Beysenbi, 19 Mamyr 2022
Janalyqtar 4601 0 pikir 23 Qantar, 2013 saghat 08:55

Jemisbek Tolymbekov. Tarih qiyalgha emes, derekke sýienedi

Surette Taldyqorghan qalasyndaghy Eskeldi bi, Balpyq by jәne Qablisa jyraugha ornatylghan eskertkish

 

«Babalardan qalghan sóz» taqyrybymen  «Alatau» gazetinde  (№ 51, 20.12.2012) material basylghan. Búl jolghy material negizinen Eskeldige arnalypty. Maqalada Eskeldining batyrlyghyn Taldyqorghan manayyndaghy Ýshtóbe degen jerde qalmaq batyry, jonghar emes, Dolonhordy jekpe-jek úrysta jengenimen dәripteydi. Materialda: «Eskeldi Dolonhormen úzaq arpalysyp, attan audaryp, basyn kesip әkelgen. «Er Eskeldi atalatyn» túsy sol. Osy oqighadan keyin Eskeldi bir top jasaqqa qolbasshy bolyp taghayyndalady», - delingen. Top jasaqqa «qolbasshy» taghayyndalushy ma edi? «Topbasy» demey me? Ámbe «qolbasshy» emes, o zamanda «qolbasy» dep aitqan ghoy.

Endi Taldyqorghan qalasyndaghy «Ýsh ata» dep jýrgen eskertkishtegi Eskeldini batyr, joq әlde by deymiz be? Batyr desek, by bolmaydy. Sebebi, moyynynda adam óltirgen qany bar. Qazaq batyrdy biylikke qatystyrghanymen eshqashan «bi» etip qoymaghan. Batyr әmbe by eshqashan bolmaghan.

Surette Taldyqorghan qalasyndaghy Eskeldi bi, Balpyq by jәne Qablisa jyraugha ornatylghan eskertkish

 

«Babalardan qalghan sóz» taqyrybymen  «Alatau» gazetinde  (№ 51, 20.12.2012) material basylghan. Búl jolghy material negizinen Eskeldige arnalypty. Maqalada Eskeldining batyrlyghyn Taldyqorghan manayyndaghy Ýshtóbe degen jerde qalmaq batyry, jonghar emes, Dolonhordy jekpe-jek úrysta jengenimen dәripteydi. Materialda: «Eskeldi Dolonhormen úzaq arpalysyp, attan audaryp, basyn kesip әkelgen. «Er Eskeldi atalatyn» túsy sol. Osy oqighadan keyin Eskeldi bir top jasaqqa qolbasshy bolyp taghayyndalady», - delingen. Top jasaqqa «qolbasshy» taghayyndalushy ma edi? «Topbasy» demey me? Ámbe «qolbasshy» emes, o zamanda «qolbasy» dep aitqan ghoy.

Endi Taldyqorghan qalasyndaghy «Ýsh ata» dep jýrgen eskertkishtegi Eskeldini batyr, joq әlde by deymiz be? Batyr desek, by bolmaydy. Sebebi, moyynynda adam óltirgen qany bar. Qazaq batyrdy biylikke qatystyrghanymen eshqashan «bi» etip qoymaghan. Batyr әmbe by eshqashan bolmaghan.

Materialda: «Eskeldi kýlli úly jýzdi auzyna qaratqan Tóle biyden bata alysymen abyroyy kóterilip, barsha Jalayyrdyng biyligine aralasa bastaydy», - delinedi. «Barsha Jalayyr» dep bas әrippen jazylghanyna qaraghanda, jalayyrdan taraghan birmanaq, syrmanaq, shumanaq, mynmanaq pa, әlde Álkey Marghúlan «12 fratriy jalairy» dep atap jazghangha ma? Negizi abaq-taraq shyghar. Óitkeni, HIH ghasyrdyng II-jartysyna deyin «barsha jalayyr» emes, abaq-taraq dep atalghanyn tarih menzeydi.

«Eskeldi Tóle biyden bata alghan» degendi saraptasaq. Alghash 1993 jyly Seydahmet Múhametshe men Oraz Smayylúly «Eskeldidey er ótken...» degen maqala jazdy. Sonda: «Eskeldi Tóle biyding kenje qyzy Úlanbiykeden tuady. Erketotay qyz «jas batyr» Jylkeldige búiyrsa kerek. Úlanbiyke turaly el auzynda birneshe anyz bar», - delinedi.  Auyr ayaq Úlanbiyke әkesinen súratyp alghan targhyl búqa basyn pisirip jelke túsyndaghy búlshyq etin oiyp alyp, shaynamay jútyp, sonan song tilin alyp jep, jerigin basady. Múny estigen Tóle by «e, jiyen qol bastaytyn batyr, eldi auzyna qaratatyn by bolady eken» deydi. Anyz bayany osy. Tóle by Eskeldige bata berdi delinbegen. Batamen oinamas.

Eskeldi әkesi «Jylkeldi» jәne Jylkeldi «batyr» degendi saralasaq. Jylkeldining úrpaghy Nysanqyzy Dәmesh Jylkeldining zirat-kýmbezining aldyna, Qyzylorda oblysy, Syrdariya audany, Qazaly auylynda belgi qoyyp, jazba qaldyrypty. Belgi jazbada: «Jylkeldi - baqsy, zikirshi. Narmen kitap artyp jýrip, zikir salghan», - delinedi. Ekinshi belgini 2005 jyly Kemal Aymyrza qoyghan. Belgide 1820-1884 j.j. dep tanbalanghan. Batyr bolsa jazar edi ghoy. Seydahmet Múhametshe men Oraz Smayylúly «Jylkeldi jas batyr», «Eskeldi er» degende anyzgha sýiengen. Derek emes. 1925 jyly Tashkentten shyqqan «Rodoslovnye tablisy» shejire taratuynda Múhamedjan Tynyshbaev: «Siirchy - Baimbet - Jylkelidy, Eskelidy», - dep taratqan. Sonda Jylkeldi men Eskeldi agha-ini, әkesi Bayymbet. Jylkeldige Tóle by Úlanbiykeni úzatqan bolsa, onda ol Eskeldige jenge, ne kelin bolady. Úlanbiykeden Eskeldi qalay tumaq? Múhamedjan Tynyshbaev: «Eskelidy-biy neskoliko moloje znamenitogo Tole-biya», - deydi. Sondyqtan Eskeldi turaly payymdy zertteuler qajet.

Materialda «Eskeldi qalmaq batyry Dolonhordy jekpe-jek úrysta óltirgen» degeni shyndyq pa? Sebebi, «Eskeldi qalmaq batyry Dolonhordy óltirip, basyn kesip әkelgen» degen derek tarihta kezikpeydi. Jonghar handyghy 1757 jyly joyyldy. Qalmaqtar Volga túsynda boldy. On bes myng qalmaq jonghar soghysynan keyin «bos qalghan jer» dep, qysta Balqash kóli arqyly qazirgi Qytay jerine oralghany tarihta bar. Olardyng 8 myny jol azaby men qatal qysqa úrynyp qyrylypty. Qazaqpen soghyspaghan. Soghyssa, Eskeldi qalmaq batyryn óltirgen dep topshylaugha bolar edi. Ýshtóbede ótken jekpe-jek úrys oidan shygharylghan siyaqty.

Gazettegi material taghyda oralayyq: «Ózinen eki jas kishi Balpyq by de osy tústa el basqarugha jarap qalghan edi. Ekeui tize qosyp, Oraq batyrdy qolbasshy etip, eldi ýgitteuge, mәmle jýrgizuge ot auyzdy, oraq tildi Qablisa aqyndy bas etip, Syr boyyndaghy eldi Jetisu ólkesine kóshiredi», - deydi. Qabylisa esimi qate jazylypty. «Alatau» gazetining 14.10.2010 jylghy sanynda «Jyr atasy - Qaban jyrau» maqalasynda Qabannan taraghan úrpaqtardy jazghan Oraz Ismayylov: «Qaban atanyng sýt kenjesi Ysqaq. Ysqaqtan Biahmet, Qojahmet, Múhametshe, Rahmet, Kenjebek. Rahmetten Mәrima (1923-2006 j.j.), Naghima. Naghima Úzynaghashta túrady», - deydi. Ata arasy 25-30 jyl. Sonda qalay Qaban jyrshy eldi Syrdan Jetisu ólkesine kóshiruge bas bolmaq, tughany beri bolsa? Kóshen tórege aitylghan joqtauda «Qaban atty jas jyrshy Eraly atam joldasy» delinedi. Eraly súltan Kóshen tórening әkesi. Kóshen Tezek (1819-1877 j.j.) tórening aghasy. Izdengen osydan-aq anyqtar edi.

«Balpyq Eskeldiden eki jas» emes, odan edәuir jas kishi tәrizdi. Óitkeni, «Priymechaniyede» Múhamedjan Tynyshbaev: «Balpyq-biy y Karynbay-biy moloje Eskelidy. Balpyq - pervyy iz djalairov rodivshiysya v Kopaliskom uezde», - dep derekteydi. Tilenshi Balpyqoghly 1846 jyly Shúbaraghash-Oyjaylauda Kenesary hangha qarsy mór basyp, qol qoyghandar tiziminde № 31 túrghany «Qazaq әdebiyeti» gazetinde 1993 jyly basylghan. Búl - arhiv deregi. Al, Iliyas Jansýgirov «Rýstem qyrghyny» dep jazghan «Nayman qany», qazir «Nayman sýiek», «Bala qyrghan» dep atalghan qyrghyn bitimin Orynbor men Ayagóz general-gubernatorlary Qaratal ózenin jalayyr-nayman shekarasy qylyp eki eldi tynyshtatpaq bolghanymen, aqtyq isti 1840 jyly Tilenshining qyzy Úlbaydy Tәneke batyrgha, artynan sýiek janghyrtu dәstýrimen inisi Dәuletbaqtyng qyzy Shalipany Tәnekening úly Esimbekke úzatyp bitirgen Balpyq by bolghan. Sonda 1840 jyly Balpyq tiri. «Jetisu» gazetinde Balpyq by men Bóltirik sheshen ekeuining sóz saptasy berilgen edi. Bóltirik (1771-1854 j.j.) sheshenning ómir sýrgen jyldary aiqyn. Jaqan Balshetegi shejiresinde: «Balpyq atadan Tilenshi, odan Telqozy, odan Qismet, odan Júmahan, odan Bolat - Kóksuda statistika basqarmasynyng bastyghy», - dep taralghan. Osy taratudan Balpyq Bóltirikpen zamandas ekeni angharylady. «Balpyq by eldi Syrdan Jetisu ólkesine kóshirdi» deu shyndyqqa janaspaydy.

Sóz etip otyrghan maqalada jazylghanday, «Qolbasshy Oraq batyr» emes, Oraqty shyghar. Oraz-Múhamed Ismaiylúly jazghandary boyynsha Oraqty batyr HVI ghasyrdyng II-jartysynan asa tuyp, ómir sýrgen. Oiratpen soghysqan. Oraqty batyrdyng 17-shi buyn úrpaqtary qazir ghúmyr keshude. Endeshe, Oraqty qalay Eskeldi, Balpyq, Qabanmen bir jýr? Eskeldi Oraqtyny qalay qolbasy qoymaq? Oraqty jalayyrgha «noqta agha» sanalady. Ony «Úly jýzding «noqta aghasy» atty tarihiy-tәmsilde Qúltay Núrqalbayúly jazdy.

Ghajaby baspa betterinde «ýsh atanyn» biri atalsa, basqa ekeui qasynan tabylady. Ýsheui býtin ispetti. Qatynas ortasy, zamany, qyzmet qylghany bolmaghanday. Ár adam ómiri әrtýrli ekenin bilmeytindey. Eralyúly Kóshen tórege aitylghan joqtauda «Ádil babam kezinde halyqqa jaqsy kýy bolghan, Eskeldi, Balpyq uәziri» delinse, jyr alyby Jambyl aqyn Dosmaghanbetpen aitysynda «әulie bolsa qayda edi, Eskeldi by jalpaghyn, nasharlaryn jylatyp, qadyryn bilmey halyqtyn» dep aitady. «Jyrshylar haqynda» óleninde Tórebay aqyn: «Naymanda Aqtaylaq pen Saryshuash, solarmen bir zamanda ótken eken, úly jýz jalayyrda Qaban aqyn», - deydi. Ótebay Saryshuash sheshen matay elining biyi. Jýz jasqa tayap qaytys bolghan. Tezek tóre qúrmet, qadyr tútqan. Ádil tóre úly jýz súltany, qolbasy -Rayymbek batyr. Eraly súltan kezinde abaq-taraq bii Qarynbay, batyry bayshegir Baqay bolghan. Eskeldi, Balpyq, Qabannyng jastary teng emes, zamany bir. Mólshermen HVIII ghasyrdyng II-jartysynan asa, ne HIH ghasyr basynda tuyp, HIH ghasyrdyng orta dengeyine jete, ne asa ómir sýrgen. Nanbaghandar alshyn Tórebay aqyn, Qaban jyrshy ólenderin, Tezek tóre turaly Tólen Qaupynbaevtyng enbekterin oqysa angharady.

Maqaladaghy «Jalayyr eli Syr boyynan Jetisu ólkesine kóship kelgen. Mólshermen 1767 jyl siyaqty» degen derek tarihy shyndyqqa jatpaydy. «Materialy k istoriy kirgiyz-kazakskogo naroda» enbeginde Múhamedjan Tynyshbaev: «V izgnaniy djungar djalairy prinyaly deyatelinoe uchastiye, v 1757-58 godah byly v nizoviyah r. Ayaguz, otkuda ony povernuly v Kopaliskiy uezd, gde v nastoyashee vremya y projivait», - dep taygha tanba basqanday jazghan. Yaghni, jalayyrlar Jetisu ólkesine Itjonarqadaghy Ayagóz ózenining tómengi jaghynan kelgen. Syr boyynan emes. Jalayyrlar Ile ózening ong jaq tóniregine, qazirgi Balqash audany ónirin mekendep, odan Qoqan hanynyng qolshoqpary qanysher Rýstem 1837 jyly «nayman shabamyn» dep qol jighanynda, ony qoldap Balqash, Qaratal ónirine kelgenderin tarih bildiredi.

Al, gazetti «Búl oqigha...» dep, aqyn Qalqa Japsyrbaevtyng qay dastanynda jyrlaghany berilmegen. Áubәkir Divaevtyng jazghanyn keltirip, qanday enbeginen alghanyn kórsetpegen. Basylymdarda Divaevtyng qazaqsha aty-jóni Ábubәkir Ahmetjanúly edi. Qysqarta ózgertipti. «Babalardan qalghan sóz» mәtini qaydan alynghany jazylmaghan. Búrys dәripting týbi shiyki. Aldau -arbaugha ten. Barsha oqyrman zereli bolayyq.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1085