Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Janalyqtar 3310 0 pikir 27 Qyrkýiek, 2012 saghat 07:06

Núrbay Jýsip. Býkirek batyr jәne «myng bala» jasaghy

Tura biyde tughan joq,

Tughandy biyde iman joq.

Halyq maqaly

 

Býginde kópshilik tarihshylarymyzdyng tabansyzdyghynan, últsyzdyghynan, jershildiginen, últtyq iydeologiyany biyikke qoiygha tiyisti lauazym iyelerining jigersizdiginen, jauapsyzdyghynan, últtyq birlik, últtyq iydeya maqsatynda bir tudyng astyna toptasu - halyq arasynda kesheuildep túrghany shyndyq. Kóbine-kóp óz rulasynan batyr jasau, eski jaralardy qasyp qanatu, aghayyn arasyndaghy ókpe-renishterdi qozdyru, shynayy tarih betine kólenke týsiru - kýsh alyp túrghany da jasyryn emes.

Múnday el birligine núqsan keltirer kesapatty joygha tiyisti, sol ýshin kýresuge tiyisti ziyalylarymyz, ókinishke oray, joldan bayqamay adasyp ta jatady.

Oghan «Jas qazaq ýni» gazetining №14, 04.04.2012 jylghy sanyndaghy Berdaly Ospannyng «Jeltoqsanda bólinbegen qazaq býgin nege rugha bólingish?» atty maqalasy aighaq bola alady.

Maqala - sóz joq, býgingi kýnning dertin, qazaq qoghamynyng eskiden kele jatqan rushyldyq keselining emin izdegen, manyzy zor taqyrypty qamtidy. Keltirilgen dәiekting kóptigi de kóz quantady. Alayda, key jerlerde keleli mәselelerdi qozghay otyryp, tariyhqa terendey almay rushyldyq otyn bayqamay mazdatyp alghan jeri de bar eken.

Oqyrmangha týsinikti boluy ýshin atalmysh maqalanyng bir azat jolyn tolyq keltirelik.

Tura biyde tughan joq,

Tughandy biyde iman joq.

Halyq maqaly

 

Býginde kópshilik tarihshylarymyzdyng tabansyzdyghynan, últsyzdyghynan, jershildiginen, últtyq iydeologiyany biyikke qoiygha tiyisti lauazym iyelerining jigersizdiginen, jauapsyzdyghynan, últtyq birlik, últtyq iydeya maqsatynda bir tudyng astyna toptasu - halyq arasynda kesheuildep túrghany shyndyq. Kóbine-kóp óz rulasynan batyr jasau, eski jaralardy qasyp qanatu, aghayyn arasyndaghy ókpe-renishterdi qozdyru, shynayy tarih betine kólenke týsiru - kýsh alyp túrghany da jasyryn emes.

Múnday el birligine núqsan keltirer kesapatty joygha tiyisti, sol ýshin kýresuge tiyisti ziyalylarymyz, ókinishke oray, joldan bayqamay adasyp ta jatady.

Oghan «Jas qazaq ýni» gazetining №14, 04.04.2012 jylghy sanyndaghy Berdaly Ospannyng «Jeltoqsanda bólinbegen qazaq býgin nege rugha bólingish?» atty maqalasy aighaq bola alady.

Maqala - sóz joq, býgingi kýnning dertin, qazaq qoghamynyng eskiden kele jatqan rushyldyq keselining emin izdegen, manyzy zor taqyrypty qamtidy. Keltirilgen dәiekting kóptigi de kóz quantady. Alayda, key jerlerde keleli mәselelerdi qozghay otyryp, tariyhqa terendey almay rushyldyq otyn bayqamay mazdatyp alghan jeri de bar eken.

Oqyrmangha týsinikti boluy ýshin atalmysh maqalanyng bir azat jolyn tolyq keltirelik.

«Qazaqtyng betke ústar azamattary rugha bólingen son, basqalargha ne joryq?! Osynday bir oqigha mening әkem - ghalym Ásilhan Ospanúlynyng kandidattyq dissertasiya qorghauyna baylanysty. Ákemning mandayyna zanghar jazushy, ensiklopedist ghalym Múhtar Áuezovting songhy aspiranty bolu jazylypty. Búl jóninde әkem kýndeliginde: «Netken baqyt! Meni Múhtar Áuezovting ózi tandap aldy!» degen sózder jazghan. Biraq úly Múhtar Áuezov qaytys bolghan song kýngey aqyndary Maylyqoja, Músabek, Núraly aqyndardyng shygharmashylyghyn zertteuge arnalghan kandidattyq dissertasiyasyn qorghauy nebir qiyndyqqa úshyraghan әkemning 2000 jyly «Júldyz» jurnalynda jariyalanghan «Men bilgen Múqan» estelik maqalasynda mynaday bir oqighany bayandaghany bar: «...mening sansyray sandaluym bastaldy. Búl jaghday attay bir jyl uaqytymdy bosqa saryp etti. Aytpaqshy, әlgi qorytyndydan keyin akademiyanyng eki birdey ghylymiy-zertteu mekemesi - Til bilimi instituty men M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng ghylymy kenesterining birikken jiylysy shaqyrylyp, dissertasiya sonda talqygha týsti. Múnda endi Ghabeng - Ghabit Mýsirepov agham kes-kestedi. Jәne ol kisining sóz bastau auany meni airan-asyr etti. Ol kisi, әi-shәy joq, salghan jerden: «Men ózim qoja degen halyqty jek kóretin kisimin» dep salghanda ornymnan qalay atyp túrghanymdy bayqamay da qaldym». Kimning bolsa da is-әreketterining aghyn aq, qarasyn qara dep qaraytyn әkem Gh.Mýsirepovting búnysyna keshirimmen qaraghan.

Áli esimde, jetinshi synypta oqyp jýrgenimde әkem Ásilhan Ospanúly men anam Orazkýl ekeui birde әpkelerim, agha-inilerimdi jinap, meni tughan kýnimmen qúttyqtap, jazushynyng «Qazaq soldaty» atty kitabyn syigha tartqan edi. Ákem Ghabit Mýsirepovti sol bir kezdegi sózi ýshin jek kórip ketse, maghan onyng kitabyn syilamas edi ghoy. Mektep bitirerde sol kitap turaly «Mening sýiikti kitabym» atty shygharma jazyp, «bes» degen joghary bagha alghanym dәl býgingidey esimde.

Gh.Mýsirepovting rugha bólingeni turaly osy oqighany bilsem de, onsha kónil audarghan joq edim. Biraq Ghabit Mýsirepovting kezinde, shynynda da, osynday kertartpalyqqa shyndap úrynghanyna Qadyr Myrza-Áli «IYirim» atty estelik kitabynda: «Onyng jaghymsyz obrazdary, negizinen qojalar men tóreler. Olardy ayamaghan. Yza-kegining bәrin solargha tókken» dep jazghanyn oqyghanda týsindim», - deydi avtor.

Ókinishke oray, avtor qazaqtyng zanghar jazushysy Gh.Mýsirepovting rushyldyghy turaly pikirin bildirip otyryp, jazushynyng jan-dýniyesin dúrys úgha almapty.

Avtor ózi aityp otyrghanday, Gh.Mýsirepovting rushyldyqqa boy úrghany búl jerde dәleldenbeydi. Qojalar men tórelerge degen ókpesi qara qazanday ekeni ghana bayqalady. Onyng janyn aqyn Qadyr Myrza-Áli de týsinbegeni angharylyp túr.

Gh.Mýsirepov nelikten qojalar men tórelerge yza-kegining zәrin tókken, nelikten ayamaghan? Onyng tauday sebebi bar. Onyng syryn bilu ýshin tariyhqa tereng ýnilu kerek. Tóreler bayaghy babasy Shynghys hannan kele jatqan jauyngerlik ruhtan, keyin Kerey men Jәnibek handardyng qalyptastyrghan qazaqtyq ruhynan ajyrap, kәduilgi qarapayym sheneunikterge ainalyp, eldi qojyratqanyn, tipti әz-Tәuke túsynda óz yqpaldarynyng basymdylyghyn paydalanyp, «Jeti jarghygha» qojalar men tórelerdi qarasha halyqtan joghary qoyyp, el birligin búzghanyn, óz kezeginde halyqtyng ruhany birligin saqtaugha tiyisti qojalardyng da aq joldan tayghanyn, sóitip olardyng da el birligin ishtey iritkenin úly jazushy jaqsy sezingen. Qazaq halqynyng bodandyq qamytyn kiige sebepker bolghan sol kezding sheneunikteri - tóreler men qojalargha degen jazushynyng yza-kegin aitpasa da týsinikti!

Tariyhqa taghy da sәl ýnilsek, sol kezding sheneunikteri - tóreler men qojalargha (tóre ruy men qoja ruyna emes - N.J.), olardyng әreketterine kim-kimning bolsa da yzalanary sózsiz.

Biz biletin Aral topyraghynda 1710 jyly ótken býkil qazaqtyng alghashqy «Qaraqúm qúryltayynda» sheneunik-tóreler (taghy da aitamyn, tóre ruy emes! - N.J.) jonghar baqynshylarymen qúpiya kelisimge kelip, jaugha qazaqtardyng bodan bolu mәselesin kótergeni - tarihtan belgili. Oghan qazaq batyrlary (bireuler - tabyn  Bókenbay batyr dese, endi bireuleri- qanjyghaly Bógenbay dep talasyp jýr. Búl da - tarihshylarymyzdyng búl jolda týk bitire almay otyrghan isterining bir parasy. - N.J.) qatty toytarys beredi. Batyrlargha asa riza bolghan әz-Tәuke ózin qoldaghan barsha batyrlargha rizashylyghyn bildirip, qazaqtyng birigip jaugha qarsy túruyna jaghday jasap alghany býginde barsha júrtqa ayan. Keyin әz-Tәuke qaytys bolghannan keyin, biylikke talasty qyzdyrghan sheneunik - tóreler el birligin әlsiretip tyndy.

Ruhany biylik basyndaghy sheneunik - qojalar da Alla taghalanyng aq jolynan adasyp, óz qamdary ýshin qarapayym halyqtan artyqshylyqtaryn saqtap qaluy ýshin jantalasady. Eldikti úmytady. Tipti HIH ghasyrda bodandyqqa týsip qalghan halyqtyng auyzbirligin odan әri ketirude belsendilik tanytyp, tarihy shygharmalardy da búrmalap, baspagha úsynuda aldyna jan salmaydy. «Qyz Jibek» jyryndaghy Tólegendi óltiretin Keskenterek qojanyng ornyna qazaqtyng qas batyry, Jibekting nemere aghasy Bekejandy arghyn dep almastyryp jiberip, baspagha úsynushy Jýsipbek qojanyng әreketin nemen týsindiruge bolady?

Múndayda kóregen Áyteke biyding jalpy qojalardy ýsh tarapqa bólgeni eske týsedi. Olar: alghash qazaq jerine kelgen shynayy Islam dinin taratushy sahabalar úrpaghy. Imany núr bop shashylghan olar qazaq elining tútastyghy ýshin jan ayamay kýresti. Naghyz ruhaniyat dýniyesin jasaushy ziyalylar!

Ekinshisi - qúrandy jatqan biletin, anqau elge aramza molda bop, Iran elinen qashqan-pysqan, qojalardy betperde etip, qazaq eline aghylyp kelgen úry-qarylardyng úrpaqtary. Olardy keyin «biz - qazaq emespiz!» dep halyqtan ózderin joghary ústaytyn kertartpa minezinen bayqaugha bolatyny anyqtaldy. Álgi atalghan «Qyz Jibektegi» qaraqshy Keskenterek qoja men jyrgha qiyanat jasaghan Jýsipbek qojalardy ekinshi top qataryna jatqyzugha әbden bolady.

Ýshinshisi - tegi qazaq, Ýsh jýzge pir bolghan kereyt Mýsirәli qoja úrpaqtary. Áyteke biyding kóregendiligimen Ýsh jýzge pir bolghan Mýsirәli úrpaqtary - qazaq ýshin janyn beruge әzir, adal úrpaqtar!

Múnday tarih betterindegi aqtandaqtardy aqtara bersek, kóptegen kýtpegen jaghdaylargha tap bolasyz.

Áz-Tәuke zamanynda qalyptasqan qarapayym halyqty mensinbeushilik minez, jasyratyny joq, keybir qojalar men tóreler arasynda, ókinishke oray, әli saqtalyp keledi.

Birde Astananyng 10 jyldyghy merekesi óter jyly Shymkent oblysynyng bir jerinen, keyin tanystyq, men mingen poyyzgha Kendebay atty akademik - óner zertteushisi mingen-di. Qazaqtyng kóne keramika ónerin zertteydi eken. Neshe týrli keramikadan jasalghan búiymdarymen talaydy tamsandyrdy.

Sóz kezeginde jón súrastyq. Araldan, Álim ekenimdi bilgen son, bir jymiyp aldy da: «Kishi jýzdi nayza ber de, jaugha qoy!» degen babalar sózi ras eken», - dedi.

Búl sózdi aituynyng mәnisin súradym.

- Bizde qoja degen halyq bar, - dedi ol.

- Bolsa she? - dedim men jaybaraqat.

- Kórdiniz be, sizder jaqta «qoja» degen problema» bolmaghan son, jaybaraqatsyz. Al bizde mýlde olay emes. Olar jiyn-toyda bizdi, yaghny qazaqtardy, keketip-múqatyp otyrady. Tipti, aitpaytyn sózderi joq! Qazaqty tómendetip sóilegende, aiyldaryn da jimaydy. «Qazaqty adam qylghan - biz» dep kókirekterin sabalaghanda, jerge kirip kete jazdaymyz, - degende, men ashulana bastadym.

- Au, búlary qalay?! Ózderi qoja bolsa, sharighatta «adam balasynyng bәri birdey» demep pe edi! Nanymyzdy jep, suymyzdy iship otyryp!..

Qanymnyng basyma shapqanyn bayqap:

- Ay, minezdering bir-birine úqsaydy eken-au! Aytayyn endi. Sodan bir kýni auylymyzgha kelin týsti. Qúda keldi. Qúdany jaylaugha auyldyng aqsaqal-qarasaqaldary jinaldy. Dastarhan basynda qojalardyng әlgi «әueni» qayta bastaldy. Biz qúdalardan úyalyp baramyz. Kenet «Áy..!» dep bas qúda atyp túrdy. «Bizding nanymyzdy jep, suymyzdy iship otyryp!... Sender qoja emessinder, naghyz arandatushylarsyndar!» dep naqtylap aityp, sharighattaghy adam tendigin algha tartty. Sol-sol-aq eken, shay qúiyp otyrghan kelinimiz de ornynan atyp túrdy. Júdyryghy týili. Tóbeleske dayyn synayly. Bir qyzyghy, әlgi «qojasymaqtar» jym boldy. Sodan beri kózimiz ashyldy. Sodan bastap auylda әlgindey taqyrypqa eshkim de barmaytyn boldy, - dedi akademiyk.

Men: «Ondaylar qojanyng atyna kir keltirip jýrgen keshegi Parsy elinen qashyp-pysyp kelgen úry-qarylardyng túqymdary ghoy! Naghyz qoja onday bolmaydy, - degem. Akademik te meni qoshtady.

- Men de osylay oilaytynmyn, - dedi.

Osy oqighagha ilanbaytyndar bolsa, Qyzylordanyng Janaqorghany, Týrkistan qalalary manayyna baryp bayqasyn. Qazaqty kelemej qylatyn «qoja» atanyp jýrgen búrynghy úry-qarylardyng túqymyn op-onay tauyp alatynyna senimim mol.

Tóreler arasynda da qazaqqa «qoja» atanyp jýrgenderdey tikeley tiyispegenmen, keybireui «ana hannyng úrpaghymyn», «myna hannyng úrpaghymyn», «aqsýiekpin», «qarashasyn» dep qalatyndar kezdeseri anyq.

Olargha da aitar sóz sol - naghyz han túqymy olay etpeydi. Naghyz aqsýiek bekzat bop keledi. «Tóremin!» dep keude qaghyp jýrgenderding kóbisi joldan qosylghan, tórelerding atyn jamylyp jýrgen jolbiykeler boluy bek mýmkin. Tipti, HIH ghasyrdyng basynda últ-azattyq kóteriliske shyqqan qazaqtardy basyp-janshu jolynda patsha ýkimetine jaghynyp, Janqojaday arystardy óltirudi úiymdastyrghandar úrpaghy da shyghar?!

Eger Kerey men Jәnibek úrpaqtary, Abylay han úrpaqtary shyn babalaryna tartsa, «naghyz qazaqpyn!» der! Al, býgingining «aqsýiek-sheneunikteri» syndy halyqtyng shekesinen qarasa, jeke basynyng qamy ýshin keshegi jonghargha halqyn satyp jibere jazdaghan «sheneunikterdin» túqymy ekenine shýbә bolmas.

Aytyp-aytpay ne kerek, keshegi úly jazushymyz Gh.Mýsirepov Kenes ýkimeti túsynda ómir sýrgendikten, zamanynda qazaq halqyn satyp jibere jazdaghan, qazaqtyng auyzbirligining ydyrauyna tikeley әser etken, zamanynyng sheneunikteri - qojalar men tórelerge qatty kónili qalghandyqtan, býgingi úrpaqtaryna degen ashu-yzasy tarqamaghan shyghar?!

Mine, sondyqtan býgingi kýn ziyalylarynyng aldynda ótkenning qatesin qazbalau emes, tarihy shyndyghyn dәleldep, babalar jibergen qatelikti boldyrmau jolyn, yaghny barlyq mәseleden «qazaq» úghymyn joghary qoyar, jol izder kez keldi.

 

Jaqsyda jattyq bolmaydy

Qazaq bolu - maqtanysh

Atatýrik izimen

 

IYә, jogharyda atap ótkendey, Haqnazar babasyn tauyp, basyna kesene ornatyp jatqan Álim Jantekening babasynyng biri - Býkirek batyr sonau el basyna kýn tughan shaqta aghayyn arasyndaghy ózara renishti jenip, sart elinen qazaq jerine kelip, jastargha mәngilik ýlgi bolar otanshyldyqtyng múrasy ispetti «Myng bala» jasaghyn qúryp, óle-ólgenshe «naghyz qazaqpyn!» dep jar salyp ótken ónegeli ómiri Aral tónireginde óshpestey jarqyn jol salyp ketken-di.

Býgingi ata-baba amanatyna adal Býkirek batyr úrpaqtary qazaq halqynyng tútastyghy ýshin ózindik órnek salyp, keybir bólingishterge zil bolyp, barshagha últtyq úiysuda ýlgi bop, jaqsynyng jattyghy joqtyghyn, «qazaq bolu - maqtanysh» ekendigin sózimen emes, isimen dәleldep kele jatqany kónilge quanysh әkeledi. Búl ýrdis - barshamyzgha júghysty bolsyn!

Layym, býkil qazaq «men anaumyn», «men mynaumyn» demey, tegin bilip, qazaq ekenin maqtanysh eter zamangha jetkizgey!

Aral audany,

Qyzylorda oblysy

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120