Júma, 9 Jeltoqsan 2022
Bilgenge marjan 2270 4 pikir 19 Shilde, 2022 saghat 14:42

Atilla: Respublika toyyna tartu

Biz búl kitapty (Óteniyazov S.K. ATTILA jәne onyng әlem әdebiyetindegi orny. A., Qazaq uniyversiyteti, 2021. – 374 b. Ghylymy redaktory f.gh.d. J.Q. Týimebaev. Pikir jazghandar: PhD doktory M.M.Aymaganbetova, f.gh.d., professor   B.H. Hasanov) Qazaqstan Respublikasynyn  memlekettik tәuelsizdigine 30 jyl toluyna arnalghan  erekshe enbek dep qabyldadyq. Jalpy, Camat Óteniyazovtyng maqalasy, әlde kitaby jaryq kórse – ony biletin júrttyng kóbi mindetti týrde izdep jýrip, tauyp alyp oqityn. Sebebi odan tek tyng janalyqtar kýtetin-di. Ol akademik Álkey Marghúlannyng shyn mәninde óte jaqsy kórgen shәkirti boldy, Álekenning janynda zertteushilik qyzmet atqarghan songhy tórt jylda ol shoqantanudan birneshe janalyq ashyp ýlgerdi...

Ol halqymyzdyng tarihy men mәdeniyetin zertteudi sonau Odessa uniyversiytetinde jýrgen kezinen bastaghan-tyn, sony әli kýnge deyin jalghastyryp, ómir boyy jemisti enbek etip keledi. Jaratylysynan qarapayym jәne enbekqor ghalym. Eshqashan lauazymdy qyzmetke qyzyqpaghan. Tek akademik S.Z. Zimanovtyng shaqyruymen ghana onyng uniyversiytetinde dekan, prorektor jәne birinshi prorektor qyzmetterin atqarypty. Kubanyng elshiliginde kenesshi jәne audarmashy bolyp istedi. Basqa uaqyttarda ghylymy zertteushilikpen shúghyldanyp, pedagogikalyq qyzmet istep keledi. Qazaq jastaryna ispan tilin oqytugha barlyq kýsh jigerin júmsauda. Ony jaqsy biletinderding aituynsha, bizding qoghamymyzda  beleng alghan kelensizdik orayynda, qyzmetke qyzyqsa – Samat satyp ta ala alar edi, biraq ol ghylymy shygharmashylyq ýshin erkin jýrudi qalady...

Dәuirimizding bastapqy ghasyrlaryndaghy europalyq taypalardyng jappay qozghalysy, halyqtardyng Úly qonys audaruy jәne olardyng sebep-saldary  jayynda bir kezderde biz mýldem az biletinbiz. Ejelgi tauarih jayly tym jalpylama ghana pikirde edik. Sóitip jýrgende úiqyly-oyau sanamyzdy jas ghalym Samat Óteniyazov dýr silkindirdi, ol júrt kózine 1981 jyly jarqyray ilingen-di. (Búl kezde ol akademik Marghúlannyng janynda bolatyn). Samattyng sol jyly «Bilim jәne enbek» jurnalynda jariyalanghan Edil batyr (Attila) jayyndaghy maqalasy asqan tanymdylyghymen, týigen oiynyng tosyndyghymen júrtshylyqqa qatty әser etti. 4-shi ghasyrdyng ortasynan óte Europagha Shyghystan tasqyndata, kiymeley engen, әlem tarihyna hun (gun, ghún) degen atpen engen kóshpendilerding (qazaqtardyng arghy atalarynyn) birneshe ghasyr boyy qúrlyq tarihyna eleuli yqpalyn tiygizgenin bilu qatardaghy oqyrman ýshin ózine ýlken de manyzdy janalyq ashumen parapar edi.

Sodan bergi ondaghan jyldar boyy Samat Kóshenúly búl taqyrypty jan-jaqty, tereng qarastyryp, әr kezde merzimdi basylymdar betterinde oqyrmandy yntyqtyra týsetin jariyalanymdar jasap túrdy. Osy ghasyrdyng basynda «Attila» atty ýlken zertteu enbegi jaryq kórdi. Jas úrpaqqa arnap orys jәne qazaq tilderinde  tanymdyq kitap shyghardy. Biyl, mine, qolymyzgha «Attila jәne onyng әlem әdebiyetindegi orny» atty monografiyasy qolymyzgha tiyip otyr.

Samattyng alghashqy kólemdi enbegine jetekshilik jasaghan akademik Salyq Zimanov «Attila turaly jana basylym» atty maqalasyn 2010 jyly basugha әzirlenip, shyghudyng aldynda túrghan osy kitapqa arnap jazghan eken (alayda kitap týrli jaghdaygha baylanysty sodan on jyl ótken song ghana jaryq kórdi).  Akademiktin: «Avtor hun tarihy men Attila tarihy basqa týrki halyqtary siyaqty qazaq eline de erekshe qatysy bar ekenin jan-jaqty kórsetedi», –  deui oqyrmannyng monografiyamen jaqyn tanysugha degen qyzyghushylyghyn arttyra týsedi. Enbekti múqiyat oqyp, mәtinge qosymsha berilgen bay bezendirme materialmen tanysu barysynda kóptegen tyng mәlimetke qanyghady. Salyq Zimanúly atap kórsetkendey, Samat Óteniyazovtyng búl júmysynyng «Hundar men Attila problemalaryn týgel qamtyghan jәne qysqa da núsqa týrinde bayandaghan anyqtamalyq», kóne tarihty biluge qúmartushylar ýshin óte paydaly kitap  ekenine kózi zayyr jetedi.

Shynynda da kóshpendi jauynger hun taypalarynyng tarihyn, hundardyng eng danqty kósemi Attilanyng jauyngerlik jolyn arqau etken  osy kitaptyng mazmúndy bop shyghuy avtordyng atalmysh taqyrypty, óz sózimen aitqanda, «45 jyldan asa uaqyt zerttey jýrip zerdelegen» tynymsyz enbegining arqasynda mýmkin boldy. Onyng «Edil batyr turaly» dep atalghan búdan qyryq jyl ilgergi alghashqy maqalasy eluinshi jyldarda oryn alghan sovet dәuirining belgili dәrejedegi qysymy men shekteulerine qaramastan «hundardyng materialdyq múrasyn ómir boyy» zertteuin toqtatpaghan әlemdik dәrejedegi asa iri qazaq ghalymy, akademik Álkey Marghúlannyng jol kórsetuimen, aqyl-kenesimen jazylghan edi.

Álekenning shәkirti retinde zerdeli tarihshy bolyp qalyptasqan Samat Óteniyazov qolymyzgha tiygen atalmysh monografiyasynda: «Býkil týrki halyqtary ózining tarihyn, tilin jәne mәdeniyetining qaynar búlaghyn alatyn Hun imperiyasy turaly Á.H. Marghúlannyng zertteulerin, negizinen, mynanday salalargha bólemiz», – dey kele,  ózi ústaz tútqan әigili ghalymnyng izdenisterin jýielep kórsetken eken. Akademik Álkey Marghúlan hundardyng sayasy tarihyn, túrmysy men salt-dәstýrin, zannamasyn jәne jazalau tәrtibin, bizge jetken anyz-ertegileri, qala mәdeniyeti jәne arhiytekturasyn, shet eldermen qarym-qatynasyn, jazularyn, yaghny epigrafikasyn, tilin jәne onymen týrk halyqtary tilderining sabaqtastyghyn, sonday-aq qolónerin (qaru-jaraqtary men oy-órnekterin), zergerlik ónerin («polihrom stiylin») jәne beyneleu ónerin jeke-jeke qarastyrdy  dep atap aitypty. Ústazynyng enbekterimen múqiyat tanysqan avtor ózining osy monografiyasynda jalpy ghún (hun) jәne hundardyng danqty kósemi Attila taqyrybyn әlem tarihshylary men óner zertteushileri qalay qarastyrghanyn, búl iske hristiandyq kózqarastyng kezinde qanday kedergiler keltirgenin jan-jaqty әngimeleydi.

Avtor ejelgi týrk halyqtarynyng tarihy men mәdeniyetine Odessa memlekettik uniyversiytetinde oqyp, ispan tili men әdebiyetine mamandanyp jýrgen kezinen qyzygha bastaghan edi. Áuelde Odessa, keyinnen Madrid kitaphanalarynda maqsatty zertteumen shúghyldanuy jәne, әriyne, Almatyda Shoqan Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynda әigili ghalymdardyng jetekshiligimen irgeli zertteu júmystaryna qatysuy Samatty bilikti tarih mamany, belgili shoqantanushy etip qalyptastyrdy. Ol ejelgi týrkiler mәdeniyetin tereng zerttedi. Qazaq tarihyna jiti ýnildi, onyng búrmalauly tústaryna nazar audaryp, әli kýnge deyin europalyq, reseylik kózqarastan aryla almay kele jatqan әriptesterine janasha әdisteme, tyng payymmen qarulanu  ýlgisin kórsetip jýr. Al qazaq halqynyng týp-tamyry júrtshylyq býginde tәp-tәuir tanyp  qalghan týrk qaghanattarynan da әrirekke,  ejelgi týrkter dәuirine terendep ketetinin Samat Kóshenúly ghylymy izdenisterining basty baghyty etken. Ol ghún men Attila tarihyna qatysty  kólemdi ýsh zertteu jazdy. Osy taqyrypta joghary oqu oryny studentterine arnalghan eki oqulyq shyghardy.

Tilge tiyek bolyp túrghan enbeginde Samat Óteniyazov búl taqyryptyng adamzat tarihyndaghy orny men róli 18-shi ghasyrdan bastap birjaqtylyq saryny basym bolghanmen, birshama әdil zerttele bastaghanyn  aitady. Degenmen 1856 jyly Parijde eki tom bolyp jaryq kórgen «Attila jәne onyng izbasarlarynyng tarihy»  dep atalghan zertteu attilatanu mәselesi boyynsha shyn mәninde revolusiya jasady deydi. Zertteuding avtory Amadey Tiyerry úzaq jyldarghy izdenisining nәtiyjesin: «Attila esimi adamzat tarihyndaghy úly adamdar A. Makedonskiy men Yu. Sezari qatarynan oryn aldy», – degen tújyrymmen týiindep, hristian dini әserimen hundardy kýiretkishter, jauyzdar keypinde kórsetu maqsatymen jazylghan basqa zertteulerding bәrin joqqa shygharghanyn, sóitip Attila esimin europalyq zertteushilerding synarjaq aiyptaularynan batyl arashalap alghanyn әngimeleydi.

Osy fransuz ghalymy A. Tiyerry enbekteri әserimen hundar taqyrybymen 19-shy ghasyrda reseylik tarihshylar da shúghyldana bastaghan-tyn. Eleuli kitaptar (mәselen, A.F. Velitman, «Attila jәne Rusi», 1858) shyghardy. Sovet ókimeti kezinde de iri zertteushiler enbek etti. Sol ghalymdar ishinde әsirese A.N. Bernshtam erekshe atalady. Onyng «Ghúndar tarihy ocherki» («Ocherky istoriy gunnov») atty kitaby 1951 jyly jaryqqa shyqty. Ghalym, arheolog Bernshtam osy irgeli júmysynda  әlemde jaryq kórgen enbekterding bәrin saraptaydy. Hundardyng adamzat tarihynda qaldyrghan jarqyn izin jan-jaqty taldap, ashyp kórsete kele: «...Batysqa sheruletken ghún joryghynyng dýniyejýzilik-tarihy mәni osynda, Attilanyng dýniyejýzilik-tarihy róli osynda» dep, olardyng jasampazdyghyn әdil atap aitady әm joghary baghalaydy.

Alayda úzamay kommunistik iydeologiyagha moyynsúnghan ghalymdardyng birqatary Bernshtam enbegine qarsy maqalalar jazdy.  Olardyng ghalymdy 4-shi, 5-shi ghasyrlardaghy Riym, Vizantiya jazushylarynyng «shynayy derekterin» paydalanbay, «tarihty búrmalaushy týrik nәsilshilderinin» jeteginde ketken «panturkist» retinde de aiyptaghanyn, baspasóz jariyalanymdary Mәskeudegi Materialdyq mәdeniyet tarihy institutynyng ghylymy kenesindegi  birjaqty talqylaugha úlasqanyn Samat Kóshenúly dәleldi týrde әngimelep beredi. Sovet Odaghynyng shovinistik iydeologiyasy týrk halyqtarynyng mәdeniyeti men tarihyna qatty shýiligip, kózge kórinip túrghan mәlimetterdi kópe-kórneu jasyrdy, bar mýmkindigin iske qosyp, kompleksti týrde búrmalap, múqatyp otyrdy. Bernshtamgha auyr aiyp taqqany sonshalyq, belgili ghalym, professor  1953 jyldan song Leningrad uniyversiytetinde dәris oqu mýmkindiginen aiyryldy. Osynday ahual, ortalyq ghylymy mekemening hundargha, olardyng eng ataqty jetekshisi Attilagha astyrtyn yzgharmen shýiilui qazaq ghalymdaryn da shoshytqan kórinedi.

Kezinde batystaghy ozyq oily ghalym Tiyerriydi Shoqan Uәlihanov qoldaghan, ony sovettik dәuirde Álkey Marghúlan da qostaghan. Biraq Áleken  ghúndardyng materialdyq múrasyn zerttep jýrgenmen, qalyptasqan jaghdaygha oray  saqtanghandyqtan, Attilagha tikeley nazar audara almady. Osylardy bayanday kele, tәuelsizdikpen birge, degenmen, bizding elimizde attilatanudyng jana kezeni bastalghanyn Óteniyazov naqty dәlelder men mysaldar keltirip aitady.

Samat Óteniyazovtyng jana kezende tughan «Attila jәne onyng әlem әdebiyetindegi orny» atty aldymyzdaghy osynau  ýlken kitaby bes bólimnen túrady. Alghashqy bólim ejelgi kóshpendi hundardyng ordasy bizding dәuirimizden birneshe ghasyr búryn Qytay elimen kórshi bolghanynan, belgili bir merzimde ony ózine baghyndyryp, úzaq uaqyt boyy salyq tóletip túrghanynan bastalady. Odan bizding dәuirimizding 2-shi ghasyrynda Batys Qazaqstanda memlekettik birlik qúrghany, sodan song Hun ordasynyng batysqa jyljyghany, 4-shi 5-shi ghasyrda quaty artqany, әsirese  biylikte Attila bolghan 434–453 jyldary mýldem kýsheygeni kórsetiledi. Attilanyng Rim imperiyasyn ydyratuy, onyng odaqtasy bolghan germandyqtardy baghyndyruy, tarihta «halyqtar úrysy» dep atalatyn әigili Katalaun shayqasynyng shyndyghy, sosynghy, Attila ómirden ótkennen keyingi jaghdaylar kitapta qyzyqty bayandalady. Osy jәitterge tolyq toqtala kele, hundardyng Europagha kelui keremet jaghday ornatqanyn ashyp kórsetip, avtor «Batys hundar Europada óshpes iz qaldyrdy» dep qorytady.

Ekinshi bólimde hun mәdeniyeti men ónerining adamzat tarihynda alatyn orny qarastyrylady. Avtor Ordanyng memlekettik tilin, hundar men týrki tilderining sabaqtastyghyn, hun, qypshaq, qazaq halyqtary arasyn jalghastyryp túrghan etnografiyalyq, mәdeny jәne túrmystyq sipattardy ashady. Búl rette akademik Marghúlannyng zertteulerin tolyq taldaydy. Ýshinshi bólimde hundardyng jәne olardyng úrpaghy bop keletin ejelgi týrkilerding eng kóp qonystanghan (Shyghys Týrkistan, Mongholiya, Altay, Qazaqstan, Orta Aziya)  jerlerindegi obalardan alynghan zergerlik búiymdar taghdyry, Birinshi Petrding Sibir kolleksiyasy, onyng tarihy, 17-shi ghasyrdan bastalghan Sibir obalaryn tonau tarihy, qazaq jerinde sovet zamanynda jýrgizilgen  arheologiyalyq zertteuler nәtiyjeleri bayandalady.

Kelesi bólimder Attilagha arnalghan. Besinshi bólimde Attilanyng latyn, ispan әdebiyetterinde, Skandinaviya halyqtarynyn, nemisting batyrlar jyrlarynda qanday oryn alghanyn, shyghystyq batyr beynesi olarda qalay kórsetilgenin tarihy shyndyqpen salystyra otyryp qarastyrady. Fransuz, nemis dramaturgiyalarynda jasalghan Attila obrazyn taldaydy. Nemis, italiyan muzyka ónerinde qalay beynelengenin әngimeleydi. Ásirese әigili «Rigoletto», «Trubadur», «Traviata», «Aida» syndy operalarymen esimi әlemge mәshhýr úly kompozitor Djuzeppe Verdiyding 1846 jyly Venesiyada, sovet zamanynda Buryat teatry sahnasynda qoyylghan «Attila» operasy jayynda tanymdy da qyzyq taldama jasaydy. Verdiyding «Attilasyn» Eston respublikasy Memlekettik opera jәne balet teatrynyng 1981 jyly Mәskeude Ýlken teatr sahnasyna shygharuy júrtshylyqty sýisindirgen eleuli mәdeny oqigha bolghanyn aitady. Aghylshyn, orys, qazaq әdebiyetterindegi, fransuz, ispan, italiyan, týrk halyqtary beyneleu ónerindegi  Attila obrazynyng ashylu jayyn әngimeley otyryp, avtor «songhy jyldary qazaq elinde hundar men Attilagha tek tarih pen әdebiyet zertteushileri ghana emes, qylqalam sheberleri de kónil bóle bastady» deydi.  Búl rette Tashkentte túratyn qazaq suretshisi Ábdimәlik Búqarbaev jazghan «Attila» portretin, almatylyq arhiytektor, suretshi, mýsinshi Ámirjan Omarovtyng «Qaynar» uniyversiyteti tapsyrmasymen somdaghan «Attila» skulipturasyn sýisine ataydy.

Hun ordasy tarihyn jәne hundardyng danqty kósemi Attilanyng ómir jolyn zertteushilerding Europada az bolmaghanyn aita otyryp, avtor búl taqyrypty kitaptyng besinshi bóliminde  tereng ashady. Rim imperiyasy ómir sýrip túrghan shaqtan jәne imperiya qúlaghan 5-shi ghasyrdan bastap týrli derekter jazyp qaldyrghan 4-shi–8-shi ghasyrlarda ómir sýrgen tarihshylardy atay kelip, 15-shi ghasyrdan bastap Europada attilatanu ghylymy, onyng ishinde eki ýlken mektep – fransuz jәne nemis mektepteri qalyptasqanyn atap aitady, olardy naqty mysaldarmen  týsindiredi. Hristian dinindegilerding hundar tarihyn úzaq uaqyt boyy búrmalap kelgenine sholu jasaydy. Europa tórinde әdil patshalyq qúrghan, adal diplomat bolghan Attilany hristian tarihshylary óz taraptarynan ony jaghymsyz etip kórsetuden tanbaghan әreketterin toqtatqan emes, biraq «hristian әlemi qansha aiyptasa da, Attilany әlem tarihy men mәdeniyetinen alyp tastay almady. Shyndyq jendi», – deydi avtor.

Kitabynyng epilogy ornyna «Attilanyng armany» dep bergen qorytyndy sózinde atyshuly tarihy keyipkeri «demokratiyalyq memleket qúrudy armandaghan bolatyn» dep, búghan onyng Rim qalasynda bilim aluy, Respublikalyq Rimning ilim-bilimi men arhiytekturasynyng qaryshtap damyghanyn óz kózimen kórui  sebep bolghanyn aitady.

Hun ordasy úrpaqtarynyng biri Uarhun (Arghyn) qaghanaty Europa jerinde ýsh ghasyr at oinatqan eken. Aziya jerindegi hun úrpaqtary týrk qaghanatyn qúryp, nyghaytty, kýshi, ýstemdigi Europa jerinde de kórinis bere bastady. Hazar, Osman imperiyasy, Joshy Úlysy (Úlygh Úlys, Altyn Orda) adamzat tarihynda óshpes iz qaldyrdy. Al 15-shi ghasyrda Hun ordasynyng taghy bir úrpaghy Qazaq memleketi dýniyege keldi. Attila armandaghan demokratiyalyq memleketti myng jyldan keyin bolsa da qazaqtar qúrdy dep qorytady avtor. Altyn Ordanyng arqasynda payda bolghan Resey imperiyasy kóp jyldar qastandyq jasap jýrip qúlatqan Qazaq handyghy «shyn mәninde jana zamannyng inju-marjany», «naghyz demokratiyaly memleket» bolatyn deydi.

Samat Kóshenúly búl tújyrymyna dәlel retinde memlekettegi han biyligining shekteuli bolghanyn, hannyng saylanbaly lauazym ekenin, ony jalpy halyq emes, rubasylar, biyler saylap túrghanyn, memleketti is jýzinde biyler instituty basqarghanyn, oghan hannyng qarajat, әsker jinau, zang shygharu, qylmyskerdi jazalau mәselelerinde әrqashan tәueldi bolghanyn aitady. Búl taqyrypqa onyng kóptegen tyng janalyqtary bar maqalalary jaryq kórdi. Osylardy,  yaghny bizding tarihymyzdyng asa kókeykesti mәselelerine sinirgen enbekterin saralasaq – Óteniyazovtyng ghylymdaghy naghyz kýresker, qogham qayratkeri ekenine kózimiz jetedi. Onyng Qazaq handyghyna qatysty jaryqqa shyghyp jatqan asa qúndy maqalalaryn kezinde Marghúlan da, Zimanov ta qoldaghan eken.

Europa tarihynda óshpes iz qaldyrghan aziyalyq týrk Attilanyng óz zamanynda orynday almay ketken armany osylay Qazaq Ordasynda jýzege asty. Avtor osynday qorytyndy jasaydy. Attilagha qatysty qúndy mәlimetterdi saraptay otyryp, hundardyng mәdeniyetin, әdet-ghúrpyn, qaru-jaraghyn, qoldanghan ydys-ayaghyn, últtyq taghamdaryn qarastyra kele, olardy býgingi kýngi qazaq etnografiyasymen salystyryp, avtor kóptegen úqsastyqtar men sabaqtastyqtar tapqanyn bayandaydy.

Osynau ýlken enbegining qorytyndysynda ghalym «...babalarymyzdyng tarihyn danqy asa biyik bolsa da әli kýnge deyin tarihyn Europa filosoftarynyng kózqarasymen oqytyp jýrmiz», – degen qynjylys bildiredi. Negizgi oiyn «hundar men olardyng qalyng úrpaqtary – týrki halyqtarynyng tarihy Europa tarihynda asa qomaqty oryn alatynyn maqtanyshpen aitugha mindettimiz», – dep týiedi. Ras sóz. Qonsy otyryp solaqay sayasatshyldanghan jana zamanghy qaterli búrmalaushylargha, әldeqashan úmyt bolugha tiyis úlyderjavalyq sanadan arylmay,  qazaqtyng jer-suyn «orys halqynyng syilyghy» degen jalghan tújyrymdy jalaulatyp, qúddy bir ózderi әlemdi jarylqaushy bop kórinuge tyrysatyn әsireúltshyl, kópshilikke týsinikti qazirgi terminmen aitqanda – kәdimgi shovinisterge  qarsy qoyatyn tarihy bilim osy monografiyada da túnyp túr. Izdenimpaz, enbekqor zertteushi, tamasha ghalym Samat Óteniyazovtyng «Attilasyn» oqyghanda biz osynday oigha keldik.  Kitapty kóp taralymmen qayta bastyryp, qalyng oqyrmangha jetkizgen jón bolar edi...

Jogharyda aitqanymyzday, Attiladan basqa onyng Qazaq handyghy  jәne Sh.Sh. Uәlihanov turaly qúndy zertteuleri jaryqqa shyqty, solardyng barshasynyn  asa manyzdy ekenin taghy da eske saludy paryzymyz kóremiz. S. Óteniyazov hundar jәne Attila tarihyna baylanysty  ýsh jylgha arnalghan ghylymy zertteu jobasyn jasap, birneshe ret Bilim jәne Ghylym ministrligine ótinish bildirgen eken. Alayda әzirge qoldau tappaghan kórinedi. Atalmysh jobamen júmys isteu osy taqyryp ayasynda kóp enbek etip jýrgen izdenimpaz ghalym Samat Kóshenúly Óteniyazovke senip tapsyrylar dep senemiz.....

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

 Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2623
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1792
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1892