqan aluan týrli joghary diplomatiyalyq kezdesulerde, mәjilisterde orayyn tauyp aityp ta, qorghap ta jýrdi. Mәselen, Iran shahy Reza Pehleviyding jәne basqa da kóptegen shetel ýkimet delegasiyalarynyng Qazaqstangha kelgen is-saparlaryn oidaghyday úiymdastyrugha zor ýles qosty. Respublikamyzdyng syrtqy sayasatyn uaqyt talabyna layyq mol bilimimen, zor tabandylyqpen jýzege asyru barysynda S.Batyrsha-úly ayanbay enbek etip, diplomatiyalyq ónerding tamasha ýlgisin kórsetti. Ol ózine jýktelgen júmystardy abyroymen atqaryp, Kenesshi degen joghary diplomatiyalyq rangke deyin kóterildi. Osynday kýrdeli de jauapty diplomatiyalyq qyzmetterdi atqarghan ol qazaq diplomatiyasy salasynyng eng úzaq jyldar istegen aqsaqaly, yaghny diplomatiya salasynyng koriyfeyi atandy.

El mýddesin joghary qoydy

Saylau Batyrsha-úlynyng Kenes ýkimetining diplomatiyalyq qyzmetinde jýrip elining Tәuelsizdikke qol jetkizuine yqpal jasap, sol jolda ter tókti, kýrdeli qadamdargha bardy.

Kenes ókimeti kezinde bostandyqty, halqynyng tendigin oilap, tәuelsiz bolugha bar bolmysymen úmtylghan diplomat 1991 jyly Kenes Odaghy delegasiyasynyng qúramynda Birikken Últtar Úiymynyng Bas Assambleyasy sessiyasyna qatysty. Sol joly Niu-Yorktegi BÚÚ-nyng shtab-pәterinde 24 qazan aiynda press-konferensiyada «Halyqaralyq qúqyqtaryna jәne BÚÚ-nyng Jarghysyna sәikes, Qazaqstan BÚÚ-nyng mýshesi boluyna tolyq pravosy bar jәne tәuelsizdikke shyghady» dep túnghysh ret batyl mәlimdeme jasady. Interviu Kenes Odaghy Telegraf Agentigining (TASS) korrespondenti Evgeniy Menkeske beredi.  «Vstupit ly Kazahstan v OON?» degen material býkil әlemge jәne odaqtas respublikalargha taraydy. Búl mәlimdeme diplomatiyalyq jolmen eldi tәuelsizdikke jeteleytin shyny edi. Alayda interviu respublikalyq radio, teledidar jәne gazetterde jariyalanbady. «QazTAG» basshysy interiudi sol kezdegi ministr A.Arystanbekovagha kórsetip, jariyalaugha kelisimin súraydy. Ministr búl materialdy shygharugha tyiym salady. Sonymen, tәuelsizdik ýshin basyn bәigege tigip, diplomat Niu-York qalasynan súhbatty fakspen respublikalyq gazetterge joldaydy. Sóitip, interviu gazetterde jariyalanyp ketedi.

Súhbatty oqyp, júrtshylyq quanyp jatqan kezde, SSSR-dyng BÚÚ janyndaghy Túraqty ókiline Almatydan ministrden telegramma keledi. Onda S.Batyrsha-úlyn elge tez qaytaru turaly aitylghan eken. Elge oralyp, dýisenbi kýni júmysqa barsa, ministr qabyldamaydy. Tek kómekshisi «Vy v svoem interviu sovershily politicheskui oshibku, ministr peredala, chtoby vy napisaly zayavlenie ob uhode po sobstvennomu jelanii» degenine Sәkeng búl sheshimmen kelispeytindigin bildiredi. Bir apta boyy júmystan ketpey, kabiynetinde otyryp alady. Aqyry, is Preziydent N.Nazarbaevqa jetedi, ol Sәkenning halyqaralyq arenadaghy, Niu-York, Vashingtondaghy tәuelsizdik ýshin diplomatiyalyq is-әreketin qoldap, júmysta qaldyrady.

Niu-Yorkte diplomat Preziydentting tәuelsizdikke qalay qol jetkizemiz degen oiyn jýzege asyru joldaryn izdedi. 1991 jylghy qazan aiynda Kenes Odaghynyng delegasiya mýshesi retinde Birikken Últtar Úiymynyng Bas Assambleya sessiyasyna qatysyp, AQSh astanasy Vashingtongha arnayy baryp, birinshi qazaq diplomaty retinde Amerika Qúrama Shtattarynyng Memlekettik departamentine kiredi. Búdan búryn Qazaqstan Syrtqy ister ministrleri BÚÚ Bas Assambleyasyna qatysqan, alayda olar Amerikanyng syrtqy ister vedomstvosyna bas súqqan joq. Ortalyq Aziya basqarma bastyghyna Qazaqstannyng tәuelsizdikke baratynyn mәlimdep, sayasy qoldau súraydy. Óitkeni sol uaqytqa deyin Vashington Qazaqstan Resey Federasiyasy qúramyna kiredi degen oida jýrdi. Sondyqtan Qazaqstanda ornalasqan yadrolyq qaru-jaraq Reseyge ótip, bolashaqta Moskvamen ghana kelissóz jýrgizuge dayyndalghan. Batyrsha-úly Qazaqstannyng jeke memleket bolghany, Amerika Qúrama Shtattaryna útymdylyghy turaly týsindirip berdi. Semey yadrolyq poligony, Bayqonyr kosmodromy, Kenes Odaghynyng búrynghy әskery bazalary Qazaqstannyng menshiginde qalghany amerikandyqtargha paydaly ekenin ashyp aitady. Osy mәselemen Amerika kongresmenimen kezdesip, oghan da jaghdaydy týsindiredi. Kongresmen jәne Memlekettik departamentting jauapty qyzmetkeri qazaq diplomatynyng mәlimdemesin óz basshylaryna jetkizuge uәde berdi. Búl ýlken diplomatiyalyq demarsh bolatyn. Sonyng nәtiyjesinde, AQSh tәuelsizdigimizdi tez arada moyyndap, Almaty qalasynda birinshi bolyp óz elshiligin ashty.

Qazaqstannyng Islam Konferensiyasy Úiymymen (2012 jyldan beri Islam Yntymaqtastyghy Úiymy – IYÚ) alghashqy qarym-qatynasy 1991 jyly bastaldy. Búl tarihy oqigha boldy.

Islam Konferensiyasy Úiymy sammiytine qatysudaghy basty maqsat – tәuelsizdikting aldynda músylman elderimen baylanys ornatyp, elimizdi músylman әlemimen jaqyndastyru bolatyn.

– Islam Konferensiyasy Úiymynyng Senegalda ótken sammiytine Qazaqstan Preziydentining ókili retinde qatystym. Sol saparda on shaqty elding delegasiya basshylarymen kezdestim. 10 jeltoqsanda arnayy shaqyru boyynsha Týrkiya Preziydenti Túrghyt Ózaldyng qabyldauynda boldym. Menimen birge Ázerbayjan delegasiyasy da qatysty. Ángimemiz týrikshe, qazaqsha, әzerbayjan tilinde aralasyp jatty. Biz týrik halyqtarynyng ókilderi óz ortaq tilimizde sóilesuge aldyn ala preziydentting kómekshisi arqyly kelistik. Ýsh elding ókilderi biletin fransuz, arab, orys tilderinde sóilesuden bas tarttyq. Sóitip, týrikshildigimizdi birinshi kezdesuden bastadyq. Túrghyt Ózal sammitke qatysqanymyzgha riza boldy. «Qazaqstan SSSR qúramynan shyqpaq oiy bar ma?» – degen súraghyna, «Preziydent N.Nazarbaev Respublikanyng tәuelsizdigin alugha bel buyp, ishki jәne syrtqy jaghdaylardy saraptap, Respublikada basqa últ ókilderi túratynyn eskerip otyr». Insha Alla, jaqyn arada bostandyghymyzdy jariyalaytynymyzdy habardar ettim. Ol janymyzda túrghan Syrtqy ister ministri Chetindi shaqyryp alyp, tapsyrma berdi. Qazaqstannyng Tәuelsizdigin Týrkiya eng birinshi bolyp moyyndap qúttyqtauy kerek dedi. Chetin myrza Almatyda Týrkiyanyng eshqanday ókildigi joq, Mәskeude ghana elshiligi bar ekendigin eskertti. Týrik elining basshysy Qazaqstangha arnayy Ankara ókilin, jurnalisterdi jiberuge jәne Qazaqstannyng radio, teledidar habarlaryn tәulik boyy tyndaugha tapsyrma berdi. Sondyqtan 16 jeltoqsan kýni Qazaq SSR Jogharghy Kenesining mәjilisi memlekettik tәuelsizdigimizdi jariyalaghan sәtten bastap bir saghattyng ishinde Ankaradan Týrkiya Preziydenti T.Ózal qol qoyghan qúttyqtau telegrammasy keldi. Onda Týrkiya Respublikasynyng Preziydenti Qazaqstannyng tәuelsizdigin jәne әlemdik qauymdastyqtyng tolyq subektisi retinde moyyndaghany turaly jazylghan, – dep eske alady diplomat.

Yzgharly Jeltoqsan kóterilisi úmyt qalmauy tiyis

Diplomattyng biyikterge sharyqtaghan da, qisynsyz qudalanghan da sәtteri boldy. 1986 jylghy Mәskeu ýstemdigine qarsy Jeltoqsan kóterilisin batyl qoldady, jazyqsyz japa shekken qazaq jastaryna ýzdiksiz jәrdem berdi. Sol kezde deputat Múhtar Shahanúlynyng basqaruyndaghy parlament komissiyasynyng júmysyna atsalysty. Sol ýshin ýkimet tarapynan Kommunistik partiya mýsheliginen shygharylyp, júmystan quu turaly mәsele qaraldy.

1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi qazaq tarihyndaghy últtyq serpilisting tolqyny ispetti boldy. Alasúrghan dauyldy tenizding asau tolqyny Kenes Odaghy deytin tas qamaldyng qabyrghasyn soghyp, keyin jamaugha kelmestey ýlken jarqynshaq salyp ketti. Kenestik jýie qandy qylyshyn ondy-soldy sermep, últtyng bas kótergen jastary men olargha tileulestik tanytqan ziyaly qauymdy joidy kózdedi. Olardyng әrbir basqan qadamyn tekserip, sondaryna týsti.

Ótken ghasyrdyng 80-jyldary qazaq halqy da basqa odaqtas respublikalar sekildi boyyn týzep, aqyl-esin jinay bastady. Elding әl-auqaty jaqsaryp, jastardyng oqu-bilimge, janalyqqa úmtyluy kýsheye týsti. Yaghni, aldynghy agha buyn bastan keshken qudalau, soghys sekildi auyr qasiretterdi kórmegen jana úrpaq, jas buyn ósip jetildi.

1986 jylgha qaray respublikadaghy qazaq últynyng sany 40 payyzdan asty, al 1959 jylghy sanaq boyynsha qazaqtar 29,3 payyz ghana boldy. Oqu oryndaryndaghy qazaq jastarynyng sany 55 payyzdy qúrady. Múny Mәskeu biyligi «qazaqtar basqa últtardy shetke qaghyp jatyr, oqu oryndarynda ózderi bilim alatyn jaghday jasap alghan» dep Almatyny kinәlady.

Shyndyghynda, barlyq respublikalarda solay bolatyn. Gruziya, Armeniya, Ózbekstan taghy basqa respublikalarda jergilikti últtyng studentteri men oqytushy, professorlarynyng sany kóp basym boldy. Búl – zandylyq edi. Kenes Odaghy kezinde býkil Odaq boyynsha orystardyng sany 50 payyz bolsa da, Resey oqu oryndaryndaghy 90 payyzy orystar boldy. Tipti, Kenes Odaghynyng astanasy Mәskeude 95 payyzdan astam orystar ghana bilim aldy.

Alayda últaralyq qatynastardaghy, últtyq sayasattaghy múnday nәzik mәselelerdi Kenes Odaghy Kompartiya Ortalyq Komiytetining Bas sekretari M.S. Gorbachev eskergen joq. Ol qazaq halqynyng kóbi orys tilinde sóileydi, olardyng deni «internasionalist» bolyp ketti, qazaqtardyng últtyq sana-sezimi tómen degen jalghan sheshim jasady. Sondyqtan Kremli Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining birinshi sekretari D.A. Qonaevty ornynan alyp, respublika basshylyghyna últy evrey, pasport boyynsha orys Gennadiy Kolbindi jiberdi.

Endi halyq D. Qonaevtyng ornyna Qazaqstan Kompartiyasynyng jetekshiligine, yaghny respublika basshylyghyna qazaq keledi dep kýtti. Ol kezde ósip kele jatqan jastardyng últtyq sana-sezimi de jana sipatta jetilip keletin. Olar bәrin kórip otyr. Qazaqstangha qatysy joq, jergilikti halyqty mýldem bilmeytin Uliyanov obkom partiyasynyng sekretari G. Kolbinning basqaruyna jigerli jastar jol bergisi kelmedi.

Ayta ketu kerek, barlyq odaqtas respublikalarda memleketti jergilikti últ ókilderi basqaratyn. Tipti, avtonomiyaly respublikalar Tatarstan, Bashqúrtstan, Mordva, Yakutiya, Buryatiyanyng biylik basyna jergilikti últ ókili otyrdy. Býkil qazaq júrshylyghy Mәskeuding múnday sheshimine narazylyq bildirip, birden qarsy shyqty.

Olar: «Qazaqstandy tek qazaq basqaruy tiyis, әr últ ózin-ózi biyleuge qúqy bar!» degen talap qoydy. Sebebi jastardyng kózi ashyq, jana sanadaghy úrpaq. Onyng ýstine, M.Gorbachevtyng әr respublika ózi-ózi basqaru qúqyghy bar, jariyalylyq, demokratiya, qoghamda «qayta qúru» iydeyasyn iske asyru aitylyp jatqan uaqyt edi. Jeltoqsan kóterilisi jayly Saylau Batyrshaúly bylaysha әngimeleydi:

- Men 15 jeltoqsanda Almatydan Mәskeu qalasyna baratyn poyyzgha otyryp, doktorlyq dissertasiya júmysymen Mәskeuge ketip bara jatqanmyn. 16 jeltoqsanda poyyz Oral qalasyna toqtaghan sәtte, Almatyda plenum bolghany turaly, KP Ortalyq Komiytetining birinshi sekretari G.Kolbin saylandy degendi radiodan estidim. Sonda búnyng qatelik bolghanyn, respublika basshylyghyna basqa últ ókilin әkelui jaqsylyqqa aparmaytynyn ishtey sezdim.

IYә, belgisiz Uliyanov obkom partiyasynyng sekretari G.Kolbinning Qazaqstan basshylyghyna keluin sanaly jannyng bәri tosyrqay qarsy alghany týsinikti. Ásirese, últtyq jigeri jalynday týsken jastar múny qabyldaghan joq.

Eng manyzdysy – Almatyda 1986 jylghy jeltoqsanda jastardyng alangha shyghuy búzaqylyq emes, ol – kóterilis bolatyn. Sebebi jeltoqsanda tek Almaty ghana emes, Respublikamyzdyng barlyq oblys ortalyqtary men qalalarynda, audandarda halyq narazylyq bildirip kóshege shyqty. Mәskeuding jibergen arnayy әsker jasaqtary, «spesnaz» qarusyz úl-qyzdarymyzy úryp-soghyp, qorlap, aiuandyq jolmen azaptap óltirdi. Kremli basshylary «Jeltoqsan kóterilisin» araq iship, nasha shegip alghan qazaq jastarynyng búzaqylyqtary dep, bolyp jatqan shyndyqty jasyryp, әlemge ótirik aqparat taratty. Jastardy býlikshi, maskýnem, nashaqor retinde kórsetkisi keldi. Sonymen, SK KPSS «qazaq últshyldyghy» degen qauly shyghardy. Múny men Mәskeude doktoranturada jýrgenimde orystar talay betime basty.

Kez kelgen últ óz jerinde qorlyq kórip, eshkimnen kem bolghysy kelmeytini anyq. Qazaqtyng últtyq sana-sezimi kóterilip, ózge halyqtarmen teng bolghysy keldi. Sondyqtan býkil halyq Respublikanyng biylik basyna óz últynyng azamaty kelgenin qalady. Sózimizge dәlel boluy ýshin búrynghy Torghay oblysynyng ortalyghy Arqalyq qalasynda bolghan myna bir jaydy aita ketuge bolady.

Kóteriliske ýn qosu ýshin 17 jeltoqsan kýni Arqalyqtyng úl-qyzdary da kóshege shyghady. Aralarynda Qazaq muzyka drama teatrynyng әrtisteri bar. Arqalyq kishkene qala bolghandyqtan, milisiya tez qorshap, kóbin ústap alyp, týrmege jauyp tastaydy. Sol kýni keshke spektakli qoyyluy kerek bolatyn, aldyn ala biylet satylyp qoyylghan. Biraq teatrda oinaytyn әrtisterding bәri qamauda otyr. Eger spektakli qoyylmasa, taghy da shu shyghady. Oblys basshylary Almatygha «bizde bәri tynysh, halyq jaybaraqat, teatr kórip, mәdeny sharalargha qatysty» degen esep berui kerek. Amal joq, spektakliding bastaluyna az uaqyt qalghanda, jogharydan núsqau keledi de, әrtisterdi bosatyp, avtobuspen teatrgha aparady. Sóitip, akterler asyghys-ýsigis kiyim auystyryp, abaqtydan birden sahnagha shyghady. Mine, ómirde bolghan «shynayy spektaklidi» ótirik «spektaklige» ainaldyrghan jayttar da boldy. Basqa oblystarda kóterilisshilerdi qamap, alangha shyqqandardy kýshpen taratyp: «Bizde bәri dúrys, halyq, partiya Ortalyq Komiytetting plenumyn qoldap jatyr» dep ótirik mәlimet berip jatty.

M.Gorbachev pen G.Kolbin 1986 jyly qazaq halqyn qorlap, beybit sheruge shyqqan úl-qyzdarymyzgha jan-jaqtan arnayy әsker әkelip janyshtaghany turaly әlemnen jasyryp otyrdy. Mine, endi deputat M.Shahanovqa Týrkiyagha baryp, shetelge orystardyng jasaghan qiyanatyn pash etu mýmkindigi tudy. Búqaralyq aqparat qúraldary partiyanyng qolynda bolghandyqtan, shyndyq aitylmaytyn, baspasóz jariyalamaytyn. SSSR Jogharghy Kenesining deputaty Týrkiyagha baryp, әlem qauymdastyghynyng aldynda shyndyqty jariyalamasa, Mәskeu basshylary ýnimizdi óshiretinine kózim jetti. Sondyqtan ministrding sheshimine qaramastan, Múhana sheteldik pasport berip, Týrkiyagha jiberdim. Ol ýshin KGB-nyng qara tizimine ilinetinimdi týsindim. Ne sógis alatynymdy, ne júmystan quylatynymdy da bildim. Biraq men ýshin jeke basymnyng qamynan jeltoqsanda qaza tapqan, myndaghan qudalanghan jandardyng ary men obaly joghary edi...

Repressiyadan qútqaryp qalatyn joldardyng biri – Europa elderi men Amerika jeltoqsan kóterilisining shyndyghyn bilip, qúqyq qorghau halyqaralyq úiymdarynyng Mәskeuding bizge jasaghan diktatyn aiyptauy dep sanadym. Sonda ghana әlemdik qauymdastyqtan, Batys elderindegi adam qúqyghyn qorghaytyn úiymdardan Kenes ýkimeti seskenip, respublikada qysym men qudalaudy toqtatuy mýmkin.

Búl ýmit meni aldaghan joq. SSSR Jogharghy Kenesi deputattarynyng sezinde Almatydaghy jeltoqsan oqighasyn, әskerdi paydalanu turaly tekseru komissiyasy qúryldy.

Jeltoqsanda japa shekken jandardyng komissiyada qaralatyn júmysy da shash etekten bolatyn. Kýnine jýzdegen adam kelip, kóterilis kezinde kórgen qorlyghy men zorlyghyn, ózderine zansyz taghylghan aiyp, jolsyz jabylghan jalasy turaly aryz-shaghymdaryn aitatyn. Bir qyzyghy, býgin aryz aitqan adamdardyng erteninde qayta kelmey qoyatyny qatty tanghaldyrady. Komissiya júmys jýrgizip jatqan oryngha baryp, syrttan baqylap jýretin, ózi talay shetel barlau organdarynyng torynan ótken diplomat búl mәseleni anyqtaydy. Sóitse, shaghym aitu ýshin kelgen adamdardyng arasynda qauipsizdik komiytetining jansyzdary da birge otyrady eken. Ony qarap, kimning kim ekenin tanyp jatqan Múhang joq, kelgenderding bәrin aldyna otyrghyzyp qoyyp, әngimelesedi. Aryzdaryn jazbasha alyp keluin súraydy. Al ishte otyryp, bәrine qanyqqan tynshylar keshegi auyzsha aryz aitqandardy syrtqa shyqqanda ýrkitip-qorqytyp, qaytyp komissiyagha jolamaytynday etip bezdirip jiberedi. Diplomat Múhtardyng kabiynetine baryp, syrtqa shyghyp ketuin súraydy. Sodan ekeui bir qabat joghary etajgha shyghyp, onasha syrlasady.

Múhana ýlken zaldyng ishinde otyrghandardyng arasynda jansyzdar bar ekenin, olar kelgenderding aitqanyn tyndap, týrtip alghan son, aryz jazdyrmaytynyn týsindiredi. Soghan say júmys tәsilin basqasha jýrgizuge jón silteydi. Negizinde, múnday isterde Sәkene ashyq kirisuge memlekettik qyzmeti jol bermedi.

1986 jylghy Qazaqstandaghy Jeltoqsan kóterilisinen keyin barlyq últjandy azamattar ashyq týrde qughyngha úshyrady. Alayda Saylau aghamyz qyzmetin aqiqattan artyq qoymady. Sóitip, eki ottyng arasynda jýrip, ol jeltoqsanda jәbir kórgenderge kóp jәrdem beredi.

Memlekettik egemendik turaly deklarasiya uelsizdikting bastauy boldy

Tәuelsizdik samaly esken jyldarda syrtqy sayasy mekemesine kәsibi, kәnigi diplomat qajettiligi tuyp, Preziydent N.Nazarbaevtyng Jarlyghymen búryn bolmaghan Syrtqy ister ministrining orynbasary shtaty engizilip, S.Batyrsha-úly taghayyndalady. Osydan keyin ony halyqaralyq dengeydegi belsendi diplomatiyalyq qyzmetter atqaruyna danghyl jol ashyldy. Qazaqstannyng Ózbekstan Respublikasyndaghy túnghysh Tótenshe jәne ókiletti elshisi, Syrtqy ister ministrliginde erekshe tapsyrmalar jónindegi elshi, Egiypet Arab Respublikasyndaghy elshiligining kenesshisi, Izrailidegi Qazaqstan Respublikasy elshisining kenesshisi, bir mezgilde Qazaqstan Preziydentining Palestina memleketining liyderi Yasir Arafattyng janyndaghy ókili qyzmetterin abyroymen atqardy. Soghysyp jatqan Izraili men Palestina memlekettik shekarasynan ótip, Gaza jәne Ramalla qalalarynda Arafatpen birneshe ret kezdesedi. Saylau Batyrsha-úly ózining enbek jolyn bastaghan shaghynda Ády Shәripov, Baljan Bóltirikqyzy syndy kórnekti memleket qayratkerlerimen, keyin elimiz tәuelsizdik alghannan keyin Syrtqy ister ministri lauazymyn atqarghan Qasym-Jomart Toqaev, Marat Tәjiyn, ózge de memleket qayratkerlerimen qyzmettes boldy. Keyin Syrtqy ister ministrining kenesshisi boldy.

Qazaq diplomattary 1990 jyly Memleket Egemendigi turaly Deklarasiyany jәne Tәuelsizdik jariyalau jónindegi qújattardy dayyndaugha óz ýlesterin qosty.

– 1990 jyly 25 qazanda Qazaqstannyng Memlekettik egemendigi turaly deklarasiya bolmasa, bizding tәuelsiz memleket boluymyz da ekitalay edi. Bizdi bylay qoyghanda, Europanyng ózi qoldap otyrghan Baltyq jaghalauy elderining Kremliding qol astynan shyghyp, tәuelsizdikti birden jariyalauy onaygha soqqan joq. SSSR-dan bólinip ketuge birden úmtylghanda, barlyq kýsh-quaty jaghynan myghym Kenes biyligi 15 respublikanyng qay-qaysysyn da túnshyqtyryp tastaugha shamasy әbden jetetin. Sondyqtan odaqtas respublikalar ózining Odaqtan shyghugha qúqyghyn zandastyryp, bostandyqqa shyqty. Al Qazaq SSR Konstitusiyasynda «suverendi respublika» degen arnauly bap boldy. Bizder sony paydalana otyryp, tәuelsizdikting aldynda bir jyl búryn 25 qazandaghy Memlekettik egemendik turaly deklarasiya arqyly «suverendi memleket» degen úghym engizildi. «Respublika kýni» merekesin belgilendi. Búrynghy QazSSR-i Kenes Odaghynyng bir bóligi dep týsinetin jәne qazaq halqynyng memlekettigin orys imperiyasy eki jýz jyl búryn joyyp jibergeni este. Aldymen, júrttyng sanasynda biz de egemen jәne tәuelsiz memleket bolamyz degen týsinik qalyptastyrdyq. Oghan sol kezdegi Qazaq SSR Syrtqy ister ministrligi óz ýlesin qosty. Eng bastysy, biz ol qújatqa «qazaqstandyq memleket» emes, «Qazaq memleketi» degen sóz engizdik. Keyin ol 1995 jyly jana Konstitusiya qabyldanghanda ózgertilip, «qazaqstandyq» respublika degen basqa sipat berildi. Mine, biz tәuelsizdikke qol jetkizu barysynda osy baspaldaqsyz óte almas edik. Respublika kýni merekesin alyp tastau, tarihty búrmalau boldy. Mine, Respublika kýni merekesi biyl qayta oraldy, – deydi diplomat.

Respublika kýnining mereke retinde qayta toylanuyna Batyrsha-úly da kóp kýsh saldy. Preziydent atyna hat joldap, kóptegen basylymdargha maqalalar jariyalady. Sóitip, biyl Respublika kýni merekesi elimizde keng kólemde atalyp ótti.

Ústazdyq etip, diplomattar tәrbiyeleude

Diplomatiya qyzmetimen qatar, S.Batyrsha-úly – belgili ghalym, úlaghatty ústaz. Ol – Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinde, Qazaq gumanitarlyq zang uniyversiytetinde, Abay atyndaghy Últtyq pedagogikalyq uniyversiytetinde dәris oqydy. Sonday-aq Qazaq últtyq uniyversiytetinde «Doktorlyq dissertasiya qorghau kenesine» mýshe bolyp, kóptegen ghalymdardy dayyndady. 2002 jyldan L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining professory, әri atalghan oqu ornynda ústazdyq etip, Halyqaralyq qatynastar fakulitetinde shәkirt tәrbiyeleude.

Diplomatiya salasynyng koriyfeyi, ardageri Saylau Batyrsha-úly әli de eldegi qoghamdyq qyzmetterding bel ortasynda. Qazirgi tanda Qazaqstan Respublikasy Syrtqy ister ministrining shtattan tys kenesshisi, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng Astana qalalyq filialynyn, «Diplomat Nәzir Tóreqúlúly» qoghamdyq qorynyng tóraghasy. Qogham jәne memleket qayratkeri retinde últtyq qúndylyqtar turasynda, qazaq tili men qandastar jayynda mәsele kóterip, ózining azamattyq ústanymdaryn bildirip jýrgen últ janashyry, enbek ardageri.

– Totalitarlyq Kenes dәuirining ózinde Sәkeng últtyq dәstýrdi saqtau jolynda zor enbek etti. Últtyq aty-jónimizdi rәsimdeudi qayta qalpyna keltiruge ýles qosty, orys ýlgidegi familiyasynan bas tartyp, Mәskeuding últty jong sayasatyna qarsy shyqty. Jas kýninen Úly Otan soghysynyng batyry Bauyrjan Momyshúly turaly kóp әngime estigen bala sol kisidey halqyma enbek etemin dep qazaqtyng ata-babadan kele jatqan aty-jóndi tandaydy. Kommunistik partiya, Kenes ýkimeti qaulysymen barlyq qazaq jәne basqa týrki halyqtardy dәstýrli aty-jónin ózgertip, orys ýlgisinde әkesining atyn «ov», «eva»-ny qosyp familiya shygharghan. Áu bastan onyng aty-jónin orysshalaugha qarsy shyqqan qaysar edi, sol prinsipti býginge deyin saqtap kele jatyr. Osy qaysarlyghy, últshyldyghy ýshin Kenes zamanynda talay tayaq jedi, qudalandy, bilimine say qyzmet berilmedi. Kenes zamanynda Bauyrjan Momysh-úlynan keyin býkil elde últtyq dәstýrli familiyany saqtap qalghan sanauly túlghalar boldy: solardyng alghashqysy Balghabek Qydyrbek-úly, Shona Smahan-úly jәne bizding keyipkerimiz – Batyrsha-úly.

Memlekettik qyzmetimen qosa, Saylau Batyrsha-úlynyng qoghamdyq belsendiligin aita ketu kerek. Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng Alqa mýshesi boldy. Sol jyldary Almaty qalalyq «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy, Syrqy ister ministrining orynbasary Batyrsha-úly bir ailyghy 1 780 somdy tolyq akademik Ábduәli Qaydary qúrghan «Qazaq tilin damytu» qoryna aparyp beredi. «Tilsiz qazaq últy joq, al últsyz memleket joq, sondyqtan da men ailyghymdy sizge tolyq әkelip otyrmyn» deydi. Osy әngimeni estigende tang qalasyn, Sәkennen basqa bir ministr, deputat tolyq ailyghyn «Qazaq tilin damytu» qoryna әkep beripti degendi estigenimiz joq. Batyrsha-úly 2011 jyldan beri Astana «Memlekettik til» qozghalysynyng tóraghasy retinde memlekettik til – qazaq tilining is jýzinde qoldanuda ýlken júmys atqaryp keledi.

Sәkeng – últ mýddesin qorghaushy patriot. Últty saqtaudaghy kýresi ýshin zardap shegedi. Sol kezdegi Kairdegi elshining jalasymen ony diplomatiya qyzmetinen quu turaly sheshim qabyldanady. Aqyry shyndyq jenedi, Batyrsha-úly biliktiligi men qaysarlyghynyng arqasynda Syrtqy ister ministrligine tórt aidan keyin qayta júmysqa qabyldanady. Qazaq ziyalylary men qayratkerlerining qarqyndy qarsylyghynan keyin kosmopolitterding últtyng atyn ózgertu oilary jýzege aspady, – deydi Últtyq Ghylym Akademiyasynyng akademiygi Bolat Kómekov.

Saylau Batyrsha-úly – Qazaqstan Jurnalister odaghy syilyghynyng laureaty. El damuy men iygiligi jolyndaghy enbegi layyqty baghalanyp, Qazaqstan Respublikasynyng «Qúrmet» jәne «Parasat» ordenderimen, «Qazaqstan Respublikasynyng syrtqy sayasatyna qosqan ýlesi ýshin» Nәzir Tóreqúlúly atyndaghy, sonday-aq «QR Tәuelsizdigine 25 jyl» medalidarymen marapattaldy. «QR Diplomatiyalyq qyzmetining enbek sinirgen qyzmetkeri» atandy.

Mine, tәuelsizdik jolynda enbek sinirgen, ter tókken Saylau Batyrsha-úly syndy túlghalarymyzdyng esimin úmytpaghanymyz, jas úrpaqqa nasihattap úlyqtaghanymyz abzal.

Dayyndaghan Venera Múratqyzy,

«Tәuelsizdik jolyndaghy diplomatiya» kitabynyng redaktory

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1515
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1560
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1272