Seysenbi, 16 Tamyz 2022
Alashorda 5151 5 pikir 26 Qarasha, 2021 saghat 15:19

Mirjaqyptyng haty: Men zamanymda qanday edim?..

Men zamanymda qanday edim? Men aqyn, sheshen, tilmar babalarymnyng búlbúlday sayraghan tili edim. Móldir suday taza edim. Jargha soqqan tolqynday ekpindi edim. Men narkeskendey ótkir edim.

Endi qandaymyn?

Kirlenip baramyn, bylghanyp baramyn. Jasydym, múqaldym.

Men ne kórmedim?

Maghan әkelip arab pen parsyny qosty. Bertin kele shýldirletip noghaydy, byldyrlatyp orysty aralastyrdy. Bir kýnderde meni mýlde joq qylghysy kelgender de boldy. Áli de ýshbaqy bolghyr Abaygha ókpem joq. Tiride maghan ara týsushiler az boldy. Men jyly sózdi, aldymen ainalyp keteyin, osy kýngi Ahmet (Baytúrsynúly - red.) degen kisiden ghana estidim. Tónkeriske sheyin kórmegenim qalghan joq. Tónkeris bolmasa, beyshara qazaq menen aiyrylatyn da shyghar dep edim.

Tónkeris boldy. Qazaqtyng kózi ashyldy. Qazaqtyng kózi ashylghan son, mening de kýnim tudy ghoy dep quanushy edim. Jany jәndem ketkir missionerlerdin, moldalardyn, tilmashtardyng qoljaulyghy boludan qútyldym ghoy dep oilaushy edim. Onyng ýstine qazaq tili memlekettik til bolsyn degen zang shyqty. Tóbem kókke tórt eli jetpedi. Biraq, ne keregi bar, bosqa quanghan ekenmin…

Jannyng bәri tendik alyp jatqan Kenes ýkimetining túsynda mening bútymdy bút, sanymdy san qylyp, kim kóringen sozghylay bastady. Ózgeni ne qylayyn, otarshyldyq sayasatyn qoldanbas-au deytin Bilim kenesi ekesh Bilim kenesi de meni ayamady. «Etistik», «sәrsendeme» degen jalalardy әkep japty maghan. Búiyrmasyn, bizding aramyzda múnday atty soghylghandar tughaly bolyp kórgen emes. Ne amalyng bar? Qúday basqa salghan song kónip otyrmyz. Kitaptarynda, gazetterinde maghan kórsetpegen qorlyghy taghy joq.

«Qazaqylandyru» degen bir pәlesi shyqty da, kórgen kýnim búrynghydan da qarang boldy. Birdemeni bútyp-shatyp jazady da, mine, seni qazaqylandyrdyq deydi. Jaqyn arada Qazaly deytin qalada «kәperativ kýni» degen bir kýn bolyp, júrttyng bәri jeligip kóshege shyqty. Úyalghanym-ay, kirerge tesik taba almadym. Qoldaryndaghy qyzyl tuyna sondaghy jazghany mynau: «Arzan tauara de debenge hәm auyldargha arzan astyt júmyskerler ketui jaqsu. Nazyqqanda amal by leldik jekkule-k pl! Jogharlatuna kerek kanun esamklding arzandauygha tauarlerde ósemen jegere uktabr inqlab».

Mine, júrtym, meni Qazalynyng «qazaqylandyrghandaghysy» osy! Jasaghan-ay, múnday da qazaqylandyru bolady eken! Endi, qaytemin? Búl múnymdy kimge aitamyn, kimge shaghamyn!…

Mening oilap-oylap tapqanym – Jalau joldas, sen boldyn. Sen ókimet basyndaghy aqsaqalymyz edin. Sen naghyz qazaqtyng bel balasy edin. Sen adyrayghan aday edin. Múnymdy men jalghyz-aq saghan shaghamyn. Ózge komissiyalardyng kóbine senbeymin. Olardan da jaqsylyq kórip jýrgenim joq. Gazetke arnaghan sózderin susyldatyp oryssha jazady da, shala-sharpy tilmashtaryna audartyp, janymdy shyghara jazdaydy. «Tasty japalaqqa úrsa da japalaq óledi, japalaqty tasqa úrsa da japalaq óledi» degendey, bәz-bayaghy mening sorym.

Jalaujan, men saghan jalynam, «Auyl tilin» shygharamyn, gazetim naghyz auyl tilimen, taza qazaq tilimen jazylady degende, ishim eljirep ketedi. Múnyna tilektespin. Jortqanda jolyng bolsyn, joldasyng Marks, Lenin bolsyn, sening ne keregine men dayynmyn. Biraq, meni qorgha, taza saqta, kóringen tilmәshtaryna taghy da qor qylma. Ásirese, Qazaly syqyldylardyng «qazaqylandyrghanynan» qorgha. Azar komenes bolyp ketseng de, ata-babang qazaq edi ghoy, men solardyng tili edim ghoy, ne jazyghym bar, aya meni!

Madiyar.

(«Auyl tili», 27 iili, 1926 j. №1.)

Edilbek Dýisenovting materialy

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2486
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2084
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1758
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2838