Beysenbi, 8 Jeltoqsan 2022
Ádebiyet 3094 1 pikir 4 Sәuir, 2022 saghat 12:26

Janar Ábdishova. Qúraq kórpe

                                         (Ángime)

Keshe ghana siyaqty edi, onyng qaytqany... Kózdi‑ashyp júmghansha, bir jyl óte shyghypty.

Kýieuining jylyn ótkizdi. Adam ayaghy basylghan son, atshaptyrym aulada ary jýrip, beri jýrip, úsaq‑týiek júmystaryn bitirgen son, ýige kirdi.

Kiyim shkafyndaghy eski kiyimderdi kýnge jaydy. Qarasa, ýilenip ketken balasynyng bes jasynda kiygen palitosyna deyin iluli túr. Ózderining de qazir eshkim kiymeytin, sәnnen qalghan, bir kezde anau‑mynau adamnyng qolyna onaylyqpen týse qoymaytyn krempliyn, sintetikalyq matadan tigilgen kiyimderi qyly qisaymay, iluli túrghanyn kórip: «E, dýniye‑ay, osyny alyp bergen Esmúqan da ketti. Búlardy endi kim kiyedi deysin?» – dep jinap, auyzghy bólmege alyp shyqty. Biraz qarap otyrdy da, tastay salugha qimay, ótkir qayshyny alyp, tigisting boyymen syrtyldatyp kesip edi, alaqanday‑alaqanday shýberekke ainaldy. Olardy qiyqtap kesip, qyryq jylghy «eski dosy» tigin mashinasyn aldy da qúraq qúraugha otyrdy...

Iske berilgeni sonshalyq, keyde tamaq ishudi úmytyp ketetin boldy. Kәmesh birte‑birte әr shýberekti alaqanyna salyp, qalay tigetinin, qayda jaraytynyn, qalay qúraytynyn oilap, basqa dýniyege búrylmaytyn boldy.

Tipti, kirip‑shyqqan tughan‑tuysty da, ony‑múny súrap, auys‑týiispen aralasatyn kórshilerdi de, syrtyna shygharmasa da, jaratpaytyn boldy. Bir shayyn berip, qaqpadan shygharyp salyp túrghanda, «týýý‑h, ertegi aityp túryp aldy ghoy, erigip...» deytin ishtey sógip...

Ybyrsyghan shýberekterding ortasynda otyryp, ýsti‑basyn jýn‑júrqa, jip, qiqym jabysqan kýii myzghyp ketip jýrdi. Sóitip tórdegi tósekterin kómpiygen‑kómpiygen kórpelerge toltyrdy. Tipti olardy qonaq túrmaq, óz balalary kishkentaylaryn ertip kelgende, tósegisi kelmey, «bylghanatyn boldy» dep, ishi ashitynyn da bayqady.

Kóp jyldan beri kýieui auyryp, әiteuir «bir kýnge» dayarlanyp, qolyna týsken aqshany da qysyp ústap, maldyng da basyn kóbeytip qoygha tyrysyp, bir taqyldaghan ýnemshil ómirge tóselip alghan edi... Sondyqtan qyryq jyl búryn alynghan zattar kýtilip ústalghandyqtan, qyly qisaymay, qoyghan ornynda qoyghan kýii túr edi...

Endi búl ýiding eng qadirli, eng qasterli zattary qúraq kórpeler boldy. Kәmesh ne jasamady desenizshi... jiyekterine kishkentay jýreksheler salyp, oryndyqtargha layyqtap, tompighan‑tompighan kórpesheler, kólemi әr týrli tór kórpeler, bir salar kórpesheler, divangha layyqtalghan kórpeler... qysta jamylatyn, jýnin júqa qylyp tartyp jazda jamylatyn kórpeler, jambasqa tóseytin tósek kórpeler, at kórpeler − ýiile berdi, ýiile berdi.

Ólim‑jitimge bara qalsa, qalay bolsa solay qúralyp, әiteuir kórpe degen ataugha ie bolghan tósenishterge qarap, «kók iyneni kóldeneng týrtpeytin bayghústar!» dep mysqylday qarap, mensinbey otyratyn.

Tang syzdyqtap atqanda, siyryn sauady, elden búryn badagha qosady. Atshaptyrym aulany jylan jalaghanday qylyp, sypyryp shyghady da, qaymaqtap shayyn iship alyp, qúraqqa otyrady.

Balalardyng aldy ýilenip, óz aldaryna ýy bolyp ketken. Kelse aiyna bir, ne eki ret kelip, qonaq bolyp ketedi. Kelgende, sympiyp, qalay bolsa, solay kelgenderin jaqtyrtpaydy.  Óziniki ózine jetip túrsa da, «almaymyn!» dep aitpaydy... әkelgenderin ala salady. Tipti, keyde qúry qol kelse, kónili tolmay, ishi qonqyldap qalatyny bar. Tórt úldyng ishinde bireui jaghdayyna qarap,  «keregi joq, túra bersin!» degenine qaramay, eski televizoryn qoymagha shygharyp tastap, zamanauy televizor әkep qoyyp bergen. Qalghandary ózderimen ózderi... Tipti, anau enesi baqqany kóp kelmeydi de, kelse, bala‑shaghasymen ýdireyip, sinbey, bóten qúsap túrady.

Osy bir ózimen‑ózi bolghan әlemin, bir japyraq shýberek tabylsa, «qayda japsyrsam eken?» degen oidan basqa kónilin bóletini − baghyndaghy alma pisken kez edi... Onyng bir talyn shiritpey kesip, keptirip alghan son, qaladaghy qyzy ashanalargha ótkizip, aqshasyn әkep beredi. Qúraghan qúraq kórpeleri tau bolyp ýiilgende, ishine salatyn merenos, aq qoydyng jýnin juady.

Kәmesh sóitip, jýn juyp, qúraq qúrap, qaq jasap jýrip, temir qaqpasyn tas bekitip alyp, kelgen adamdargha da esikti ashpaytyn boldy.

Jazdyng bir kýni, saghat besterde kishi sinilisi Meyrash telefon shaldy. Radiotútqadan ózine tanys sandardy kórgen son, tigip jatqan isin tastap, jaqtyrtpay, qúlaghyna tosyp, әmirli suyq dauyspen:

− Ne boldy? – dedi.

Telefonnyng ana basynan biraz ýnsizdikten son, qyryldap:

− Tәte,  auyryp jatyrmyn, ýide eshkim joq. Bolat ana mәlige Jaqay shaldyng qyrqyna týsip ketken...

− Qay jerin? – dedi Kәmesh sinilisining sózining ayaghyn kýtpey, digerlep.

− Tamaghym...

− E, tamaghyng bolsa, túzben, sodamen shayqa... «Denem kýiip bara jatyr deysing be?»  − Aspirin iship, býrkenip jat, bala emessing ghoy, − dedi jaqtyrtpay... − «Jaman bolyp túrmyn!»  degen ne sóz, balasyng ba? Qoy, qazir bara almaymyn, qolym tiymeydi. Keshke kirip shygharmyn, − dedi de osynsha uaqytyn alghan sinilisine keyip, qayta qúraqqa otyrdy.

Kesh batyp bara jatqanyn bayqamay qalypty. Bada keletin uaqyt bolypty. Shaygha qatyq bolyp otyrghan qyzyl siyrdyng aldynan shyqpasa, jol boyyndaghy karton, qaghaz, ony‑múnyny jep, ýiding artyndaghy jazyqqa shyghyp ketui mýmkin.

Ýsti‑basyna jabysqan jipterdi, qiyqtardyng qiqymdaryn qaghyp, tigin mәshiynesining ýstin shýberekpen qymtap japty. Tórtbúryshtap, qnglap, qúraghan qúraqtaryn sanasa, bir tór kórpege jetetin bolypty. Týtilgen jýni jetse, dayar...

«Oybu‑yi, ana qu siyr qanghyp ketti‑au...» degen oimen ýiden asyghys‑ýsigis shygha kelse, bada kelip qalypty. Batar kýnning qyzyl arayymen qara joldyng topyraghyn búrqyldatyp, kóp siyr auylgha kiripti.

Man‑mang basyp kele jatqan siyryn tauyp, qolyndaghy shybyghymen jayqap, býlkektetip aidap, aulagha kirgizdi. Halatynyng qaltasyndaghy qalta telefony bezildep, maza berer emes. «Osy Meyrash ta qyzyq, tórt balanyng anasy bolsa da, qit etse, óstip maza bermeydi...» − dep siyryn baylap, shelegin ala berip edi, telefon taghy bezektedi. Renjip telefon tútqasyn qolyna alghan, sol kezde jymy bilinbey jabylatyn temir qaqpany bireu dýrsildetip qagha bastady. It ýrip, esikting aldy azan‑qazan boldy.

«Eki keshting arasynda búl kim ózi?» − dep shelegin qoya salyp, kóldeneng temirin kirgizip, tas qyp bekitip tastaghan qaqpany ashqansha, ar jaghyndaghy adam qoyar emes qaghuyn...

− Búl kim? – dep zildene aighaylady.

− Tәte, ashynyz, tez ashynyz! – deydi ar jaghyndaghy adam yshqynyp. Ashsa, sinilisi Meyrashtyng kórshisi Beken.

− Ne boldy? – dedi Kәmesh qadalyp.

− Tәte... tәte... – deydi jigitting auzy jylaugha iykemdelip qisayyp, − baghanadan beri jýz ret zvondadym, almadynyz ghoy... shydamay, jýgirip keldim. Meyrash tәtem meni shaqyrghan song barsam, jaman bolyp jatyr eken. Ýlken legenge suyq su qúiyp, soghan týsipti. Tisi‑tisine tiymey, qalshyldap ketken son, halatyn kiygizip jatqyzdym. Dem almay qaldy. Kókpenbek bolyp ketti. Jýrinizshi! – dedi de búrylyp alyp, jýgire jóneldi.

− Ne deyt! – dedi de dedektegen jigitting artynan sýrine‑qabyna әreng ilesip jetse, tórdegi tóselgen kórpening ýstinde Meyrash ong jaghyna qisayghan kýii myna jalghannan jýrip ketipti.

Kәmesh esengirep, ne isterin bilmey qaldy.

− Sugha týsken be? – dedi Bekenge qarap.

− IYә, ystyghyn basamyn dep, suyq sugha týsipti, − dedi.

− Oibay, janym‑ay! − dep Kәmesh dauys salyp, sinlisining ýstine qúlady. Kórshiler jinalyp qaldy. Bireuler kelip, Kәmeshti qoltyghynan sýiemeldep otyrghyzyp, Meyrashtyng kózin japty. Basyndaghy jastyghyn alyp, jaghyn baylady.

...Sonymen «ajal ghayyp degen osy eken ghoy!» desip, el‑júrt bolyp, Meyrashty jóneltti. Jan baghudyng qamymen bireui jýkshi, bireui taksist, bireui qúrylysshy bolyp, qala jaqqa ketken balalary ýi‑ishterimen kelip, sheshelerin jóneltti. «Men ketkende, sap‑sau edi!» dep, kýieui de «ah!» úrdy.

Auyldaghy eluden asqan osynday qyrqyljyndardyng júmys joq bolghan son,  osynday jaqyn‑juyq adamdardyng ólim‑jitimine  qolqabysym tiyip qala ma dey me, әlde ýige syimay ma, eki‑ýsh kýn búryn baryp alatynyn elding bәri biletin edi... Meyrashtyng kýieui de «kómektesip keleyin!» degen jeleumen ýiden ketkenine eki‑ýsh kýn bolghan... Habar bergen son, kelip túrghany qazir...

Sinilisin jóneltken son, Kәmesh ertendi kesh ýiindegi júmysyn jóndep, erte ketip, kesh keletin balasynyng as‑suyn dayarlap qoyghan son, «kelimdi‑ketimdi kisi bar degendey, sózge qalmayyq!» dep, jetisine sheyin sol ýide boldy. Jetisin ótkizgen son, Kәmesh búrynghy tirshiligin qayta bastady.

Zyryldaghan tigin mashinasynyng dauysymen jarysyp, kóp jylady. Kóz jasyn ókinip, kóp tókti. Onyng jantalasyp, dauysy qyryldap, birneshe ret telefon shalghanyn eshkimge aitpady. Biraq Meyrashtyng óler aldyndaghy dauysy qúlaghynan ketpey, janyn jegidey jeytin boldy.

Bәri ishinde...

«Eger barsam, tiri qalar ma edi? Iring keulep ketken tamaghyn tipti bolmasa, sausaghymdy iri túzgha batyryp alyp, jyrtyp jibersem, әlde qanday bolar edi...» dese, kózining jasy tiylmaydy...

Sóitip jýrgende, sol qoly úiyp, sausaqtary jansyzdanyp, shymyrlaytyn boldy. Bir kýni tipti sol ayaghy iykemge kelmey, úiyp, jap‑jazyq jerden sýrinip, betimen onbay týsti.

− Doqtyrgha qaralsanyzshy, − degen balalarynyng sózine:

− Ei, qoyshy, jýn jughanda, suyq sumen shayqaushy em, tamyrymdy suyq qarmap qalghan boluy kerek, − dep, onsha mәn bermedi.

Aqyry balalary kóndirip, Almatynyng bir aituly auruhanasyna jatqyzdy. Onyng ózinde de tanys arqyly...

Tuystarynyng arasynda, Kәmeshting syrqaty emes, ony auruhanagha jatqyzudyng jyry kóbirek aityldy. Auruhanagha aghasynyng arqasynda jatqan son, Kәmesh bәri tegin bolady eken dep oilaghan. Biraq «ana emge mynanday aqsha, myna emge ananday aqsha tóleysizder!» degeni shymbayyna batyp ketti. Azyn‑aulaq jalaqygha júmys istep, kýnin әreng kórip jýrgen balalaryn oilap, Kәmeshting emi em bolmady... Tayaqqa sýienip, jýretin bolyp, on kýn dәri‑dәrmek alghan son,  shyghyp ketti.

Kәmeshting qazir tau qoparghan búrynghy qayraty joq. Búryn bireu «auyryp otyrmyn!» dese, «yrbiyp otyrysyn‑ay!» dep, jaqtyrtpay qalatyn. Solardyng halin qazir basyna týsken son, týsingendey boldy...

Jýrekting mayda tamyrlary jarylyp, osynday kýige týskenine ol qatty qamyghady.

Kenjesinin: «Ýilensem qalay bolady?» − dep tanystyrugha әkelgen qyzdarynyng biri únamady. Ózi únasa, әke‑sheshesi únamaydy. Sonymen ol balasy «ýilen!»  dese, at‑tonyn ala qashatyn boldy. Qalagha ketken úldarynyng bireuin alyp keleyin dese, auylda júmys joq. Bir ýili jan jandaryn bagha almay qalatyn synayy bar...

Kәmesh neshe jyl tapjylmay otyryp qúraghan,  әngeredey ýiding eki kisilik tósekterining beseuinde tenkiyip jinalyp túrghan qúraq  kórpelerine, jastyqtyqtaryne qaraydy da, semip, әli ketip bara jatqan sausaqtarymen sipap qoyyp, kózining jasyn bir syghyp alady. Ózderin qysta bir − ayazda, shildede bir − shyjyghan kýnde jayyp keptirip alushy edi, auyrghaly beri jayylmaghan son, kórpeleri dymqyl tartyp, zil kóterem bolyp ketipti.

Balalaryna bólip, tarqatyp bermekshi bolyp edi:

− Ýy tar, ózimiz syimay, kiyimderimizdi qayda qoyarymyzdy bilmey otyrmyz, almaymyz! − dep, azar da, bezer boldy.

Keyde Kәmesh, «mening de, kórpelerimning de myna ómirge keregimiz bolmay qaldy ma? «Tórt úl tughan qatyndy hanym dese bolady!» dep, kýieuim marqúm әspetteushi edi... Al, sol úldardyng ózderi de, alghandary da kónilimnen shyqpaytyny nesi? Áueli sol kelinderding ishinde maghan jany ashityny bar ma eken? «Qoldarynan týk kelmeytin ónkey bir bosbelbeu, shu ayaq!» dep kóp synap edim... Sonyng әseri me!» dep, kóp oilanatyn boldy...

Auylda júmys taba almaghan balalar qalagha baryp, bireuding jer kepesinde ómir sýrgenine mәz bolyp, dýbәra bolyp bara jatyr... Balalarynyng da ne oryssha sóilegenin, ne qazaqsha sóilegenin týsinbeysin...

Áyteuir naghyz qazaq emes... Kelinder de qazangha ot jaghyp, nan pisirip jey almaydy...

«Auyl úmytylghaly naghyz qazaq ta ózgerip barady...

Auyl da tozyp barady... Televizordan «auylym, mening auylym!» dep, anyratyp, әn salghanda, keremet búlar...

«Qalalyq» bolghan balalardyng ómirleri de jetisip túrghany shamaly... júmystarynyng da ailyghy tamaghyna, jalgha alghan baspanasyna tolyq jetpeydi... Kelinder «ana qaryzdy, myna qaryzdy qaytaru kerek» dep, taqyldaydy da otyrady әiteuir...

Auyl degen bereke emes pe edi... Auyl degen qazaqtyng ózi emes pe edi...» degen oilarmen Kәmesh dalagha shyghyp, asqaqtaghan taugha úzaq qarady...

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2588
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1667
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1846