Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Alashorda 2558 6 pikir 19 Qyrkýiek, 2022 saghat 12:08

«Jau» degen – jaudyng jalasy

(Maghjangha arasha týskender turaly)

Maghjantanudyng úzyn kóshining basynda Alash kósemi Álihan Bókeyhan túrghanyn aitu paryz.

«Osynday aqyny bar, bir jerde tize qosyp otyrghan bes million qazaqtyng tili qalay joq bolady», dep tebirenedi. 20 jastaghy aqyngha  Álekeng 1913 jyly-aq osynday bagha bergen.

Maghjannyng ústazy Mirjaqyp Dulatov. Maghjan «Oyan, qazaqty» qoljazba kýiinde kórgen. Osy Qyzyljarda tughan túnghysh qazaq romany «Baqytsyz Jamaldyn» jaryqqa keluine shәkirt Maghjan kuә.

Maghjannyng shygharmashylyq ómirbayanynyng da tolyq, shyn ghylymy túrghyda jasalatyn kýni de alys emes shyghar. Smaghúl Saduaqasov aityp, el  auzynda qanatty sózge ainalghan: «Maghjan – qazaq jastary oi-sanasynyng әmirshisi» degen baghanyng týp-tamyry, «Men jastargha senemin» óleninde jatyr.

Ýlken tebirenispen, jan tolqynynyng quatynan tughan búl joldar qazir de, búdan bylay da «Men qazaq úlanymyn!» degen әrbir jastyng jýregine jol tauyp, buyrqanghan qúlshynys tughyzaryna sóz joq. Ánúran, shaqyru, dabyl sipatynda qayta-qayta «Men jastargha senemin!» dep kelip otyratyn tegeruindi shumaqtar kókireginde sәl ghana shoghy bar jas sanany jalyndatatyn aryny kýshti kórik edi.

Maghjan ómirining asa bir shiyelenisti kezeni 1922 jyly-aq  bastaldy.

«Jau» degen – jaudyng jalasy,
Ádil bolsan, ómirimdi
Aqtaryp әdil qarashy.
Otyz jyl ómir boyynda,
Jazghanymdy jayyp sap,
Eki jar ghyp sanashy.

Maghjannyng jazyghy – jana ghasyrdyng kók jiyeginen zor aqyndyq quatpen jarq etip kórinui edi. Maghjan túrghanda, onyng óleni el qúlaghynda jýrgende aqynmyn dep, óleng jazamyn dep qaghaz shimaylau әrkimge onay bolmaghan. Búl aqynnyng mysy ózge ólenshilerdi basyp ketti, ónerding tóresi úly mәrtebeli poeziya tórine Maghjandy attap qana ótuge bolatyn edi,  aqyndyqtyng dәrejesin Maghjannan asyru kerek edi. Mine, jala qaydan, jalaqorlar kim? Jauabyn osy sebepten izdenizder! Stalin de emes, kompartiya da emes, óz qazaghymyz, óz aqyndarymyz.

Ol últshyl edi. Onysyna jazyqty da emes. Sebebi, Ahmet Baytúrsynov aitqanday: «Qúl bolghan halyqtan tuyp, qúldyqtyng qorlyq-zorlyghyn kórip otyryp, qazaq qalam qayratkerleri qalamyn últynyng auyryn jenildetu, auruyn azaytu jolyna júmsamasqa mýmkin emes». Álbette, kózi jana ashylyp kele jatqan qazaq ziyalylary, solardyng ishinde, mysaly, Maghjan Júmabayúly siyaqty daryn iiyeleri, estiyarlary  syry beymәlim, shyn-ótirigi kýmәndi «proletariat diktaturasyn» ayaq-qolyn kóterip qoldauy kerek pe edi? Qúldyqtan jana bosaghan qazaq halqynyng múnyn joqtauy kerek pe edi? Býgingi úrpaqqa biz osyny ashyp týsindiruimiz kerek.

Maghjan óz halqynyng el bolyp, erkin damuyn ansady. Onyng shygharmalarynyng sara taqyryby – qazaq  últynyng mýddesi, jyrlaghany – qazaq múny. Ol búl taqyrypty jyrlap qana qoyghan joq, býkil daryny men ónerin salyp sol tәuelsizdik ýshin kýresti. Tughan halqynyng bostandyqqa shyghu jolyn kórsetedi. Sol ýshin mert boldy. «Oyan, qazaq!» dep jar salghan ústazy Mirjaqyp Dulatovqa ýn qosty.

Al, biylikke Kenes ókimeti kelip, Alash kósemderining arqasynda Qazaqstan avtonomiyaly respublika dәrejesinde otau tikkende: «Alash elining bostandyghy eshbir uaqyt Alash myrzasynyng yaky birli-jarym «joldastyn»  bostandyghy emes. Bostandyq eldiki! Avtonomiya eldiki!

Avtonomiya jolynda maldy, basty qúrban qyldym,- dep qazaq oqyghandarynyng qaysynyng bolsa da aitugha haqysy joq...

«Ayazdy kýni ainalghan,

Búltty kýni tolghanghan, Qúryghyn nayzaday tayanghan, Qu tolaghay jastanghan» Er qazaqtyng avtonomiyasy, búl!»,-dep sonau 1921 jyldyng qantarynda jar salghan Maghjan bolatyn. Mine, osyny aituymyz kerek býgingi úrpaqqa.

«Avtonomiya kimdiki?» degen súraqqa jauap berip: «Búl avtonomiya seniki emes, meniki»  degen únamsyz sózderdi әli estuge bolady. Keshe, 17-18-19 jyldarda «avtonomiya» dep, atqa mingen azamattardyng birazy qazir avtonomiyagha ýmitsiz, salqyn qaraydy. Kiriskisi kelmeydi. «Tilegening osy emes pe, nege kirispeysin?» desen, «Búl – bizdiki emes, «joldastiki» (sauaty az «kommunist-belsendi» degen maghynada. -Z.T.) degendey. Qazirgi halding qojasy keybir joldasqa  jolyqsan: «Avtonomiya – meniki, men bolmaghan kisi aulaq jýrsin», degendey. Múnyng aty – úghyspau, úqpau ghoy».

Yaghni, Maghjan keybir sholaq belsendiler siyaqty avtonomiya kórpesin ózine tartpay, búl avtonomiyanyng taghdyry últ taghdyrymen, birneshe ghasyr ezgide bolghan qalyng qazaqtyng taghdyrymen baylanysty dep esepteydi. Sondyqtan: «Alash elining bostandyghy eshbir uaqyt alash myrzasynyn, yaky birli-jarym «joldastyn» bostandyghy emes. Bostandyq eldiki! Avtonomiya eldiki! Avtonomiya jolynda maldy, basty qúrban qyldym dep, qazaq oqyghandarynyng qaysysynyng bolsa da aitugha qaqy joq!», dep qatty aitugha mәjbýr bolghan. Ýlken de, kishi de ózining boy quaty men oy quatyn qazaq memlekettigin nyghaytugha júmsauy qajettigin jan-jýregimen sezingen kýresker ghana osylay jaza alady.

Ahmet Baytúrsynov kezinde ýkimet basyndaghy bolishevikterdin  kósemi V. Leninge arnayy hat jazyp, qazaq dalasyndaghy sayasy jaghdaydy týsindirmek bolghany mәlim:

«...Qazirgi uaqytta kez kelgen adam ózin kommunist dep ataydy. Olargha ýnilip qaramayynsha, keremetting kýshimen bәri kommunisterge ainalghan eken dep oilaysyn. Biraq, keremet tek ertegilerde bolady, al pәny jalghanda onday bolmaydy» Sondyqtan, Ahan: «Qazaq ólkesin basqarugha aty ghana kommunist emes, naghyz iydeyalyq kommunister men halyq senimine ie bolghan últ ziyalylarynan shyqqan, synnan ótken iydeyalyq qyzmetkerler qoyylsyn...» dep kóregendikpen boljady. Biraq, últ ústazynyng úsynysy qabyldanbady, «taby bólek» ziyalylyrdy qúrtu nauqany jalghasa berdi...

«Bizde Maghjan Júmabaev degen aqyn júmys isteydi», dep 1925 jyly  Stalinning óz auzynan estigenin Sәbit Múqanov aitady. Osy bir auyz sózding aqiqatyna jetip,   Maghjan Kremlide, Ortalyq Komiytette júmys istegen be?  Nemese, kommunistik unverstiytette oqytushy-lektor bolyp  júmys istep, jalaqy alghan Maghjan Júmabaevtyn  Lenin enbekterin orysshadan qazaqshagha audarghany  turaly ne bilemiz? degen mәseleni bayyptap teksermey, aqynnyng ómir-derekterine qosqanda, esil er tiri qalar ma edi, qayter edi?! Boljau qiyn...

«Maghjan Júmabay nege aqtalmaydy?» izdeu salyp, әieli Zyliqa Kenes patshasy Hrushevke hat jazdy; qart kommunist, Áshimbek Bektasov qariya Mәskeu men  joghary partiya mekemelerine, partiya siezderine ótinish joldady, sol ýshin zeynette jýrgen kommuniske qatang sógis berildi; Qayrolla Mahmudov, Beysenbay Kenjebaev, Temirghaly Núrtazin syndy professorlar, Tahauy Aqtanov,  Ánuar Álimjanov, Ivan Shuhov, Aleksadr Jovtis siyaqty jazushylar KazGU-de arnayy jinalys ótkizip, qasqayyp otyryp, «Maghjan aqtalsyn!» dep qauly qabyldap, Ortalyq komiytetke joldady. Ýlken qayratker Iliyas Omarov Maghjandy qoldaghany  ýshin ózining tughan partiyasynan tayaq jedi.

Qauipsizdik komiytetine   Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng atynan, sol kezdegi hatshysy Ábdildә Tәjibaev qol qoyyp, qaghaz týsirdi. Osy qújatqa tabynyp, tergeushi Múqaev, 1938 jyly atylyp ketken Maghjan aqynnyn   shet  eldin, japonnyng barlau qyzmetimen  baylanysy turaly aiyp bekitilmse de, әdeby múrasy turaly 1960 jylghy 11 mausym kýni mynaday qiyanatty qorytyndy jasady. Maghjan múrasy  taghy 28 jyl túnshyqty, esimin ataugha tiym salyndy.

«Osy is boyynsha Qazaqstan Jazushylar Odaghy: «...onyng aqyndyq múrasy, tútas alghanda, iydeyalyq ústanymy jaghynan últshyl-bujuziyashyl, olay bolsa kontrrevolusiyalyq sipatta... Júmabaev әdebiyet ólkesine naghyz dekadentshil, qazaqtyng jas burjuaziyasynyng iydeologi bolyp keldi...»

Osy  qaghaz jazylghannan keyin, bas-ayaghy 16 kýn degende, Maghjan aqtaldy. (Jazyghy joq dep aqtaghan Qazaqstan soty emes,  1960 jylghy 29 mausymda,Týrkistan әskery okrugining prokurory Pastrevichting narazylyghy negizinde, әskery tribunaldyng 8 tamyzdaghy sheshimimen.-Z.T.) «Búryn taghylghan aiyp boyynsha jazasyn tolyq ótegen, odan basqa jaza taghayyndaytyn negiz joq, «japon shpiony boldym degeni jalghan, sovet qújattarynda onday derek joq» eken.

Aqtalghanyna qaramastan, Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining burosyna 1968 jyly (mәjilisti ekinshi hatshy V.Titov basqarghan) sonda da Maghjannyng esimin ataugha tiym salyndy, sebebi «sot jýzinde aqtalghanymen, moralidyq túrghyda (!) aqtalmapty. Kim aqtamapty? Jazushylar Odaghy ma? Qazaq halqy ma? Aty atalmay, jaryq dýniyege kóterilip kele jatqan basynan teuip, qayran bozdaq kórge qayta kómildi.

«Liyteraturnaya gazetanyn» Qazaqstandaghy tilshisi Ánuar Álimjanovtyng Maghjan Júmabaydyng 70 jyldyghyna arnap 1963 jazghan maqalasyn jәne orysshagha audarylghan eki ólenining qoljazbasyn  Mәskeudegi arhivten taptyq. «Qalay da bastyra kórinizder, Maghjan Júmabaevty býkil týrki tildes respublikalar qúrmetteydi, gazetimizding taralymy kóbeyedi», dep avtordyng jalyna jazghan haty da jatyr.

1982 jylghy qazanda «Bilim jәne enbek» jurnaly   Qoylybay baqsy turaly  anyzdy alghysóz jazyp  jariyalaghany ýshin Alashorda qayratkeri M. Júmabaevty dәriptedi dep redaktor Beybit Qoyshybaevqa qylmysqa bergisiz jala jabyldy. Áriptesteri: «Bizding partiya ýshin Júmabaev aqtal­maghan. Jәne búl alashordashy eshqashanda aqtalmaydy» dep kesimdi ýkim shygharghanyna kuә boldyq.   Beybit qúrdasymyz әdilet izdep, D. A.Qonaevqa shaghyndy. Maghjan Júmabaev taghdyryn arqau etip, 1983 jyly 27 aqpanda Sovet Odaghynyn  birinshi basshysy Yu. V. Andropovtyng atyna jazghan hatyna eki ret jazyqsyz qudalanyp, atu jazasyna kesilgen Maghjan aqynnyn  taghdyryn arqau etedi. Hatta mynaday sózder bar edi:

«V 1960 g. ego reabilitirovali. M. Jumabaeva schitait poeticheskim mostom mejdu Abaem y sovremennoy sovetskoy kazahskoy poeziey. Tem ne menee, tvorchestvo M. Jumabaeva nahoditsya pod fakticheskim zapretom. A s vysot segodnyash­nego dnya mojno y nado zapolniti probel v istoriy kazah­skoy liyteratury, vernuti nezaslujenno zabytye iymena y ne dati povoda krivotolkam, – k etim myslyam natalkivait po­lojeniya o vnimatelinom otnosheniy k nasionalinoy kuli­ture, vyskazannye Vami, Yuriy Vladimirovich, v doklade «Shestidesyat let SSSR»...

Aqyry Maghjan atamyz aramyzgha oraldy, onyng shygharmalary Tәuelsiz Qazaq elining ansaghan armanynday úrpaqtarynyng auzynda.

Maghjannyng esimin aqtap alu ýshin kýreskenderding erligi turaly biraz mysal keltirdim. Jastar bilsin, elikteuge, úqsaugha túrarlyq atalaryng bolghan, qazir de bar shyghar. Shyndyq, Ádildik ýshin jan pida bolsa, armanyng joq.  Úrpghyng úmytpaydy. Múnday kózsiz isterdi erlik deydi.erlik deydi. Al. Erlik jasau ýshin soghys keregi joq, Ádilet ýshin kýresting әrbir mysaly erlikke bergisiz.

Zarqyn Tayshybay,

M. Qozybaev atyndaghy Soltýstik Qazaqstan uniyversiytetining professory, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

Qyzyljar qalasy

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1502
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1583
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1751