Seysenbi, 27 Qyrkýiek 2022
Ádebiyet 1972 0 pikir 4 Tamyz, 2022 saghat 12:40

Tis pen ishting býligi

Tis týnildirdi

Tauyghymyz shaqyryp, tәuelsizdikting tany atqannan keyingi onshaqty jyldyng shamasy. «Ary tartsan, arba synyp, beri tartsan, ógiz ólip» jatqan alasapyran kez. «Ataqsyz auru» dep eshkim elep, eskere bermeytin ish pen tisting «býligi» әdet­te Jaratqan IYeden «tapsyrys» kelgendey júma kýnderi týsten keyin bastalady. Astan tiylu óz aldyna, úiqyny da ýrkit­ti. Senbi kýni tis zardaby ong jaq bet­ti kýptey ghyp isirdi. Demalys kýngi emhanalardaghy kezekshi dәrigerler jýrek, qan qysymy, susamyr syndy «eresek» aurular bolmasa, úsaq-týiek «maza ketirerlerdi» esikterinen de qaratpaydy. Dýisenbige Qúday jetkizse, elen-alannan «kómek kórseterdin» esigin baghamyz. Basqa últ­tyng biren-saran ókilderi bolmasa, jaghy jarlauytqa soghylghandardyng bәri – qazaqtar. Kimning kezegi kimnen keyin ekenin ymdasyp qana aiqyndaymyz. Olar da iyekterimen ghana núsqaydy. Degbirsizdene kýtken emhananyng esigi ashyluy ashyldy-au, biraq ish, tis, qúlaq sekildi kódiy-sódy aurulardyng emshileri tegis eki ailyq kezekten tys demalysqa jiberilipti. Bir-ekeumizge joldamany student­ter emhanasyna berdi. Jazghan qúlda sharshau bar ma, taksiyletip oghan da jet­tim. Qabyldaghan – qasynda eki medbiykesi bar jastau jigit. Isken bet­ti medbiyke oibaylata shaghyn qalaqshasymen tartyp túrdy da, dәriger auru tisting tamyryna jansyzdandyru iynesin qoydy. Kreslogha shalqayta jatqyzdy da:

– On-on bes minut­tay otyryp esindi ji. Sodan song búl tisinning janazasyn shygharamyz, – degen dәriger menin:

– Ne-nervisin óltirip, p-p-plomba salugha bolmay ma? – degenime:

– Jo-joq, búl tis eshtenege jaramaydy, – dep short kesti de, kózden ghayyp boldy. Kresloda qyljiyp jatyrmyn. On bes minuty bir jarym kýndey berekemdi aldy. Álden song dәriger kelip, kózim júmuly jatqan meni iyqqa qaqty. Tiri ekenimdi anghart­tym. Baghanaghyday emes, dәrigerding beti qyzarynqyrap túr. Medbiykelerin shaqyryp aldy da, «qysqashty әkelinder» dedi. Bireui әkep qolyna ústata qoydy.

– Ash auzyndy, – dedi oryssha búiryq ekpinimen. Ashtym. – Qat­tyraq ash.

– Búdan artyq ashylmaydy, – deymin. Qalaqshasymen oibaylata tartyp kerdi de, qysqashymen tisti shyqyrlata júldy. Kózimning jasyn sýrtip, dәrigerge qarasam, tis qolynda, an-tang bolyp túr. Sóitsem, auyrghan tisimning janyndaghy sau nan shaynarymdy júlyp alypty. Betining qyzarynqyrap túrghany – bas jazar jasap alghan eken. Qan saulap jatqan jerge maqtany tyghynday bastady. Qaltamdaghy «Pressa» kuәligin alyp kórsetip:

– Baryp, bas dәrigerge shaghynamyn, – dep esikke qaray túra úmtyldym. Eki medbiyke eki qaryma jarmasty.

– Agha, barmanyzshy. Sizge bar jaghdaydy jasaymyz, – deydi jalynyp.

– Sau tisim ornyna qayta ornatylmaydy ghoy.

– Qalghan tisterinizding aman saqtaluyna biz jauapty bolamyz. Siz basqa emhanalargha barmay, bizge ghana emdeletin bolasyz. Ári kez kelgen uaqyt­ta kezeksiz qabyldaymyz.

– Jo-joq, shaghymdanamyn. – Júlqynyp túrmyn. Orys dәriger-jigit:

– Agashka, keshirim ótinemin. Bas dәrigerge barmay-aq qoyynyzshy, – dep eki qolyn keudesine qoyyp, basyn iydi. Kelispeske sharam qalmady. Sylq etip ornyma qúlay ket­tim. Auzymdy emdik sularmen shayghyzyp, miyma qighylyq salyp jatqan tisime taghy bir iyne júmsady da, qan sorghalaghan qyzyl iyekti maqtamen tyghyndap, qyrly stakannyng teng jartysy sudy iship jiberudi ótindi. Ádet­te tis emdelgen song eki saghat nәr tatpau kerek deushi edi, búlary nesi eken degen oy arghy jaqtan týrtkilegenimen, ýsh kýngi azaptan eshtene iship-jey almay, shóldep otyrghanym da ras edi. Kómekeylete tartyp jiberdim. Ashózek tamaghymdy qyryp ket­ti. Biraq sәlden song janym jadyranqyrap qaldy. Sóitsem, olar ailagha basyp, meni bas dәrigerge barghyzbas ýshin «jyndy sularyn» úsyna qoyghan eken.

Endi zaqymdanghan azu tiske dәrigerim beyne bir jauynan ósh alarday shýilikti. Qysqashty bir-eki ret shaqyldatyp aldy da, ezudi kerip túryp, taqtaydan shege júlghanday tisti qysyp, qiqulata tart­ty. «Ah!» dedim. Ýsti synyp, astyndaghy tamyry qalyp qoyypty. «Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» demekshi, azapty arpalys endi bastaldy. Ilgeshek temirdi qyzyl iyekting ishine oiqastat­ty. Qarmaqqa týsken balyqtay birdene ilikti-au deymin, tartyp qaldy. Ýsh aiyr tamyrdyng ekeui shyghyp, bireui taghy qalyp qalypty. Búdan ary tis túghyryn ýngui bastaldy. Shybyn janym shyrqyrady. Qysqyshtyng auzyna týsken tamyrdy qasyndaghy bir týiir etimen júlyp alypty. Auzyma qan tolyp ket­ti. Tiyisti ydystaryna týkirtip qoyyp, medbiykeler juuday-aq juyp jatyr. As qabyldar sәl tazarghan kezde taghy jarty staqan su úsyndy. Tisten ary syrghyt­tym. Qos qoltyqtap demegen eki medbiyke týpki bólmedegi tapshangha aparyp qisayt­ty. Ýstime dәri anqyghan jamylghy jabudy da úmytpady. Qalghyp, «jýrip» ketippin. Qansha jatqanymdy bilmeymin. Kózimdi ashyp qalsam, mendi medbiyke qasymdaghy tompyshka ýstine eki kotlet salynghan tәlenke men jarty staqan «su» әkelip qoyyp jatyr eken. As shaynau quysy qangha bógip qalypty. Medbiyke tisimdi tazartyp әlek. Tompyshka ýstindegilerdi súq sausaghymen núsqap: «Bola ma?» degendey ym qaqtym.

– Búlardy sizge dep ashanadan aldyrt­tyq. Suytpay, sinirip alynyz, – deydi. Auyzdy tazartqysh súiyqpen shayqap otyryp, jaypadym. Sәl jambastap edim, ar jaqqa ótip ketippin. Mendi biyke iyqqa qaghady. Janarymdy jypylyqtat­tym.

– Tis jaghynan siz bizding túraqty emdelushimiz bolasyz. Túrynyz, jýriniz. Men sizdi kólikke salyp jibereyin, – deydi aldausyrata kýlimdep.

Mine, bizding medisinamyzdyng órkeniyeti – osynday.

IShTING IRITKISI

Ish dýrmegi meni әjethanagha quyp kirgizdi. Ary-beri at­tap bassam, shúrylday jóneledi. Birer tabletki «baghyndyrghyshty» kenirdektetip edim, búl súiqyltym ony eleng qylmady. Dýisenbining tanyn kirpik qaqpay otyryp, alghashqy em tileushi bolyp, dәrigerding aldynda otyrdym. Emshi múnymdy múrnyn uqalap otyryp tyndady. Dәl osy sәt­te kirip kelgen medbiykesine bir sausaghyn kórsetip, iyek qaqty. Ol dәriler túrghan shkaftan bir aq týiirdi әkelip sumenen jútqyzyp jiberdi. «Men basqa emdelushilerdi qabyldaymyn, sen esik aldyndaghy divanda otyra túr», – dedi emshim. On minut ótpey ish býligi meni әjethanagha qaray túra kep qudy. Ol «kabiynetke» kirip úza-aq is tyndyram. Ári odan shygha sala bir adamnan song kezekke qayta túram. Búl súiqyltym emshiden shyqqan song meni zyr jýgirtip qúlgha ainaldyruyn búrynghydan da ýdete týsti. Dәrige, dәrigerge kónbegen búl «býlik» Jaratqan IYemizding «ana jaqqa» alyp ketu ýshin jibergen «qúqayy» emes pe eken dep, zәremning zәr týbine jetkeni de ras. Sóitsem… iyә, sóitsem, maghan dem berushi ekeumizding sóz sayysymyzdy estimegen medbiyke mening appaq qaghazday bop qashyp otyrghan ónimdi kórip, qatyp qalghan ghoy degen dolbarmen ishti qualaytyn tabletkany jútqynshaqtan ary jóneltkizip jibergen ghoy. Sóitip, búrynghy qudalaugha búl sýrgin qosylyp, meni al kelip qaqpaqyl jasady dersin. Endi әjet bólmesinen shyghugha shamam kelmey qaldy. Sodan emdelushilerding bireui arqyly medbiykege sәlem joldadym. Ol jýgirip kelip:
– Oi, agha, men sizding ishiniz qatyp, shyqpay qalghan eken dep, ony «talqandaytyn» dәri berip jýrsem, sorghalaghynyzgha sor bolyp qosylghan eken ghoy. Keshiriniz! – deydi kýlkisin tyya almay, mәz qalpy. Sodan dәriger ekeui «jedel jәrdem» mashinasyn shaqyryp, auruhanagha jónelt­ti. Bara sala kiyim auystyrar aldynda, ol kezde әrbir mekemening «jurnalinyi» stolynyng ýstinde ýiilip jatatyn «Kazpravdanyn» birnesheuin qabat­tap, ish kiyimning ishinen orap aldym. Múndaghylardyng bergen týimedeyleri men salghan iynelerinen song basymdy jastyqqa qoyyp edim, eki kýn eki týngi úiqy ala jónelipti. Oyansam, «polnaya zapravka» jasalghan eken. Ishtegi vannagha juynugha tazalaushy rúhsat bermeydi. Auruhana ghimaratynyng artqy jaghynda alandaghy gýlder men shópti suaratyn suyq sudyng shlangasy bar. Palatada menimen múndas taghy eki «bozdaq» bar eken. Birimizge birimiz múzday sudy qúiyp túryp shayynamyz da, «Kazpravdanyn» kómegine jýginemiz.
Tamaghymyzdy tyya jýrip, auruhanada ýsh tәulik osylay ishting «iritkisine» baghyndyq. Medisinamyz «damyp jetilgen-aq» eken.

Erkin Jappasúly

Abai.kz

0 pikir