Júma, 9 Jeltoqsan 2022
Alashorda 2014 1 pikir 31 Tamyz, 2022 saghat 13:59

Preziydent Toqaev Torghaygha barady

Biyl Alash ardaqtysy, úly aghartushy Ahmet Baytúrsynúlynyng tughanyna 150 jyl toldy. Osyghan oray, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev aldyn ala bekitilgen júmys kestesine sәikes, 5 qyrkýiek kýni Qostanay oblysyna barady. Júmys sapary ayasynda aghartushy, últ ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyng 150 jyldyq mereytoyynyng resmy is-sharalaryna qatysady.

Últ ústazynyng mereytoyy әlemning birneshe elinde YuNESKO kóleminde atalyp ótiledi.

Qazaqstan Ahmet Baytúrsynúlynyng 150 jyldyghyna dayyndyqty bir jyl búryn bastaghan bolatyn. Byltyr qarashada Ýkimetting arnayy qaulysy qabyldanyp, mereytoydy ótkizuge jauapty komissiyanyng qúramy bekitildi. Komissiyanyng úiymdastyruymen qazaqtyng arda azamatynyng atyn tanytu maqsatynda 63 punktten túratyn joba jasaldy.

Onyng ishine: ghylymy konferensiya, simpozium, forum týrindegi, onlayn jәne offlayn formattaghy jiyndar ótkizu,  ghalymnyng enbekterin әlemning tanymal tilderinde basyp shygharyp, halyqqa taratugha baghyttalghan 8 sharany ótkizu, aitys, mýshәira, festivali, konkurs formatyndaghy respublikalyq jәne ónirlik dengeydegi 12 bayqau jariyalau, Ahmet múrasyn sahnalyq qoyylym, kino, spektakli arqyly dәripteuge arnalghan sharalar úiymdastyru, aqparattyq-imidjdik baghyttaghy sharalar ótkizu, halyqaralyq dengeydegi  auqymdy 7 shara men sәulet jәne restavrasiyalyq baghyttaghy 7 shara ótkizu kiredi. Sonday-aq, últ ústazynyng 150 jyldyghy belgisi bar poshta markalary men Últtyq bank monetalaryn shygharu josparlanghan.

Halyqaralyq dengeyde Týrkiyanyng Stambúl qalasynda dóngelek ýstel men fotokórme, Ázerbayjan astanasynda «Baku kongresi jәne Ahmet Baytúrsynúly» atty konferensiya ótpek.

Aldaghy uaqytta Qostanay memlekettik uniyversiytetining bazasynda Ahmet Baytúrsynúlynyng ómir joly, qyzmeti, jazghan enbekterin tanytu maqsatynda «Ahmet әlemi» atty interaktivti portal qúrylady. Sәulet qúrylys júmystary da qarqyndy jýrmek. Últ qayratkerining atymen atalatyn muzey ýilerge jóndeu júmystarymen qatar iri megapolister: Núr-Súltan, Almaty, Shymkentte Ahana arnalghan eskertkishter boy kótermek.

Maraltay Ybyraev, aqyn:

- Ahmet Baytúrsynúly qazaq ruhaniyatyndaghy alyp túlgha, qazaqtyng bes arysynyng biri. Onyng qazaq tili men әdebiyetine qosqan ýlesi úshan-teniz. «Ádebiyet tanytqysh» atty enbeginde qazaq әdebiyettanu ghylymyn tereninen zerttep, damu kezenderine bólip berdi. Halyq auyz әdebiyeti ýlgilerin jinady. Ol qazaqtyng últtyq әlipbiyin jasap shyghardy. «Oqu qúraly» atty zertteu enbegi osy alghashqy qazaq әlipbiyimen jazylyp, basylyp shyqty. Búl enbek әli kýnge deyin óz qúndylyghyn joghaltpaghan oqulyq. Ahang qazaq jurnalistikasynyng negizin salushy. Ol «Qazaq» gazetin úiymdastyryp, sanagha silkinis jasady. Ótkir maqalalarymen qoghamnyng kýiip túrghan mәselelerin kóterdi. Bizding mindet osynau úly aghartushy, ghalym, Alashtyng arda úly Ahmet Baytúrsynúlynyng atyn óshirmey, enbegin úrpaq esinde mәngi saqtaugha atsalysu.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2623
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1792
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1892