Júma, 2 Jeltoqsan 2022
Ádebiyet 3095 3 pikir 17 Nauryz, 2022 saghat 12:37

Kýreskerlikke ýndeytin tuyndy

Jaqynda «Dәuir» baspasynan jazushy, tarihshy, publisist, qogham qayratkeri Beybit Orynbekúly Qoyshybaevtyng «Ómir – kýres» atty tarihy miniaturalar jinaghy jaryqqa shyqty. Mәdeniyet ministrligining «Respublikalyq budjet qarajaty esebinen әdebiyetting әleumettik manyzdy týrlerin satyp alu, basyp shygharu jәne taratu» kishi baghdarlamasy boyynsha jaryq kórgen búl kitapqa elimizding damuynyng әr kezeninen tanymdy maghlúmat beretin tuyndylar toptastyrylghan.

Áuel basta yqylym zamanghy bir oishyldan shyqqan, bertinde revolusiyalyq ózgeristerdi uaghyzdaghan kósem auzymen keng taralghan tújyrym – ómirdi  kýres retinde qarastyrghan tújyrym, kitap avtorynyng oiynsha, óte dәl angharylghan shyndyq, oghan dәleldi aqbas tarihymyzdyng úzyna boyynan  kóptep keziktiruge bolady.  Tirshilikpen qoyan-qoltyq jýretin, eshqashan tolastamaytyn sol ýlkendi-kishili ýzdiksiz kýresting ýlken tarih túrghysynan qas-qaghym sәt qana ekenin bile túra, onyng manyzdy tústaryn este qaldyru maqsatynda jazushy búl jana jinaghyna qoghamdyq úzyn ghúmyrdyng toghyz mezetin ghana arqau etken kórinedi.

Qas-qaghym sәtterding birin avtor ghasyrlar tereninen tandaydy. «Bizding babalarymyz derbes eldigimizdi nyghaytu ýshin kýresti. Býginde biz solardyng enbekterin әdil baghalau jolynda kýresudemiz» dey kele, jazushy osy oiyn ashugha kitabynyng alghashqy bólimin arnaydy. Sóitip onda derbes qazaq memleketining tәuelsiz damudy nyghaytugha tyrysqan jәne derbestikten airylghan kezeninen syr shertedi. Al jinaqtyng ekinshi bóliminde Resey imperiyasynyng zang shygharushy mekemesinde órkeniyetke say kýres jýrgizip, últ mýddesin qorghaugha tyrysqan әreketterding kýni býginge deyin ózektiligin joymaghan manyzdy tarihy sәtteri jayynda әngimelenedi.

Búlardan keyingi  ýsh bólimde patshanyng taqtan qúlauy, samoderjaviyening ornyna keluge tiyis memlekettik qúrylymnyng týrin tandau, otarlyq ezgige týsip, bayyrghy túrpatyn joghaltqan qazaqtyng últtyq memleketin janasha janghyrtu jәne ony tarih sahnasynan tap tuyn kóterushilerding yghystyruy әngimelenedi. Qazaqtyng 16-shy jylghy últ-azattyq kóterilisi patsha taghyn shayqaltugha ózindik ýles qosqany belgili, al imperatordyng biylikten ketui qazaq halqynyng azattyq aluyna jol ashqan  manyzdy tarihy sәt bolghandyqtan, avtor kitabynyng ýshinshi bóligin soghan arnapty. Monarhiya qúlaghannan son, ezilgen júrttardyn, sonyng ishinde qazaqtyng da  kózi ashyq ókilderi  imperiya ornyna eldik mýddege jauap bere alatyn memlekettik qúrylym ornatu ýshin kýreskeni mәlim. Kitaptyng tórtinshi bóliminde sonyng bir mysaly tilge tiyek bolady. Qazaqtyng jana sipatty últ-azattyq qozghalysy otarshyl qúrylys joyghan memlekettilikti órkeniyet talabyna say  janghyrtqanmen, birtútas últtyq mýddeni kýittegenderden taptyq mýdde tuyn kótergender basym týsedi de, aqyry, osy baghytpen eldik múratqa jetu joly tandalady. Búl  besinshi bólimge arqau bolghan.

Jinaqtyng altynshy, jetinshi bólimderinde sovettik kezendegi últtyq mýddeni kózdegen  kýres týrleri sóz bolady. Sovet ókimeti ornaghannan keyin, avtordyng pikirinshe, taghy bir revolusiyalyq ózgeris jasaldy: Orta Aziyada últtardy aumaqtyq-memlekettik bólinisterge jiktep, mejeleu nauqany jýrgizildi. Qazaq úlan-ghayyr jer-suynyng ontýstiginde aralas-qúralas ghúmyr keship jýrgen týrki tektes aghayyndarymen irge bólisu ýderisin bastan ótkerdi. Tarihtyng altynshy qas-qaghym sәtin beynelegen tarauda sol jayynda sóz bolady. Kenestik solaqay reformalar  kezinde halyq qasiretti kýizelisterge, jazyqsyz sayasy qughyn-sýrginge úshyrady. Jetinshi bólimde sol kezennin  bir qaharmanynyng taghdyryn arqau etken hikayat bar.

Songhy eki tarau memlekettik tәuelsizdik dәuirindegi kýresterding key mezetterin kórsetuge arnalghan. Birinde (segizinshi bólimde) el biyleushi kommunistik partiya basshylyghynyng ozbyr astamshylyqpen Seksen altynyng jeltoqsanynda qazaq eline qarsy jasaghan songhy qylmysy jәne ony әshkereleuding qiyn joldary bayandalghan. Yaghny Jeltoqsan shyndyghyn tolyq ashu tәuelsizdik jyldaryndaghy kýresting manyzdy bir týrine ainaldy, múny segizinshi qas-qaghym sәt retinde jasalghan shaghyn sholudan angharugha bolady.  Al ekinshisinde (toghyzynshy bólimde) elding bayandy bolashaghyn bekem qamtamasyz etuge tiyis sharalardyng biri retinde, adamdardy búryn aitylmay kelgen qayghyly tarih arqyly tәrbiyeleuge, tarihy sanany janghyrtugha mәn berushilerding is-әreketi kórsetiledi. Demokratiyalyq qúndylyqtardy bekem ornyqtyrugha atsalysudy maqsat etken qoghamdyq úiymnyng qyzmeti jóninde әngimelenedi.

B. Qoyshybaevtyng osynday jýiege qúrylghan «Ómir – kýres» atty tarihy miniaturalar jinaghy elimizding damu jolyndaghy úmytugha bolmaytyn kezender jayynda oqyrmandargha tanymdy syr shertedi. Kitaptaghy hikayattargha arqau bolghan tarihy derekter, sóz joq, býgingi tәuelsizdik kýreskerining bilimin tolyqtyra týspek. Atalghan manyzdy taqyryptardy qozghaghan tuyndylar Otan tarihyn biluge qyzyghushylyq tanytatyn jastardyn, studentter men oqushylardyn, qalyng kópshilikting otanshyldyq sezimin úshtay týsuge jәrdemdeserine kýmәn joq.

Baljan Habdina,

QR baspa jәne poligrafiya  isining qayratkeri

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 1375
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 658
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 835