Beysenbi, 7 Shilde 2022
Janalyqtar 3376 0 pikir 8 Qantar, 2013 saghat 08:36

Júmeken Nәjimedenov. Partiyalyq poeziya

TOPYRAQ

Sәby shyr etip jerge týskende -
týbi sol adamnyng qabiri qazylar
tústyng topyraghy әiteuir bir belgi
beruge tiyis.

Eski ilanym

 

 

TOPYRAQ

Sәby shyr etip jerge týskende -
týbi sol adamnyng qabiri qazylar
tústyng topyraghy әiteuir bir belgi
beruge tiyis.

Eski ilanym

 

 

Topyraq dep tekke aitpaghan yrys aldy,
topyraq jayly astam oilau qiyn - úq:
qabyr qazghan kezde aghayyn jiylyp
kómu ýshin kesir-kedey bir shaldy -
tórt qúlaqty qara qazan shyqqanda
shu etisti el: «O,
myqty alla,
myqty alla!»
Bir qariya jýzi shúbar-tas-kәri
hikayany tym alystan bastady.
1
Bay - bay edi,
әuletten ed bir tekti,
sodan shyghar yrym-syrym degennen
osqyrynghan kóbeng syn-dy ýrkek-ti.
Úl tapty erke jas toqaly bedeldi en,
taghdyr -
tastay qynyr әri aqymaq:
at-qazyqtyng basyndaghy topyraq
sol nәreste tughan shaqta búrq etti.
Shoshyndy bay,
salauatty el saldyrlap,
bayekene basu aityp boldy әlek,
Qúrban shaldy - jaratqan-haq,
qolda dep,
qúran oqyp jatty talay molda kep.
Baydyng biraq tamyrynda qan qúrghap:
«Kóshem!» dedi.
Barshylyqtyng bәlesi:
«topyraqqa kómdirmeymin dәl osy
úlymdy men,
qasarghanda taghdyrgha!»
Ári yrghasyp, beri yrghasyp,
aqyr-týp
shógerdi әkep jýz atandy baqyrtyp.
Sandyq-sandyq qazynasyn saldy yrghap,
bir jótkirdi qarauytyp bay әlgi.
Tughan jerden auar mezgil tayandy,
qonsy-qorym birge kóshti;
qansha amal:
haq búiyrsa -
etpes degen eshtene,
kóshpe, kóshpe, kóshpe, kóshpe, kóshpe dep,
aqyl-kenes daryta almay keshege,
dana-dana qarttar qaldy sharshaghan.
2
Taghdyrynan qútylatyn bir ynghay
tapqan janday, tartyp ketti búrylmay
qymyzgha - mas, qyrsyqqa - bas,
qynyr bay.
Sóitip, qatal «jazymyshpen» kektesti,
ónmendedi ótkizem dep ótpesti.
Birer qystap, bedel tappay betke eski
taghy kóshti...
kóshti, kóshti, kóp kóshti.
Jer izdeumen qúnarlyraq,
tektirek,
jazyqtardan, jayylymdardan ótti kóp.
Kóshu, kóshu -
sheshken tenin týndegi
tan-azanda qayta budy el tepkilep.
Neni oilasyn -
kýdik tapty ne týrli,
kýdigi sol:
tez tozatyn sekildi
beytanys jer,
bedeu topyraq, jat alap.
Týiesi de shólden ólse qatalap,
qútty qonys bola ala ma jer onday -
kóshe berdi sóitip qatal, kereng bay.

3
Qozghal, shoqal,
kósh, kósh, kók tas,
tau, yrghal,
bay da kóshti - baylyghynan auyrghan.
Atqa er-túrman,
jýk artatyn týiege
shydamady dúrau-aghash, bauyrghal.
Kólenkesi qúsap búlttyng jyljyp pan,
auyr malmen shyghyp edi bir júttan,
taghy ilikti jút ishinde jútqa shyn -
qaydasyndar, shoqal-shoqpyt, yqtasyn?!
Bay jútady, onda haqtyng isi ne,
jel - qúiyn bop oinap mindi kýshine.
Jyrtyq bolsyn, irge bolsa, qymtar en,
qansha amal bar irgesi joq kisige!
Astam pighyl ketti japan-týzge alyp,
qosyldy oghan qynyrlyq pen qyzbalyq.
Kóshti, kóshti
balasynyng óligin
tughan jerding topyraghynan qyzghanyp!
Qyrylyp kep qaldy deydi sonda mal,
apat keldi deydi anyzda bolmaghan.
Tәnir aitty deydi birde búlt jyrtyghyn syghalap:
«Qonys izdep bolmay-aq qoy endi alan!»
Sonda ghana es jiypty sorly bay,
es jighyzghan: «Áttegen-ay, qorlyq-ay!»
Jegi jedi órkókirek jandy las,
keshegi bay atandy ilez «qanghybas».
Su býrik, búl, jel kótergen shandy bas!
Bay joq!
Endi «qanghybastyn» yq jaghyn
qasqyrlar da, úrylar da andymas.
Óler shaghynda, aitpaqshy, әlgi bay-qasqa
balasyna bylay depti:
«bóten jerge jayghaspa,
qayyrymsyzdyq etpes edi tap múnsha:
bizding topyraq ata-jausha, satqynsha,
qansha kedey bolsang daghy aq-taban
haq búiyrtqan topyraghyndy tap, balam!»
4
Qonys emes, izdegeni bas qamy,
kóship keled, kóship keled qasqa әli,
jel-qanbaqtyng kólenkesi qúsap kóshti, kóp kóshti,
úmytty tek eski eseni, kekti eski,
taghdyryna tәnti boldy bay úly.
Aryq atqa qamshysy men aiyly
auyr tartqan shaghynda,
aq shaghylda, aldanumen saghymgha,
taghdyrynan qashyp jýrip
aqyry
taghdyrymen bettesti.
Týsinigi, týisik-jibi dýmbilez,
dýmbilezdeu jan ed bú da bir minez.
Kóship, kóship qonghan jerde,
bir týnde,
bir jótelip kýrkildep,
bir yqylyq atty-daghy júmdy kóz.

5
Qart aitty әlgi qarap túryp qazangha:
- Qyrsyq qúday, jending ghoy sen,
Jeng endi!
Osy jerge jerlenbesin degendi
qazan kómip tapsyryp ed qasqa bay,
aila-amaly bolmaghan song basqalay
jalghyz úlyn әketip ed qashyryp,
«Jazmyshtan ozmysh joq» -
osyny úq!
Keri ketkender, kel, jylayyq qosylyp!
Bastan ótti ne bir jaghday, ne kýnder,
jaulyq әkel, ei, kelinder, kebin ber.
Qansha-múnsha asau kókirek, ash sana
Qorqyt qúsap óz kórinen qashsa da,
búiyrmysy - jazuy osy - kóminder!..
* * *
«Búiyrmys» ta, «jazmysh» ta - kәri úghym,
qalay ata - bәribir ghoy, bәribir.
Qay jerde adam, yrys taptyn, qút qúrap,
qay jerde, adam, mandayyna bitti baq,
qay jerding de óz taghdyry bar shyghar,
topyraghyna bitken taghdyr - myqtyraq.
Tuypty әkem baurynda bir ýrpektin,
әkemning de tilegin qart tilepti bir tekti.
Ol tughanda kim bilgen:
qay qabaqtyng topyraghy búrq etti?!
Bolmady, ras, qonys izdeu yqylas,
óz kórinen qashpaghany da yp-ras.
Qyzyl vagon - qyzyl, qyzyl ot-tizbek
alyp ketti desedi ghoy - ótti shaq.
Qyzyl vagon - qyzyl, qyzyl ot-tizbek
janyp ketti desedi ghoy týnderde
shúbyra úshqan oq qúsap.
Týbi qaytyp oralar-au dep biz de,
kýttik, kýttik - ótti, bitti qan maydan.
Kim biledi, maydan da emes,
әkem sonau shalghaydan
bir búrq etken topyraghyn ketti izdep?!

1983

Qonyr jyrym bar edi, keshkighúrym...

Qonyr jyrym bar edi, keshkighúrym
mәz bop oqyr aqyn em eski jyryn -
qolgha alyp em, kók aspan betindegi
irip ketti qonyr búlt sekildenip.

Bala qazym bar edi kólde momyn,
kórmegenim jaqsy edi, kelmegenim:
búghyp jatqan bir jauyz myltyq atty -
qonyr qazdyng mamyghyn búrqyratty.

Búdan artyq janyna batyrar kim,
sәl shyday túr, men de bir qatyrarmyn:
Qonyr qazdyng mamyghyn jastyq etip,
qonyr-qonyr oy oilap jatyp aldym...

1970

MEZGIL

Shayqap iship dýrildep,
jýrgen әkim keshegi,
sol auylda býginde
qarauylshyq desedi.

Shyndyq izdep, ýzdigip,
әr kitapty bir ýngip:
keshegi ottyng biz býgin
kýlin kósep jylyndyq.

Talasamyz ójetsip:
júrt kónilin qomsyntyp,
keshe shyqqan gazetting
jyrtyghyna qol sýrtip.

Mezgil qatal,
endeshe:
mynau tósek-kórpemde
joq edin-au, sen keshe,
joq bolamyn erteng men.

1969

ÁJE

1
Qaryngha sap sary may saqtaysyng ghoy maghan dep,
otyrsyng ghoy kýnde sen balam kelip qalar dep.
Mashinagha kóringen kep qaldy dep jýgirip,
kóringenge ýzilip: balam, balam, balam dep.

«Qyryq bir tas» dorbada kýnde sheship, kýnde ashyp,,
otyrsyng ba oidaghy «әuliyenmen» ymdasyp?
Sýt betinde qaymaqty kórgen sayyn meni oilap,...
qyrqyp alyp shetinen shәigha salyp bir qasyq.

Sol bayaghy kýtumen, sol bayaghy jer ýimen,
qajydy ma qoldaryng aq shashyndy óruden.
Qajydy ma kóniling týs kórumen týnimen,
ertesine sol týsti jaqsylyqqa jorumen.

Al, ózim she?
Kóringen qarasyngha tartamyn,
senimi bar kónilde kýdik, ýrey bar taghy.
bir jymighan jigitti jylynamyn dos etip,
bir shәy bergen kempirdi aldanamyn sheshe etip.

Tirlik solay bolyp túr,
jaghday solay, qayteyin,
kýtu, kýtu ghúmyr bir, kýtu eken әiteuir.
Bir múnayyp alam da hat jazamyn men saghan,

II
Qalyng eldi qaq jaryp, «bedelimdi ósirip»,
bardym talay, qart ana, qaytayyn dep kóshirip,
ermey qaldyng sen maghan,
kónbey qaldyng - qinadyn,
jalghyz úldy qidyng da, jalghyz qyrdy qimadyn.
Men jibergen az púldy tandayyna týiir ghyp,
kósege ghyp otyrsyng jalghyz qara siyrdy.
Astananyng samala-shamdaryna, bayaghy
shym-ýiinning týtinin auystyrugha ayadyn.
Jaulyghynnyng bir úshyn iyghyna asyp ap,
ýsh shyghasyng kýnine Qyzyloba basyna,
asyqpadyng biraq ta bizding tórge, qart ana,
bir-aq ret shyghugha shóberendi arqalap.
Sen otyrsyng bayaghy bósteginde eshkinin,
men otyram kafede shampan úrttap keshqúrym.
Sen, salasyng saqsiyan-qúranyndy oqyp әn,
al, men qaybir jiynda prezidiumgha otyram.
Shegen ýidi sen túrghan oilay-oylay my alan,
sonda ózimning parketti pәterimnen úyalam.
Tórdi saylap edim men, nemenesin irkemin,
otyratyn ózing joq - ýnireyip túr tórim.
Áy, qartym-ay, qartym-ay, tughan jer dep...
ketpedin,
tughan jerdi sen tittey Qyzyloba dep pe edin..

 

Aty joq ólen

Kómir qazdyn,

kýy shertting talay-talay -

ne eliktey almadyn, ne qaytalay,

daralyghy da emes-au búl túlghannyn,

qyrsyghy emes ózinshe úmtylghannyn

bir júmbaq bar, men ýshin eles mýlde -

týsinbeydi sondyqtan seni eshkim de!

 

Alashadan -

atadan qozghaghanda

Tumysyng da jat emes ózge adamgha,

biraq seni ózisip eshkim,

eshkim

sóilegenin men ghúmyry estimeppin!

 

Sebebi, sen bir týrli,

bir týrlisin,

jýreging - tas,

sekildi syrtyng - mýsin.

Seni úqtyram demeymin múny aitqanda

jaghympazgha, jalqaugha, suayttargha.

Sózim barday til úshy tandayymda,

oylamayyn desem de sen jayynda -

qiyalymda kelbeting týrtip túrar,

siqyryng bar bir týrli yntyqtyrar.

 

Kónildending sen mýlde erek býgin,

júrt sekildi sen de ishting - órekpidin.

Sezem, sen de bizge úqsap kýlmek boldyn,

sol niyetinnen kórindi bólektigin.

Ázil aittyng keyiding talay-talay,

bezding bizden,

eliktep, ne qaytalay

almadyng sen eshkimdi

sodan-daghy

bir ortaqtyq senen de taba almady.

 

Birge jýrdik birtalay mekenge úshyp,

tóbelesip kórding sen shekeng de isip.

Ózimizding jigitsin!

On dosynyn

ortasynda otyrghan bóten kisi!

 

Ólgennen song kóriner ótimdi isi,

Bóten kisi,

sen jalghyz, jetim kisi!

Sen - uaqyttyng aldyna týsip jortqan

radiosignal sekildisin.

 

EMEN

Qayrattylar, únamasyn, únasyn -

qara emenning tamyry asyl, týbi asyl

qara emender qúlamasyn, qúlasa

kólenkesi, kólenkesi qúlasyn.

Yshqyna úlyp qansha soqsyn jel meyli,

qara emenning iyilgisi kelmeydi:

qayghygha da qayysqysy kelmeydi,

Shabamyn dep el úmtyldy auyl bop,

jyghamyn dep jel úmtyldy dauyl bop>

týbin kórdi dauyl degen jau yrghap:

tym myqty eken!

Jygha almady ony eshkim,

«qayyrymsyzdyq, qataldyqtyng simvoly -

emen» desti el sondyqtan,

desti, desti, demesti.

Manay ghana sybyr-kýbir kenesti,

Japyraghyn janay ghana jel esti.

Ol da kókshil shybyq edi eng basta,

yryq berdi me el shybyq - emen bolmasqa!

 

Emen boldy ol,

Emendi shybyq degen kim?

Shybyq dey me - shybyghyna emennin!

Áytse de emen kinәli edi,

rasy:

emen bolyp jaralghany - kinәsi.

 

 

ÁYKEN

(qyzyma)

Bútalardyng kirpikterine ilinip,

dir-dir qaghyp tamshylar túr tama almay.

Jetip kelip ketti qyzym búrylyp,

bizding ýige ókpesi bar adamday.

«Qyzyq»,- dedim,- «búl ýidi de bir ýy de...»

«Papa»,- dedi, - «uaqyt ta joq kiruge,

nan-dýkenge soghar sharuam bar әli,

әri Bolat úzaq kýtip qalady».

«Qaraghym-ay!» - jýdep qaldym bir týrli,

kirpigine bútanyn

móldir, móldir, móldir shyqtar irkildi.

 

Mólt etip bir qarady da

ketti qyzym asyghyp.

Bir әdemi kinodan

kórgendey bop әserli bir ýzindi,

ýige kirdim -

kórgenimdi qyzymdy

sheshesinen jasyryp.

 

«Qyz - jat júrttyq», týsinem ghoy múny men,

biraq kirpik ile almadym týnimen.

Mening balam edi ol keshe, balapan

úyasynan úshqan eken shynymen!

Kip-kishkene balapanym, bópem-au,

Sening de endi óz ýiing bar eken-au?!

Qam kónilsing qayratyndy jense mún:

aynalayyn, dey jazdadym, «men sening әkeng em ghoy,

sóz qaytarar kising be em!»

Óstip oilap jabyqtym men ishimnen,

al, syrtymmen kisi boldym týsingen.

Áldene dert asqynghanday bir týrli,

tamaghyma tas túrghanday bir týrli,

ishim uday ashyp qaldy bir týrli,

janghan otym jasyp qaldy bir týrli.

 

«Tittey ghana balapanym, bópem-au,

bizdiki eken - bizding ýi.

Sening endi óz ýiing bar eken-au», -

qaytaladym osy oilardy ishimnen,

al, syrtymmen kisi boldym týsingen...

 

Aynalama qarap aldym saqtana:

jigit degen jylamaydy,

tek qana

bútalardyng kirpiginen - jyltyraghan kólgirsip

tamyp-tamyp ketti kenet móldir shyq...

 

ALTYN KÓRSE PERIShTE...

Altyn degen jalghyz sózding kýshi,

ýni jaltaq etip jiberedi-au kisini -

toghysharlyq oidyng bú da úshyghy,

soghan endi, endi otyrmyn týsinip.

 

Aghay aitty - úqpadym,

Abay aitty - úqpadym,

Jarylghansha jýregim

oydyng boyy óse almapty bir eli.

Perishte kim jol sheger,

tayghaq deydi ayaghy -

shyn perishte bolsa eger,

joldan nege tayady?!

Búzghany da Alla aldynda o da antyn,

aq peyilding tartqany da qaraltym,

perishteni shynymen qyzyqtyrsa sary altyn -

auruyna altyn em,

qúlqyn qúly ghoy nadan.

 

Ártis shyghar bәlkim ol

perishte bop oinaghan

pighyly aram, әri aqyly qysqaraq?!

«Perishteni tayady dep kim aitty,

kim aitsa da, suaytty

sabau kerek edi әu basta ústap ap!»

 

 

MÁJILIS

Búlbúlgha aidap salmaq bolyp an-qústy,

talay auyz, azularmen andysty -

týk shyqpady eshqaysynan, ol әli

әldekimnen ýmit etken bolady,

ýmit etkeni Ýki edi bir - ol da alys...

Qalyng qamys qaydasyng dep Jolbarys

jortyp ketti.

Týlki qashty.

Qargha ýshty.

Qauqar qayda ang men qústy ústarlyq:

andar jónkip,

úshyp qashty qús barlyq.

Bir ang qashty - sonda ketti qúshtarlyq,

bir qús qaldy - sonda qaldy ishtarlyq.

 

Baqa bolsang - Baqa degen atty aqta,

atyn aqtap Baqa qaldy batpaqta.

«Au, aghayyn, au, myrzalar!» - dep әlgi abdyrady;

úshyp ketti kóp Qyzghysh,

qaldy búghyp tek bir qús.

Tyrnaqty da, tistiler de jay qaldy,

kýshtiler de jay qaldy,

búlbúl qúsqa qarsy ashpaq bop maydandy,

býrkitke úsap dýr silkinip, saylandy

qyzyl Qoraz aidarly:

«Myna ormanda neshe aluan túrghyn bar,

solargha tek aitylmaghan bir múng bar:

Tanyng atsyn,

Kýning batsyn - bir bәri,

bәribir sol búlbúl bolyp túrghany!

Batyldyq joq - azamattyq joq onda,

baqyr-tiyn paydasy joq qoghamgha.

Sayrau ma sol?

Sayrau emes, qúr shyryl,

aytar bolsaq syr-shynyn:

Zaman, sening ishki derting - búlbúl sol,

Orman, sening qyrsyghyng sol, qyrsyghyn!

Kýning ýshin qorghan, dedi, ataq, ar,

shybyq ýshin orman, dedi, ataq, ar.

Búlbúldar ma!

Tabighatqa jat olar,

tabighatty týbi qúrtugha aparar!»

 

Sol-aq eken,

shulap berdi baqalar:

«Ata-meken kele jatqan myng jyldan,

jerimizdi keptirse eger Kýn jyldam -

sonyng bәri búlbúldan!

Bizding shalshyq әdemi edi-au, әdemi,

batam deseng - batpaghy da bar edi,

sonyng kóbi qúrghap qalsa shildede -

búlbúldardyng әlegi!»

Qoraz aitty:

«O, qúdaydyng atqany,

ashylmasa yryzdyqtyng esigi,

búlbúldardyng kesiri

tarynyng da erte pispey jatqany!»

 

Osylaysha Qoraz, Baqa ekeui

búlbúldardy tilge tiyek etedi.

Baqa da óz ónerine senedi,

Qoraz da óz ónerine senedi.

Eshkim elep jatpasa da, sen ony

túl-sóz deme, ósekting de óz teni bar:

әldebireu senerine senedi...

 

Átteng әlgi Búlbúl qayda?

Búlbúl joq,

tek orman túr japyraghy yn-jyng bop,

syrttay syngha týsip jatty qúr ataq,

ataghyna jatty erkelep kól-aydyn,

Búlbúl - alys týkpirinde toghaydyn

Syrttan ýkim shygharugha rahat!

Tym bolmasa sóz tusyn dep qanghyghan,

Qúlaqtar túr, әr auyzdy andyghan.

Bezip shyqqan barlyq qús pen barlyq an

bizsiz jiyn óte almaydy dep úghyp,

búlbúlgha ýkim ete almaydy dep úghyp

Qyran jýrdi sonau biyik aspanda.

Tasalau jer jón shyghar dep, qashsang da,

Týlki jýrdi qarsaghymen jolyghyp,

Barys jýrdi óz-ózimen aidalagha dolyghyp.

 

Dýnie tynysh.

Orman sýttey úiydy,

Qyzyl Qoraz qomdaydy әli iyghyn.

Eng qiyny, qiyny:

ashyldy aqyr bir týkpirde býiyghy

baqalar men qorazdardyng jiyny...

 

IShTING MYLJYNY

Qansha myljyn bolghanymen myna dau

týbi mening paydamdy aityp tynady-au.

Órt eken ghoy, órt eken ghoy bir alau -

dau ýstinde bireuge únau, únamau.

 

Dau ýstinde kórsetti әrkim óz әlin,

sen de sozdyng daudy, men de sozamyn.

Ezge eseptep tirlik etsen, esil er,

әrbir ising әdiletsiz sheshiler!

 

Jo-joq, ashyq aitys emes bizding dau,

odan góri jymysqylau, qúzghyndau.

Jasyrmandar, bәrinde dau-múng bar bir:

búltpen tartysqany syn-dy shyndardyn;

japyraq pen jelding júlqysqanyna

óp-ótirik tang qalasyng taghy da,

O, qushykesh, oyanghanda oi-aqyl,

senin-daghy talabyng bar koyatyn

әrbir jaygha, әr pikirge bola tym

qarsylyghyn bar ishinnen janatyn.

 

Ras, qastyq-dostyq jayly sóz emes,

sóz emes dep sóz aitudyn da ózi eges.

Ýikelis pen egesterding zanynan

tuady eken kýy qaghynyp, janyp әn.

 

Ómir degen osy, sirә, men bilsem:

men bireuge múnymdy aityp sendirsem,

bir әlsizge kýsh kórsetip kelding sen.

Jasyrmandar bәrinde dau-mún, bar

bir búltpen tartyskany syndy shyndardyn,

japyraq pen jelding júlysqanynday -

keledi ol tek dau-janjal bop tanylmay

tabighilyq arqasynda bayaghy

jaqsylyqqa әkeledi ayaghy:

kim jarylsa shyndyq aityp aghynan

bәribir sol...

men jengen bop tabylam.

Sonda-daghy tausylmaytyn kóp dau bar -

qalys qalu,

qarsylyqtar,

qoldaular.

 

Óz kónlime ózim qúlaq týreyin,

óz keudemdi ózim jaryp kireyin:

alqymdaydy bir sezimdi bir sezim,

bir oiymdy soyyp jatyr bir oiym...

 

BIYIKTIK

Biyiktigi bir eli -

myna júrttyng túl beyli:

múnyndy aitsang - kýledi,

shynyndy aitsang - kýndeydi.

 

PARTIYaLYQ POEZIYa

Tóbe basqa, desedi ghoy, tau basqa,

taular jayly tolghadym men әu basta.

Taudan aqqan beyne aq búlaq, aq búlaq

ekpinim de sekildi edi qattyraq.

Bertin kele tóbeni de jyr ettim,

jyrym odan tómendegen joq biraq.

 

Daru alghan alghys, tilek, batadan,

boyaularym ashyq týsti, aq-adal.

Júrt aitqanday, «búghyp» jatqan joq týgim,

bar aiybym: boyauymnyng kóp týri,

oylarymnyng biyigirek shoqtyghy.

Tirlik ettim adal oilap, aq attap:

ii qanghan iydealdy madaqtap,

qayyrymdy, kisilikti madaqtap,

týsinikti madaqtap

kelem, kelem,

óleng degen san-qily:

keybirinen qúmnyng iysi anqidy,

key sózimnen múnnyng iysi anqidy;

key jolymnan shyq iysi anqidy,

key oiymnan jórgek iysi anqidy -

pәktigi sol aqyl-jýrek-pighyldyn.

Pәk sezimdi әn jasadym, kýy ghyldym,

qara tasqa qyzu qúidym, ter tógip,

alaqanym jýred sodan órtenip.

Kanal tarttym әjiminen ananyn,

balalardyng kýlkisinen sholpy órip.

Aq búlaqty aqyq ettim kómkerip,

kók aspandy shatyr ettim tónkerip.

 

Ýmittengish, sengish,

ystyq әri appaq

jýregimnen sóz suyram sabaqtap.

Oyymdy - oilap,

qaghazymdy paraqtap

jýrip jatqan jayym bar, dos, dalaqtap.

Kýnge ýsh mezgil:

tanerten, týs, keshte men

barlyq, barlyq jaramsaq pen kesheden

saqtandar dep tilek etem

bauyr, dostan, tanystan,

tilek etem taghdyrdan

kýnge ýsh mezgil nan ústap.

Sonson, sonson...

Kóz-kóniline qonatyn,

qorqam senen, bir óleni joq aqyn!

 

Amal qansha,

berik bol, dos, bolmasqa,

qaruym joq shynshyl-dyghym-nan basqa.

Sende de bar balday ýmit, bay talgham,

mende de bar «әtten-ay» men «maytalman».

Shynymen-aq týsinbeysing sen keyde,

Men de keyde kelistirip aita alman.

Saghan ne joq!

Sening ýning - eng eski ýn,

sen eshkimge menen jaqyn emessin,

erik ózinde - tórelik de,

toqtyq de -

tek, әiteuir

sen qorqatyn joq týk te:

qúmgha qýighan sugha úqsap

sinip-qúryp joghalarmyn kóptikke.

Mende seni qaghyp, jasqar joq talap,

múrnyn tesip, arqasyna ershik sap,

mezgil ótti ógiz miner noqtalap.

Mening jyrym kól bolsa eger qoghaly,

qolgha ýirengen barysy men qabany;

barlyq kezde jabayy ghoy súlulyq:

jabayysy bolsa, ol - aqqu, aq qanat.

 

Sen ghoy meni jau sanaysyng sanaly en,

Jau dep úgham Otan jauyn ghana men.

Solay, dostym.

Solay bolmaq alda da,

ólen-oyyn, tym auyr dep aldama.

Auyrlama sezim-obraz-ýghymdy,

sen arqalap jýrgen joqsyng jyrymdy.

Jaman-jaman kitap jazu arqyly

oqushyndy jazalap en, jarqynym,

Meni de eptep almaqsyn-au jazalap.

 

(Nege sonsha kóteresing enseni)

tek alugha jaratylghan azamat,

auyrlamay otyrmyn ghoy men seni?!

Ras, ras tóbe basqa, tau basqa,

taular jayly jazdym, ras, әu basta.

Taudan aqqan beyne aq búlaq, aq búlaq,

ras, ras, ekpinim bar qattyraq.

Óitkeni men esti sózge

jýrektin

otyn qostym;

tóbeni de jyr ettim -

ýnim odan әlsiregen joq biraq.

 

Sonda da әlsiz beynelense oy keyde,

biyikteter biyligin kes,

asyl dosym, aqyl qos.

Sen qoya túr baqay baqqan baqyr-dos,

«Partiyalyq poeziya sóileydi!»

zhumeken.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2318
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1782