Beysenbi, 23 Mamyr 2024
Alashorda 3322 14 pikir 30 Qantar, 2024 saghat 13:17

Últyn úlyqtaghan qayratker

Suret: Google izdeu jýiesinen alyndy.

Býkil sanaly ghúmyry jelding ótinde, jardyng shetinde ótken, esimi men enbegi ózi dәl boljaghanday, respublikamyzdyng tәuelsizdik alghan kezende ghana elenip-eskerile bastaghan Súltanbek Qojanovtyng tughanyna 2024 jyldyng qyrkýiek aiynda 130 jyl tolady.

Ol –Týrkistan Respublikasynyng oqu-aghartu salasyn, jer, su mәselesin jәne ishki isterin basqarghan ýsh mәrte halyq komissary, Qazaq ólkelik partiya komiytetining jauapty hatshysy boldy. Aqyn, audarmashy, publisist, pedagog. Tipti «Esepteu» atty qúralynyng avtory.

Súltanbek Qojanúly 1894 jyly qyrkýiek aiynda qazirgi Týrkistan oblysy Sozaq audanyna qarasty Aqsýmbe eldi mekeninde dýniyege kelgen. Týrkistandaghy 4 synyptyq orys týzem bastauysh mektebin, 3 synyptyq qalalyq mektepti, Tashkent múghalimder seminariyasyn tәmamdaghan. Mәskeude BK (b) P OK Marksizm-leninizm kursyn bitirgen.

Sayasy qyzmetin Tashkent qalasynda seminariya oqushylarynan qúralghan «Kenes» atty astyrtyn jastar úiymyn qúrudan bastaghan. 1917 jyly kóktemde Tashkentte Mústafa Shoqay, Q.Qojyqov, Q.Bolghanbaev, S.Aqaevpen birge «Birlik tuy» gazetin shyghardy. Týrkistan (Qoqan) avtonomiyasyna qyzu qoldau tanytyp, ony kenes ókimetining әsker kýshimen qúlatuyn jergilikti halyqtyng ózin-ózi biyleu qúqyghyn ayaqasty etu dep baghalady. Ólkede kenestik biylik túsynda oryn alghan asharshylyqqa qarsy kýreste belsendilik tanytty. Ashtyqpen kýresetin ortalyq komissiyanyng mýshesi retinde 1918 jylghy qarashadan bastap Týrkistan, Sozaq, Janaqorghan, Qyzylqúm, Shiyeli ónirlerinde ashyqqan adamdardy tamaqtandyratyn arnayy oryndar ashudy úiymdastyrdy. 1919-1920 jyldary Syrdariya uezi tóraghasynyng orynbasary, Týrkistan uezdik-qalalyq atqaru kentinin, Syrdariya oblystyq revolusiyalyq kentining tóraghasy boldy. 1920 jyldyng sonyna qaray Týrkistan Respublikasynyng Ishki ister halyq komissary, 1921 jyly qazanda Halyq aghartu halyq komissary bolyp taghayyndaldy.

Oqu-aghartu salasynda bilim berudi jergilikti halyqtar tilinde jýrgizu mәselesin kóterip, ony jýzege asyrudy talap etti. Mәskeu, Petrograd sekildi iri qalalarda joghary oqu oryndarynda bilim alyp jatqan týrkistan­dyq jastargha materialdyq kómek kórsetude birqatar is-sharalardy jýzege asyrdy. Týrkistanda baspasózding jәne últtyq teatrdyng órkendeuine eleuli ýles qosty. «Aq jol» gazetin shygharudy úiymdastyryp, onyng alghashqy redaktory boldy. 1922 jyly Týrkistan Respublikasynyng Jer sharuashylyghy halyq komissary bolyp taghayyndalysymen, auyl ahualyna erekshe kónil bólip, ólkedegi jer-su reformasyna tek taptyq qana emes, sonymen birge últtyq sipat beru baghytyn da ústandy. 1922-1924 jyldary Týrkistan KP kentining hatshysy, atqaru kenti tóraghasynyng orynbasary, RK (b) P OK Orta Aziya burosynyng mýshesi boldy. Ortalyq Aziyadaghy últtyq-aumaqtyq mejeleu kezinde airyqsha tanyldy. 1924 jyly qarashada RK (b) P Qazaq obkomynyng ekinshi hatshysy qyzmetine jiberildi.

Qojanovtyng tikeley úsynysymen Kenesterding I sezi qazaq halqy tarihy atauyn (patshalyq túsynan búrmalanyp qalyptasqan «kirgiyz» degen atty tól atauyna – «qazaqqa» týzetip) qaytaryp, astanalyq qala atyn Qyzylorda dep ózgertti. 1925 jyly qarashada BK (b) P ortalyq kentine shaqyrylyp, últ respublikalary boyynsha jauapty núsqaushy lauazymymen Kavkazgha, 1928 jyly Tashkentke, Orta Aziya Burosyna qyzmetke jiberildi. Múnda ol ýgit-nasihat bólimi mengerushisining orynbasary, hatshy boldy. Býkilodaqtyq auyl sharuashylyghy GhA-nyng (VASHNIYL) Tashkent bólimshesin úiymdastyrdy. 1929 jyly Orta Aziya maqta-irrigasiyalyq poliytehnika institutyn (SAHIPI) qúryp, alghashqy diyrektory boldy, sonymen qatar 1929-1931 jyldary Orta Aziya maqta kentining diyrektory qyzmetin atqardy. 1931-1932 jyldary BK (b) P OK apparatynda istedi. Qojanov negizgi mindetterin qoghamdyq, ghylymiy-shygharmashylyq júmystarmen úshtastyryp otyrdy.

Mektepke arnalghan «Eseptanu qúraly» atty oqulyghy, «Týrkistannyng Sovettik Avtonomiyasynyng on jyldyghyna» atty orys tilindegi zertteui  jeke kitap bolyp shyqqan.Súltanbek  1937 jyly 16 shildede Tashkent qalasynda tútqyndalyp, sayasy qughyn-sýrgin qúrbany boldy. 1957 jyly aqtaldy.

Mine, 44 jasqa jeter-jetpes ghúmyr keshken qazaq halqynyng asyl da, batyl, qajymas, er túlgha, dara túlghalardyng bir - Súltanbek Qojanov edi.

Baghlan Tashimov

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2273
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2625
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2653
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1717