Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Endi qayttik?.. 1980 21 pikir 29 Qyrkýiek, 2022 saghat 10:55

Kremliding kezekti sayasy taktikasy

Orys biyligining sayasy jýriske әbden mashyqtanghan әkkiligi Putinning Ukrainagha basqynshylyq әreketinen de kórindi. Qan qasap soghysty «Arnayy operasiya» dep býrkemeledi. Jerine bir oq atylmastan, bir ukrain sarbazy basa kóktep kirmesten mobilizasiya jariyalady. Lugansk, Donesk, Zaporojsk, Herson qatarly tórt oblysty әlem moyyndamaghan zansyz referendum arqyly Resey jeri dep tanyp, endi mine soghys bastaushy elden zardap shegushi elge ainalyp, mýsәpir kýige enbek. Áskerge barudan qashqan bop, shetelge aghylghan halyq nópirin bayqamaghan, sharasyzdyq tanytqan bolyp otyr. Ásker qataryna alynghandargha patsha zamanyndaghy qara myltyqty ýlestirip, sapqa túrghyzghany da kýmәndi.

Elsin kezinde Shyghys Europany shynjyrlaghan «Varshavo sharty úiymynyn» ornyna «Újymdyq qauipsizdik sharty úiymy» qúryldy. Putinning túsynda «Euraziya ekonomikalyq odaghy» iske kiristi. Biri – әskeri, endi biri – ekonomikalyq, eki odaq Reseyding búrynghy kenestik respublikalargha yqpalyn jýrgizu qúralyna ainaldy. Ony ishki-syrtqy kóshi-qondy rettey almay otyrghan qazaq biyligining Reseyden aghylghan orys kóshine ústanghan pozisiyasynan-aq angharugha bolady.

Jenilgendi de, shegingendi de biletin, qulyghyna qúryq boylamaytyn Putin biyligi eng jaman ssenariyge de dayyn otyr. Naqtylap aitqanda ózderi qaytalaudan jalyqpaytyn «NATO-nyng shyghysqa kenenin» tosa almasyna kózi jetip, taghy bir aimaqty – Ortalyq Aziyany qoldan bermeuding qamyn jasap jatyr. Koronavirus taraghaly beri Kremli sayasatkerlerining Qazaqstannyng territoriyasyna shek keltiretin mәlimdemelerining qarsha boraghany belgili. Kezinde Qytaymen shekaradaghy az últtardyng azattyq kóterilisine dem berip (Shyghys Týrkistan, Manjuriya, Mongholiya, Tiybet) aralyq memleket qúrudy Stalin bastaghan. Qazir Putindi auzyna qaratqan Dugin sony qayta tiriltip jýr. Kremliding esebinshe óz aldyna egemen el bolghan Ortalyq Aziya memleketterinde orys tili, halqy basym oryngha shyqqanda ghana «aralyq» rólin sәtti atqarmaq. Kenes odaghy ydyraghanda orys ormanyna qotaryla kóshken óktem halyqtyng qaytadan suyt jýrispen keri kelip jatqan sebebi sol. Putinning «Kenes odaghyn qalpyna keltiru», «Ruskiy miyr» iydeyasynyng nasihattalghanyna shiyrek ghasyrgha juyqtady. Kenesting qaldyqtaryn aitpaghanda imperalistik pighylmen auyzdyqtanghan jana buyn ósip jetildi. Olardy batystyng demokratiyasy da, qazaqtyng qonaqjaylyghy da ózgerte almaq emes.

Ókinishtisi «Últymyzdyng sany eselep artyp, jerimizde basym ýleske ie bolghanda til mәselesi óz-ózinen sheshiledi» degen ertegi oilap tapqan әri soghan imanday sengen, orys kóshin asa meymandostyqpen qarsy alyp jatqan qazaq biyligi men býginshil halqy ózderining «ruskiy mirdin» aiyrylmas bólshegine ainalyp ketkenin sezinbey jatyr. Kremliding kezekti sayasy taktikasynyng kózdegeni de sol. Ukrainany qarumen ala almasa da, qazaqty júmsaq kýshimen qalpaqtay úryp alaryna bek senimdi. Bizding bos baybalamnan ary aspaghan dәrmensiz kýiimiz sonyng aighaghy.

 

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

21 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 253
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 182
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 251