Sәrsenbi, 18 Mamyr 2022
Janalyqtar 4806 0 pikir 3 Qyrkýiek, 2012 saghat 09:38

Júmat Ánesúly. Últym dep ótken úly túlgha

Kemenger qogham qayratkeri, últ ústazy, ghalym, aqyn A.Baytúrsynovtyng tughanyna-140 jyl, «Qazaq әlipbiyinin»  jaryq kórgenine -100 jyl

Kemenger qogham qayratkeri, últ ústazy  Ahmet Baytúrsynovtyng tughanyna biyl  qyrkýiekte 140 jyl tolady. 1929-jyly  12-mamyrda NKVD-gha bergen týsiniktemesine qosa, óz qolymen jazghan  ómirbayanynda tolyq kórsetilgen. Sonda Ahang «men 1872-jyly 5-qyrkýiekte, meshin jyly tudym» dep  aitady.. Búl naqty derekti Almaty qalasyndaghy «Ahmet BAYTÚRSYNOV muzey ýiinin» diyrektory resmy rastaghan. Songhy uaqytta anyqtalghan Ahannyng tughan jyly men kýni turaly búl derektin  Ahmet Baytúrsynovtyn  ómiri men múrasyn zertteushilerding biri Rәbigha Syzdyqovada  shyndyqqa sәikes keletindigin aitqan edi. Sondyqtan osyghan deyin 1873- jylghy 28- qantar «Ahanyng tughan kýni» dep kelinse, ony Ahannyng óz qolymen jazylghan ómirbayanyndaghy kýnge auystyru turaly,   osydan birneshe jyl búryn  Bilim  jәne  mәdeniyet ministrligining nazaryna baghyttap,  respublikalyq baspasózde  birneshe maqala jariyalap edik. El tarihyndaghy osynday manyzdy mәselege tiyisti ministrliktin  osy kýnge deyin betpaqtyq tanytyp, jetkilikti kónil audarmay kele jatqany  kim -kimdi de tanqaldyrady.   Sonday aq, últynyn  sauatyn ashugha bastau bolghan, Ahannyn  «Qazaq әlipbiyinin»  1912- jyly Orynbor qalasynan basylyp shyghyp, elining qolyna tiygenine  100 jyl tolmaq.

Ahang tughan  jer

Kemenger qogham qayratkeri, últ ústazy, ghalym, aqyn A.Baytúrsynovtyng tughanyna-140 jyl, «Qazaq әlipbiyinin»  jaryq kórgenine -100 jyl

Kemenger qogham qayratkeri, últ ústazy  Ahmet Baytúrsynovtyng tughanyna biyl  qyrkýiekte 140 jyl tolady. 1929-jyly  12-mamyrda NKVD-gha bergen týsiniktemesine qosa, óz qolymen jazghan  ómirbayanynda tolyq kórsetilgen. Sonda Ahang «men 1872-jyly 5-qyrkýiekte, meshin jyly tudym» dep  aitady.. Búl naqty derekti Almaty qalasyndaghy «Ahmet BAYTÚRSYNOV muzey ýiinin» diyrektory resmy rastaghan. Songhy uaqytta anyqtalghan Ahannyng tughan jyly men kýni turaly búl derektin  Ahmet Baytúrsynovtyn  ómiri men múrasyn zertteushilerding biri Rәbigha Syzdyqovada  shyndyqqa sәikes keletindigin aitqan edi. Sondyqtan osyghan deyin 1873- jylghy 28- qantar «Ahanyng tughan kýni» dep kelinse, ony Ahannyng óz qolymen jazylghan ómirbayanyndaghy kýnge auystyru turaly,   osydan birneshe jyl búryn  Bilim  jәne  mәdeniyet ministrligining nazaryna baghyttap,  respublikalyq baspasózde  birneshe maqala jariyalap edik. El tarihyndaghy osynday manyzdy mәselege tiyisti ministrliktin  osy kýnge deyin betpaqtyq tanytyp, jetkilikti kónil audarmay kele jatqany  kim -kimdi de tanqaldyrady.   Sonday aq, últynyn  sauatyn ashugha bastau bolghan, Ahannyn  «Qazaq әlipbiyinin»  1912- jyly Orynbor qalasynan basylyp shyghyp, elining qolyna tiygenine  100 jyl tolmaq.

Ahang tughan  jer

Jogharyda atalyp ótkendey, Ahmet Baytúrsynov atamyz  qazirgi Qostanay oblysyna qarasty Jangeldin audanynynyng Sartýbek degen jerinde 1872-jyly 5- qyrkýiekte dýniyege  kelgen. Sartýbekpen  Aqqúm jәne alla taghalanyng Arqanyng tósine taqqan marjanynday bolghan aidyndy Aqkóli qaptaldasyp jatyr.Ár kóktem sayyn  Úlytaudan bastau alatyn Jylanshyq ózeninen  keneri  tolyghyp,ekinshi shetine kóz jetpeytindey  marqayyp,  kýmistey jarqyrap jatushy edi. Búl Aqkól tarih tarazysynan ótken talay tarihy oqighalardyng da kuәsindey edi. Sonau  eldi borday tozdyryp, eniretken jonghar shapqynshylyghynda qalmaqtar  Arqa jerine deyin enip,  osy  Aqkól, Torghay boyynda qonystanypty. Sodan Abylay han ýsh jýzding basyn biriktirip, qalmaqtargha qarsy soghys ashady. Basy qosylghan qazaq әskeri qalmaqtardy jenip, olardy ontýstikke qaray ysyrghanda, Abylay bastaghan әsker osy Aqkóldi boylap ótken eken. Úlytauda Abylaydy aq kiyizge orap, han kótergende de  kishi jýz ben Arqanyng basty biyleri, batyrlary  osy Aqkóldi asyp barghan eken sonda. Qazaq elining azattyghy ýshin Aq patsha   әskerimen talay aiqasqan Kenesary handa , Torghay jerinde kóp túraqtay almay, Jetisugha qaray bet alghanda әskerimen  osy  Aqkólde birer kýn ayaldapty. Ahmet Baytúrsynov ózinin  ólenderi men әnderine de  osy Aqkól men Aqqúmdy arqau etken.

Patshanyng búiryghymen 1843-jyly negizi qalanghan Torghay bekinisining kartasy boyynsha qaraghanda Aqqúm, Aqkól jeri Torghay ózeninining arghy betinen, shyghysqa qaray jayylyp, bir sheti Betpaqdalamen shektesip jatsa, Ahang tughan Sartýbek, Aqúm, Aqkól aimaghynyng bergi sheti Toghay ózenimen, Tosyn qúmymen  jaghalasyp jatyr. Búl jerlerdi  negizinen ýmbetey ruy meken etken. Ahannyng ýlken atasy Shoshaq,odan tughan Aqtas, Baytúrsyn, Daniyar(Sabalaq),Erghazy, Ermaghanbet asa bir dәuletti adamdar bolmaghanymen, el arasynda bedeldi kisiler bolghan.  Arghy tegin qualaghanda, ýmbetey ruy Torghay ózenining bergi  betin jaylap jatqan rularmen tuystas,Shaqshaq batyrdan taraydy. Ýmbeteymen tuystas búl rular Torghay ózenining ontýstik jaqtaghy bergi betin, Tosyn qúmyn jәne odan әri Yrghyz jerimen shektesip jatqan jerlerdi jaylap, qystaydy.Aqqúm, Aqkól aimaghy men Torghay ózenining bergi betindegi osy atalyp otyrghan jerler sol kezdegi uezd   basqaru әkimshiligimen «Tosyn  bolystyghy»  dep atalghan. Sóz jýzinde bolystyqty basqaratyn adam «elding qalauymen saylanady» deytin ol kezde. Biraq, is jýzinde bolys uezd bastyghynyng maqúldauymen saylaudan ótetin. Ahmet Baytúrsynovtyng bala kezinde de, onyng Torghay bekinisindegi orys qazaq mektebinde oqyp jýrgende de , Tosyn bolysyn   úzaq jyldar boyy arghy atasy Shaqshaqtan, odan bergi atasy Shaqshaq Jәnibek batyrdan taraghan  Dәuitbay  úrpaqtary   biyledi.  Al, Aqkól, Aqqúm aimaghyn meken etken ru basy Shoshaq pen onyng balalary óz jerinde ghana emes, Torghay boyyn  jaylap jatqan barlyq rular arasynda bedeldi, syily edi.

1885-jyly Qarghaly baylanys beketinde ótip jatqan  bolys saylauyna uezd bastyghy Yakovlev arnayy kelip qatysady.  Bolystyqqa Dәuitbay úrpaghy ótedi. Sodan tas salushy saylaushylar aldynda dau tuyndaydy ghoy. Sol daudyng ortasynda jýrgen Shoshaqúly Baytúrsyn  uezd bastyghynan   saylaudyng qaytadan әdildikpen  ótkiziluin  talap etedi.  Yakovlev Baytúrsyndy tyndaghysy kelmey, dóreki  sózder aityp,  jýrip ketkisi kelip atyn tebinip qalady ghoy, sol kezde namys qysqan Baytúrsyn  qolyndaghy shybyrtqyny  siltep qalady. Onyn  bir úshy Yakovlevting moynyn orap, Baytúrsyn  shybyrtqyny qayta tartyp qalghanda,  uezd bastyghy atynan úshyp týsedi. Búl orys patshasynyn  ókili ýshin, onyng qasyna ergen  atty kazaktar ýshin,  búryn sondy  kórmegen masqara  oqigha boldy. Búl sol kezde  bolys saylauyna kelgen qazaqtar ýshin  de  tang qaldyrghan oqigha bolghanymen,  Shoshaq úrpaqtary ýshin  búl isting arty qayghyly oqighalargha jalghasty. 1886-jyly sot sheshimimen Aqtas, Baytúrsyn, Daniyar (Sabalaq)  on bes jylgha Sibirge jer audarylatyn boldy.

Osy uaqytqa  deyin  mynghyrghan malyn ghana baghyp, jaz jaylaugha kóship, qys qystaugha  bet alyp, uaqytyn ótkizip jýrgen qalyng qara qazaq orystardyng Torghaygha bekinip, onda әsker ústap otyrghanyna kóp mәn bermeytin. Myna oqighadan keyin,júrt shoshyndy, qazaqtyng orys bodanyna myqtap týskenin  jan tәnimen sezindi, biraq, sol kezde   otarshalargha qarsy qoldarynan  esh  qayran kelmeytinin de  bildi.

Keyin, Ahmet Baytúrsynovtyn  «Oq tiyip on ýshimde, oy týsirip, Bitpegen jýregimde  bar bir jaram...Adamnan tuyp, adamnyng isin etpey, Úyalmay ne betimmen kórge baram!»  dep jazghany bar edi. Balalyq shaghynan  súmdyq әdiletsizdikting  kuәsi bolyp, jýregi jaralanghan Ahan  ólenindegi osy sózin  ghúmyrynyng sonyna deyin qaghida qylyp ústady , orys otarshylaryna qarsy, elimizding tәuelsizdigi ýshin  kýresti  jәne  halqynyng kózin ashyp, sauttandyryp, mәdeniyeti damyghan elder qataryna qosu ýshin janqiyarlyqpen qyzmet etti. Úly ústaz Ahang óz enbegining alghashqy jemisin   kózimen kórdi de. Ózi ghylymy týzgen «Qazaq әlipbiyi», grammatikasy, «Ádebiyet tanytqyshy» jaryq kórip, kezinde oqu oryndarynda oqytyldy.

A.Baytúrsynovtyng otarshyldyqqa qarsy kýresting bastaushysy, dem berushisi

Búl jerde   «H!H - ghasyrda  qazaq jerinde  revolusiyashyl, yaghny tónkerisshil iydeyalar boldy ma» degen súraqtardyng tuyndauy oryndy.  Al, H!H-ghasyrdyng ortasynda orys otarshylaryna qarsy Kenesary han sanaly týrde  soghys ashty. Han ýsh jýzding halqynan qoldau tapqanda orys әskerin jenip, orys bodauynan shyghuyda mýmkin edi. Biraq en dalany ydyrap ornalasqan elding basy birikpedi. Ár han әr jaqqa tartty. Kenesarynyng orys otarshylarynan jenilu sebebi osy.  Búl kóterilisting manyzdylyghy « orys otarshylaryna qarsy endi qanday jolmen kýresuge bolady, onyng bodauynan qalay qútylugha bolady» degen zandy súraqtardy tuyndatty.  Salystyrmaly týrde qarasaq, H!H- ghasyrdyng 70-jyldaryna deyin   qazaq jerin otarlap otyrghan Resey patshalyghynyng ózinde  de  orys revolusionerleri  patshany terroristik jolmen qúlatudy kózdese,  H1H-ghasyrdyng ayaghyna taman ghana, olar  partiyalar qúryp, patshalyq monarhiyagha qarsy josparly týrde kýresuge bet aldy. Al, qazaq jerinde  oqyghan azamattardyng arasynda tónkeristik oilardyng  úryq shashuy  H!H ghasyrdyng ayaghy edi. Onyng  bastauynda osy Ahmet Baytúrsynov túrdy desek, artyq aitqandyq  bolmaydy. Sózimizdi dәleldeu ýshin, Sәken  Seyfullinnin  «Enbekshi qazaq» gazetining 1923-jylghy   19-qantardaghy nómirinde jariyalanghan A.Baytúrsynov turaly maqalasynda « ...Ózge oqyghan myrzalar shen izdep jýrgende, qorlyqqa shydap, qúldyqqa kónip, úiqy basqan qalyng qazaqtyng últ namysyn jyrtyp,  últtyng aryn joqtaghan patsha zamanynda jalghyz -aq Ahmet edi.» degen  sózin keltiruge bolady.  Sonday aq, 1923- jylghy  4-aqpandaghy  «Aq jol» gazetide  «...Últ qamy degendi kóksegen adam bolmay, qazaq qúlshylyqqa kez bolghanda, bostandyqqa jol kórsetken Aqang edi»  dep, A.Baytúrsynovtyng otarshyldyqqa qarsy tónkerisshildik  ruhtaghy qyzmetin atap kórsetken.

Orys otarshylary jyl ótken sayyn qazaq jerine tyrnaghyn batyra týskenin, patshanyng búl sayasatynyng әlide terendey týsetinin A.Baytúrsynov erjetken kezde, yaghny múghalimdik oqudy ayaqtap, mektepte múghalim bolyp jýrgen kezde, әsirese orystyng oqymysty azamattarymen, qazaqtardy shoqyndyrumen ainalysyp jýrgen missionerlermen kezdesip, әngimelesken kezde úghyndy.

Búl shamamen HH- ghasyrdyng basy, 1900-jyl. Sodan bastap, Ahan  sóz týsinetin qazaqty sózben shiratugha kiristi. Osy maqsatta IY.Krylovtyng mysaldy tuyndylaryn audarudy bastady. A.Baytúrsynovtyng ómiri men shygharmashylyghyn sonau Kenester Odaghy kezinde zerttegen Rymghaly Núrghaliyev ózining «Alyp  bәiterek» atty maqalasynda búl turaly «Qalayda halyqty oyatu, onyng sanasyna, jýregine, sezimine әser etu  joldaryn izdegen...Kisilerding minezi, ómir aghysy, taghdyr sabaghy, zaman qabaghyna qatysty kóptegen jayttardy, әsirese patsha otarshylarynyng zorlyq zombylyghy, juandardyng tepkisi, elding azyp tozuyna baylanysty saryndardy Ahmet Baytúrsynov júmbaqtap, túspaldap, keyde ashyq jetkizedi» deydi.  «Qyryq mysal» baspadan shyqqannan keyin, el arasynda kóptep tarady, Ahang oilaghanday kitap ózining nasihattyq rólin atqaryp shyqty. Kitap shyqqangha deyinde Ahang tónkerisshildik qyzmetin toqtatqan emes edi.

HH ghasyrdyng basynda   patsha әkimshiligi orystardy  qazaq jerine kóptep qonystandyru sayasatyn erkin jýzege asyra bastady. Búryn qazaq shekarasy Orynbor, Ombydan әri asyp   jatatyn. Endi Reseyden beri aghylghan orystar  Oral, Qostanay, Kókshetau, Pavlodar,Petropavl, Semey, Óskemen, Jetisu oblystarynyng shúrayly jerlerine, Edil, Esil, Ertis ózenderining boylaryna  qonystandyryla bastady. Yaghni, búl kezde patsha qazaq jerinde Sibir  jerleri tәrizdi Reseyge birjola qosyp alu jәne halqyn shoqyndyru sayasatyn birtindep jýzege asyra bastaghan edi.  A.Baytúrsynov patsha otarshylarynyng búl sayasaty qazaq halqynyng keleshegi ýshin óte qauipti ekenin jýregimen sezdi, bildi.  Ahang ol kezde Qarqaralyda qyzmet etip jýrgen. Jan úshyryp jergilikti basqaru әkimshiliginin  qazaqtargha jasalyp otyrghan qiyanattardyng zansyzdyghyn aityp, petisiya jazugha úighardy. Ol petisiyagha  Qarqaralydaghy  kóptegen qazaq oqyghandary qol qoyghan. Oghan «Myndaghan adam qol qoydy» degen derekte bar. Búl 1905- jyl bolatyn. (Reseyde «Qandy jeksenbi» bolghan jyly.)

Sodan bir jyl búryn, A.Baytúrsynov Resey Dumasyna qazaqtar   tarapynan deputat boluy turaly  el arasynda sóz qozghap, (orystyng sol  kezdegi otar elderi arasynda Dumada tek qazaqtan ghana deputat joq eken.)  Dumagha qazaqtan bir ókil ótkizulerine kómek súrap, bashqúrlardyn, tatarlardyng ózbekterding beldi ókilderine hat jazady. Sóitip, patshalyq Resey Dumasyna qazaqtan deputat boluyn armandaghan, sol ýshin kóp izdengen, sodan qazaqqa bir jenildik bolar dep ýmittengen birinshi qazaq  osy A.Baytúrsynov atamyz edi. S.Seyfullinning «... sonau patsha zamanynda últy ýshin dauys kótergen kisi edi» deytini sol sebepten edi.

Mine,  HH- ghasyrdyng basy tónkerisshil oidaghy qazaq oqyghandary ýshin osylay bastalghan edi. Jalpy , Ahmet Baytúrsynovtyng orys otarshylaryna qarsy tónkerisshildik baghyttaghy kýresi HH-ghasyrdyn  20- jylyna  deyin, yaghni, «Alash» partiyasynyn   qyzmeti toqtatylghangha deyin jalghasty. Ahang әuel bastan aq,  «qazaq kózi ashyq, sauatty, mәdeniyeti damyghan el qataryna qosylsa eken, әleumettik  tendikti saqtaghan tәuelsiz memleket bolsa eken» dep armandaghan. Ahmet Baytúrsynovtyn  orystardy qazaq jerine kóptep ornalastyrugha qarsy petisiya úiymdastyruyn , onyng «Qyryq mysalyn», «Masasyn»,  otarshyldyqqa qarsy iydeyamen qarulanghan, sol iydeyanyng jalynymen oqyrmandaryn  jylytqan «Qazaq» gazetin shygharuyn  otarshyldyqqa qarsy kýres jyldaryndaghy jemisti enbegi  dep tanyghan jón. Búl janghyz Ahan  men  kózi ashyq oqyghan azamattary  ýshin ghana emes, qazaq tarihyndaghy otarshyldyqqa qarsy kýrestin  beldi belesi boldy.   Otarshyldyqqa arnaghan kýres jyldary A.Baytúrsynovtyn  jeke ómiride   onay bolghan  joq Taghdyry talay talqygha týsti. Basqasyn aitpaghannyng ózinde , tek  petisiya jazudy úiymdastyrghany ýshin patsha ýkimeti ony eki ret týrmege japty, jer audardy. Sondyqtan  Ahmet Baytúrsynovtyng H!H- ghasyrdyng ayaq kezinen bastap, HH-ghasyrdyn  19-jylyna deyin sozylghan  otarshyldyqqa qarsy kýresi revolusiyashyldyq, tónkerisshildik sipatta boldy degen jón.

Ahmet  Baytúrsynov - qazaq  әlipbiyinin,  grammatikasynyng  jәne әdebiyet teoriyasynyn  ghylmy negizin  qalaushy

Qazaq elin  sauattandyruda  tarihy ról atqarghan Ahmet Baytúrsynovtyng «Qazaq әlipbiyinin» Orynbordan basylyp shyqqanyna   biyl jýz jyl tolyp otyr. Arab grafikasyna beyimdelip, bar bolghany  28 gharipten túratyn  búl әlipby әdistemelik oqulyghymen birge 1912-jyly elding qolyna tiyip, auylda balalardyng sauatyn ashu ýshin sol jyldan bastap qoldanyla bastady. Atalmysh oqulyqta oqytu әdisi kórsetilgendikten  bir jaghynan oqytushylarghada jenil boldy, ekinshi jaghynan oqushy balalar bir jylda hat tanu mýmkindigine ie boldy. Búryn arab gharpimen  moldadan oqityn shәkirtter ýsh jylda hat tanudy әreng iygeretin. Al, kirill әrpimen oqyghandar ózining qazaq qalpynan alystay  bastaytyny bayqaldy. Sonyng bir mysaly retinde aita keteyin, sol kezde Torghaydaghy orys - qazaq mektebinde oqyghan Áliby Jangeldindi  kezinde missionerler  Reseyding hristiandyq diny ortalyghyna jibergen  edi.

1913-jyly  tóte әlipbiydi iygergender sany kóbeiyine baylanysty, Ahmet Baytúrsynov  Orynbor qalasynan  osy әlipbiymen «Qazaq» gazetin shyghara bastady. Ahannyng «Qazaq әlipbiyine»  qosa ony oqytugha arnalghan birneshe әdistemelik  oqulylyqtarda әzirledi. Olar  Kenes ýkimeti túsynda  ashylghan mektepterdede paydalanylyp, 1929-jylgha deyin qoldanysta boldy.  Elding súranysy men Kenes túsyndaghy qazaq mektepterining qajetine oray «Qazaq әlipbiyinin» oqulyqtary  sol tústa toghyz ret baspadan basylyp shyqty. HH- ghasyrdyng alghashqy kezeninde «Qazaq әlipbiyin» dýniyege әkelgen Ahmet Baytúrsynov, qazaq tarihynda taghy bir úly qadam jasady. Ol  sonymen birge - qazaq tili grammatikasyn ( fonetikasyn, morfologiyasyn, sintaksiysin  jәne terminologiyasyn) jýieli týrde ghylymi  týzegen. Baghamdap qaraghanda, búlar birneshe adam ghylymy zerttep qana jýzege asyra alatyn  filologiya  ghylymynyng tórt salasy. Sóitip úly Ahan   qazaqtyn  dybys jýiesin, sóz jýiesin, sóilem jýiesin, terminologiyasyn  tolyq zerttep, qazaq tili grammatikasynyng negizin saldy. Ahmet Baytúrsynovtyng lingvistika salasyndaghy búl ghylymy enbekterin  kezinde Orta Aziya, býkil týrik әlemi  moyyndap, qoldap jәne Ahannyng lingvistika salasyndaghy zor jetistikterin ózderining grammatikasynda paydalandy. 1929-jyldan keyin Kenes ýkimeti sayasatymen Qazaqstandaghy mektepter  әueli  latyn odan keyin kirill  gharipine kóshirilgenimen, Qytay men Mongholiyadaghy eki milliongha juyq qazaqtar osy kýnge deyin Ahannyng 28 gharipti emlesi men grammatikasyn qoldanady.

Ahannyng til salasyndaghy ghylymy jetistikterin   sol kezde orys ghalymdary da moyyndaghan. 1919- profesor Samoylovich»Liyteratura Vostoka» jurnalynda,  ghalym E.Polivanov «O kirgizsko kazahskoy orfografii» bulleteninde joghary bagha bergen.    1929- jyly Mәskeu baspasynan shyqqan «Ádebiyet ensiklopediyasynda»  «A.Baytúrsynov asa kórnekti qazaq aqyny,jurnaliysi jәne pedagogi...Ol qazaq emlesining reformatory,grammatikanyng jәne qazaq әdebiyeti teoriyasynyng negizin salushy» degen anyqtama bergen.

HH-ghasyrdyng  20-jyldary  qazaq  oqyghandary, intelliygensiyasy , jazushylary, aqyndary  bolyp, qazaq mәdeniyetinin, әdebiyetinin, ónerining irgesin qalap, bekitip jatqan kez edi ghoy.  Al, Ahannyn   sol kezde jazylghan  «Ádebiyet tanytqyshy»  qazaq mәdeniyetin, әdebiyetin, ghylymyn taghy bir jana  biyikke kóterip tastady. Kenester ókimeti kezinde Ahmet Baytúrsynovtyng ómiri men shygharmashylyghyn zerttep jýrgen ghalym Rymghaly Núrghaliyevke osy «Ádebiyet tanytqyshtyn» alghashqy núsqalarynyng birin bergen KazGuding professory Beysenbay Kenjebaev eken. Kitapty 40 jyl saqtaghan ol kisi «búl kitaptyng sharapaty tiyetin kýn keledi,ol kýndi men kórmespin, sender kórersinder» degen eken. Múnday adamdy qazaqta «әuliye» deytin. Biraq kitaptyng «songhy tarauy bolmaghan eken» degen sóz bar.»

Ahannyng «Mәdeniyet tarihynda» jazdy  degen dәleldi derekter bar. Biraq Ahannyng búl kitaby joghalyp, saqtalmaghan. Múny әli de zertteu ghalymdardyng enshisi.

Jalpy, әdebiyet teoriyasyn oqulyq pәni retinde jazyp shyghu ýshin  әlemning filosofiya, psihologiya, әdebiyet teoriyasy ghylymdarynyng tarihyn tereng bilu qajettigin kez kelgen adam payymdaydy.Eng keremeti, HH- ghasyrdyng birinshi jartysynda, qazaqtyng kózi endi ashylyp kele jatqan kezde jaryq kórgen Ahmet Baytúrsynovtyng «Ádebiyet tanytqyshyn» sol kezde «qazaq әdebiyetining qalyptasuynyng basynda jýrmiz»  deytin aqyn- jazushylardy bylay qoyghanda, kórshi Reseydegi,Orta Aziyadaghy, týrik tildes elderdegi  әdebiyet, filologiya mamandaryda   moyyndady. Olar әdebiyet tarihtarynda, ensiklopediyalarynda A.Baytúrsynovtyng enbekterin atap ótti.

Ahannyng «Ádebiyet tanytqyshy» әrbir sauatty adam týsinetindey  týrde jazylghan. Onda әngime, roman, óleng janrlarynyng kóptegen týrlerine ghylymy teoriyalyq  tereng sipattama berilgen. Múnda da Ahang kóptegen qazaqy terminderdi qoldanghan jәne ony oqyp otyryp, Ahannyng sóz týrlendirgish qasiyetine tang qalasyn. Ahannyn  Til oqulyqtary men әdebiyet tanytqyshtaghy sol terminderi  ómirde jatyrqanbay qabyldandy. Terminologiyada ghylymnyng bir salasy. Qazaqta osy ghylymnyng negizin salghan taghy -Ahan.  Shaghyn maqalada oqulyqty tolyq sholyp ótu mýmkin emes jәne qajette emes.Biraq Ahang osy «Ádebiyet tanytqyshta» әdebiyetting auyz jәne jazba  әdebiyet bolyp bólingeni turaly birshama toqtamdar aitqan. Ol әdebiyette qalyptasyp otyrghan búl kózqarastyng jazba әdebiyetti auyz әdebiyetinen kóterip kórsetu ýshin, auyz әdebiyetin tómendetu ýshin  istelgenin aitady, Ahannyng ghylymy teoriyalyq kózqarasy boyynsha «auyz әdebiyetide, jazba әdebiyette shygharmagha jatatynyn, olardyn  qúndylyghy aitylghan oiyna, mәnine baylanysty anyqtalady» Al, biz «auyz әdebiyeti», jazba әdebiyet» dep әli kýnge deyin bólip, jazba әdebiyetti dәserdey etemiz. Kerisinshe, qazirgi uaqytta jastar arasynda  jazba әdebiyetten góri  HU!!!- HH- ghasyrlardaghy auyz әdebiyeti ókilderinin  shygharmalary zor yqpal ete bastaghan tәrizdi. Osyghan qarapta  Ahannyng «Ádebiyet tanytqyshyndaghy» auyz jәne jazba әdebiyet turaly  teoriyalyq baylamy óte dәl baghamdalghanyna kóziniz jetedi.

A.Baytúrsynov múralarynyng ghylymy baghamdaluy

Ahmet Baytúrsynov patsha men  Kenester ýkimeti túsynda da qoghamdyq jәne memlekettik qayratker dengeyinde qyzmetter atqarghan túlgha. Sonday- aq ol shygharma adamy- aqyn, jazushy jurnalist, kompozitor. Shygharmashyl bolghan adam, óz enbegining qoghamda qanday dengeyde baghalanghanyn bilgisi keletini ras. Búl zandylyq. Óz enbegining nәtiyjesin kórmeyde talay daryndylar ómirden ótti. Al, Ahmet Baytúrsynov atamyz  halyq ýshin istegen qyzmetterinin, shygharmashylyghynyng baghasyn ózining elu jyldyq merey toyy Tәshkende, Orynborda atalyp ótken kezde, qazaq elining basynda jýrgen memleket jәne әdebiyet qayratkerlerining auzynan estip, baspasóz betterinen oqydy. Toy kezinde aitylghan baghaly, qúndy pikirler  osyghan deyin  orys patshalyghy túsynda eki ret sottalyp, Kenes ýkimeti túsynda  ókimet basyndaghylardan psihologiyalyq qysym kórip kele jatqan Ahannyng mereyin kóterdi. Sonda S.Seyfullin «Oqyghandardyng arasynan shyqqan, óz zamanynda patsha aram qulyqty  atarman- shabarmandarynyng qorlyghyna,  mazaghyna týsken halyqtyng namysyn jyrtyp, dauysyn shygharghan kisi... Qalay bolsada jazushysy azghana, әdebiyeti nashar qazaq jarlylaryna  oqu- til qúraldarymen qylghan qyzmeti tauday» degen- di.  Múqtar Áuezov pen Smaghúl Saduaqasovta Ahannyng halqyna sinirgen qyzmetterine joghary dengeyde bagha berdi. Búl 1922-23-jyldyng arasy edi. «Ol kezde auyldaghy esi kirgen baladan bastap, enkeygen kәrige deyin Ahmetting esimin bilushi edi» dep aityp otyratyn ýlkender. Olay deytini,  ol uaqytta qystyq qant- shәiin qamdau ýshin shyqqan bazarshylar, auqattylar men saudagerler qalagha barghanda  basqa qajetterimen birge Ahannyng «Qyryq mysalyn», «Masasyn», «Álipbiyin» alyp qaytady eken. Keshke otbasynda aghayyndar jinalghanda nemese oraza kezindegi auyzasharda ýy aqsaqaly sauatty balalardyng birine Ahannyng mysaldaryn, «Ersayynyn»  oqytyp, jinalghandar keremet ruhani  rahattanysyp qalady eken. Ýlkenderi « osynyng bәrin qalay bile bergen» dep ,  mәz bolyp, bastaryn  shayqasady. Mysaldardyng mәnin týsingenderi «Danyshpan eken, ә» dep  tandanysady. «Elu jylda el jana, jýz jylda qazan» dep aitushy edi danyshpan qazaq,  sol  «qazanymyz» osy bizding zamanymyz shyghar. Ahmet Baytúrsynov esimi halqymen  qayta qauyshty. Onyng artynda qalghan orasan zor múrasy halqyna  tausylmas qazyna. Úly túlghanyng әlide ashylmay, kórinbey jatqan qyrlaryn zertteu ghalymdardyng mindeti. Jiyrmasynshy jyldardyng bas kezinde Ahannyng enbekteri turaly eng alghash ghylymy pikir jazghandar-M.Dulatúly, Shonanúly, I.Omarov «Uchenaya deyatelinosti Baytúrsynova. 19227j)  jәne t.b.

Al, Ahmet Baytúrsynovtyng ómiri men shygharmashylyghyn Kenester Odaghy túsynda zerttegen ghalymdar, Rymghaly Núrghaliyev pen Rәbigha Syzdyqova boldy. Qazaqstan tәuelsizdik alghan jyldardan bastap, Ahmet Baytúrsynovtyng ómirin, sayasy qyzmetin, aqyndyq shygharmashylyghyn jәne ghylymy enbekterin  ghalymdar jeke jeke alyp, salalargha bólip, zertteu júmystaryn bastady.Osy  kóshting  basynda  túrghan jogharyda  atalghan ghalymdarmen birge, ghalymdar Z.Qabdolovtyn, S.Qirabaevtyn,Á.Qaydarovtyn, Ó.Aytbayúlynyn, T.Kәkishevtin  ghylymy zertteuleri   Ahmettanudy  biyik beleske kóterdi. Ahannyng enbekterin terendep zertteushi ghalymdar qatary kóbeyip keledi. Onyng ishinde ghalym Ó.Ábdimanovtyng «Últtyng ruhany kósemi», «Últ azattyghyn úlyqtaghan aqyn», «Qyryq mysal tól tuyndy», «Azatshyl oigha kóshbasshy basylym», «Qazaq tilining ústazy Ahmet Baytúrsynov» tәrizdi kóptegen zertteulerin atap ótuge bolady. Ótken jyly Apmatydaghy Ahmet Baytúrsynov muzeyining diyrektory R. Imahanbetovanyng «Ghasyr sanlaghy; Ahmet Baytúrsynúlynyng shygharmashylyq ómirbayany» atty kitaby baspadan jaryq kórdi. Búlda Ahmettanugha qosylghan zor ýles boldy. Ahannyng artynda qaldyrghan múrasy búlaqtyng kózi tәrizdi. Kózin ashsan, jarqyrap jana qyrynan kórine beredi. Degenmen, osy kýnge deyin jazylghan ghylymy zertteuler Ahmet Baytúrsynovtyn  otarshyldyqqa qarsy, elimizding tәuelsizdigi ýshin kiresken últ qayratkeri, aqyn, qazaq әlippesi men grammatikasynyn, terminologiyasynyn  jәne әdebiyet teoriyasynyng negizin qalaushy úly ghalym, audarmashy, foliklorist, jurnalist  publisist, sonday aq, kompozitor  ekendigin dәleldep shyqty.

«Masa-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1062